Sõja ülevaade: 338. päev – vene üksused võivad jõuda ühe Ukraina tuiksooneni
Avaldatud: 27 jaanuar, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. jaanuar 2023:
eile hommikune raketirünnak, Bahmuti lõunaküljel jätkuvalt pingeline, sest vene üksused võivad jõuda Bahmuti ühe tuiksooneni, pisu wagnerist ning „alla andmise liinist”… ja kiibid ikka veel jõuavad vene relvatööstuseni…
Öisele vene droonirünnakule järgnes hommikul raketilaine suuremate Ukraina linnade pihta. Ukraina õhutõrje tulistas hommikul alla 47 venemaa poolt välja lastud 55 raketist. Tiibraketid Kh-101, Kh-555, Kh-47, Kinzhal, Kaliber, Kh-59, mis lasti välja Tu-95, Su-35, Mig-31K ja mereväe laevade poolt Mustalt merelt. Üllatavalt palju neist lasti alla juba enne Kiievini jõudmist. Mõnda infra objekti siiski tabati ja ikka kohalike inimesi surma sai. kremli mõistes on ka juba ühe aastane Ukraina laps terrorist. Küll on vähenenud korraga teele saadetavate rakettide hulk ja sestap arvata on, et nende kallite ja täpsete raketivarude suurus pole põhjatu, vaid hakatakse jõudma sinna kriitilise piirini ehk siis oma riigi kaitseks mujale piirkondadesse neid juba ammu ei jätku ja see peaks pisu ahastusse viima kaitsetegevuse planeerijad (ikka need, kes kogu vene riigi piiri ulatuses seda peavad planeerima). Piiriäärsete Ukraina külade pommitamine jätkus sarnaselt varasemaga. Kõlakad ja segu vene uudistest räägib, et miskit siiski suudetakse toota juurde, aga mitte piisavalt ja alla panen väljavõtte, kuidas kiibid siiski vene relvatööstusse jõuavad.
Kupiansk-Kreminna: peamiselt possalahingud. Pisu üle põldude Svatove ja Kreminna vahel Ukraina edenes. vene pool jätkab kogu rindejoone ulatuses külade pommitamist ja Ukraina keskendub Svatovele ja Kreminnale. Tundub, et Kreminna juures peaks olema juba piisav kogus vene motolaskurüksusi, dessantnikke ja tankiüksusi, et alustada suuremat rünnakut. Paistab, et mitmelt rindelõigult on enamuses just dessantnikke kokku korjatud. Kindlasti on Ukrainal olemas täpne jooksev seis. Küll tuleb siit kandist palju vene poole kurtmist põhiliselt mobbitutelt, kes pikal rindelõigul paljudes kohtades eesliinil asuvad. Kurdetakse, et peale automaatide muid relvi pole, toit ei jõua kohale, kui ülemused surma saavad, siis pole juhte ning kaevikutest mingil juhul lahkuda ei tohi jne. Ilm ikka öösel miinus ja päeval väike pluss.
Siversk: Bilohorivka küla juures rünnakud jätkusid ja tundub, et kirde suunalt üle põldude pisu külale läheneda suudeti. Sel suunal on mitu põldu metsaribadega just varjatut lähenemist soosivalt ehk siis metsaribad asuvad risti rünnakusuunaga. 400 m on esimeste majadeni ja sinna ette jääb ka pisu kaevandatud territooriumi, sestap lihtsalt edasi ei saa. Kaudtuld tavapäraselt.
Bahmut: Siinse Bilohorivka küla juures suutis vene pool küla põhjaserval oleva põllulapi lõpuks hõivata (1x1km) aga edasi peaks keerulisemaks minema, sest eest ootab kõrgendiku vöönd ja lage põld selle ees. Soledari ümbruse vene poole rünnakud eile ühtki edenemist kaasa ei toonud. Isegi Krasna Hora kaitse peab ja vene poole uudiste tootmine paneb muigama, et 500 inimeselise küla „eeslinn” on vallutatud. Bahmuti linna servadel pole suuremaid muutusi rindejoones toimunud, kuigi lahingud käivad. Ei oska veel arvata, kas rindejoone seiskumine on põhjustatud vene üksuste reorgist, heast Ukraina kaitsest, mõjusast kaudtulest või hakkab mõjuma siit elukutseliste vene üksuste mujale suunamine. Klišiivka on hetkel ja jätkuvalt ainuke muret põhjustav suund ja eilegi suudetu u 1 km mööda kanali serva piki metsaribasid edeneda. Kõrvalt otse Klišiivka külast suudeti vaid paarsada meetrit edeneda. Seni on lähimast kohast ühe Bahmuti tuiksooneni ikka veel 2,5 km minna ja otsetule võimalust seni tee poole pole rääkimata sellisest vaatlusvõimekusest. Droonidega ikka saab. Kaotused peaksid vene poolel jätkuvalt kõrged olema. Kaudtuld jagus mõlemapoolselt palju.
Donetsk: Avdiivka ümberpiiramise mõtted ikka veel ringlevad vene poole peas ja nii Krasnohorivka poole ja Vodyane juurest üritavad. Abiks ka soomus. Miskit imelikku jätkuvalt seal Vodyane küla juures toimub. Eile jälle vene pool küla pommitas… Marinka juures vene pool jätkab massilist pommitamist ja üritab küla lõppu jõuda ja seni pole see veel õnnestunud. Vuhledari juures seis pingeline. vene pool ise väidab, et juba linnas sees, aga see ei tundu tõsi olevat, sest isegi ühtki pilti sellest pole ja ei Ukraina ega sõltumatud vaatlejad seda ei kinnita. Pigem tundub, et vaatamata kõvadele katsetele soomuse abil edeneda eile kohe üldse edasi ei saadud. Mujal rindelõikudes luurekaid toimus. Kaudtuld jagus mõlemapoolselt palju tavapäraste sihtmärkide pihta.
Lõunarinne/Herson: luurekad piki rinnet vene poolelt jätkuvad ja tundub töötavat koostöö kaudtuleüksustega ning avastatud possadele kaudtuli peale pannakse. Miskit palju plahvatusi olla kostnud ümber Enerhodaris asuva tuumajaama, aga rohkem infot hetkel pole. Kuni Krimmi poolsaareni eile Ukraina mõju ulatus. vene pool on asunud aktiivsemalt krimmi tatarlasi pokri pistma ja poolsaarelt minema viima (eks neid on sealt juba 100 aastat küüditatud).
USA kehtestas uued sanktsioonid Venemaa juriidiliste ja eraisikute vastu, teatas USA rahandusministeerium. Mustas nimekirjas on asepeaminister Manturov, föderaalse karistusteenistuse direktor Gostev, Tatarstani juht Minnikhanov ja tema abikaasa, ärimees Adonijev ja tema kaks poega.
Sanktsioonide all on ka wagneri ja selle asutaja prigožiniga seotud struktuurid. Nende hulgas on Kesk-Aafrikas kontserni huve esindav ettevõte Sewa Security Services, Ühenduse Commonwealth of Officers for International Security, Prime Security and Development ettevõte. Palgasõduritega seotud isikutest on nimekirjas Kesk-Aafrika Vabariigi presidendi riikliku julgeoleku nõunik zahharov ja rahvusvahelise julgeoleku ohvitseride liidu peadirektor aleksandr ivanov. Lisaks kuulutas rahandusministeerium wagneri rahvusvaheliseks kuritegelikuks organisatsiooniks. Osariigid süüdistavad prigožini palgasõdureid osalemises Ukraina sõjas, massihukkamistes, vägistamises, laste röövimises ning kehalises väärkohtlemises Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis. Kui Hiina kasutab Aafrikas raha maavaradeni jõudmiseks, pakkudes seda vaestele riikidele infra üles ehitamiseks läbi Hiina firmade (päris kehva kvaliteediga need taristud sest kipuvad lagunema), siis wagnerit toetavad oligarhid pakuvad palgasõduriteenust maavaradeni jõudmiseks. Seni pole suuremaid huvide kokkupõrkeid Hiina ja wagneri vahel olnud, sest manner suur, aga kuna seal on maavara huvid enamusel suurtel riikidel, siis eks neid huvide konflikte hakkab järjest enam seal tulema. Isegi elektriautode tootmise kasv sinna hoogu lisab. Küll peaks see hakkama wagneri rahavoole peatselt pidurit tõmbama, sest koostöö wagneriga tõmbab sanktsioonide alla ka teised ettevõtted ja riigid ning keerulisemaks mutub neil oma finantside liigutamine ning kasumlikkus.
Panen copy uudisest: Kriminaalvastutus venemaal vabatahtliku alistumise eest ja Ukraina vihjeliin „Ma tahan elada” tekkisid peaaegu üheaegselt – vastavalt 24. ja 15. septembril. Liin töötab ööpäevaringselt ja kuigi praegu ähvardab venelasi alistumise eest 3–10 aastat vangistust, on viimase nelja kuu jooksul abi palunud 6543 neist. Sellest rääkis Briti The Guardianile sõjavangide kohtlemist koordineeriva peakorteri projekti I Want to Live esindaja Vitali Matvijenko. Tema sõnul kandideerivad erinevad inimesed – rindel olijatest kuni mobilisatsiooniähvarduseni. Kõigilt küsitakse isikuandmeid, teenuses olijate isikusamasust kinnitatakse, sh isikliku numbri abil. Protsess on jagatud kaheks etapiks, ütles Matvienko: Esiteks helistavad sellele vihjeliinile vene sõdurid – mobiliseeritud, osaliselt mobiliseeritud, veel mobiliseerimata – ja ütlevad vestlusrobotile: „Ma alistun.” Pärast seda peavad nad oma isikuandmed jätma. Kui sõdur siseneb Ukraina territooriumile, on ta kohustatud uuesti helistama ja ütlema: „Ma alistun” ja Ukraina operaatorid aitavad tal jõuda turvalisse kohta, kus eriüksused temaga kohtuvad.
Kui paljud inimesed lõpuks sel viisil alla andsid, Matvienko täpselt ei ütle, kuid nimetab projekti „täiesti edukaks”. Tema sõnul tuleb iga päev Telegrami kanalile 50–100 sõnumit ja kõnet. Ainuüksi detsembris külastas saiti „Ma tahan elada” 2 miljonit inimest, kellest 1,6 miljonit olid venemaalt. „Kõik need, kes vabatahtlikult alla annavad, registreeritakse lahingus tabatuks,” öeldakse projekti veebisaidil. See peaks aitama vältida kriminaalvastutusele võtmist venemaal. Lisaks „säästab see teile kõik venemaa sõjaväelastele makstavad maksed ja hüvitised,” lubavad ukrainlased. Matvienko sõnul kolis projekt, kus töötab 10 operaatorit, kuu aega tagasi koordinatsiooni peakorteri Kiievi kontorist salajasse kohta kartuses, et sellest võib saada Venemaa rünnaku sihtmärk. Ja pöördumiste arv sõltub muu hulgas olukorrast lahinguväljal. „Hersoni vabastamise ajal helistasid venelased ja ütlesid meile: „Päästke meie hinged, sest me oleme kuskil mudas kinni, meie pataljon on täielikult hävinud, järel on 10 sõdurit, palun viige meid siit välja.” ütleb Matvienko.
Rostec State Corporation jätkab NATO riikidest relvade tootmiseks elektrooniliste komponentide ostmist hoolimata sanktsioonidest. Ettevõtte tütarkontsern „Radioelectronic Technologies” (KRET) hangib vahendajate kaudu komponente elektroonilise sõjavarustuse tootmiseks. Neid kiipe kasutatakse nii pommide, seireseadmete jne tootmiseks. Rosteci tütarfirma sai aga sanktsioonid juba 2014. aastal, mistõttu ta ei saa osasid otse osta. Selleks kasutab ettevõte vahendajate võrgustikku. KRET kasutavat kolme vahendusettevõtete ketti ostes vajalikke komponente Hongkongi ja Hiina firmadelt.
Pärast seda müüb Testkomplekt osad edasi KRETi tütarettevõttele Radiopriborsnabile. KRETA omab selles 49,9%, seega kõik sanktsioonid talle ei kehti.
Ukraina lahinguväljalt leiti 450 tüüpi mitte-venemaa elektroonikakomponente ja neist 317 olid Ameerika firmade toodetud, kirjutasid Kuningliku Kaitseuuringute Instituudi (RUSI) eksperdid. Nad uurisid 27 tüüpi vene relvi, mis leiti sõjapiirkonnast. Sarnase skeemi järgi ostsid riigikorporatsiooni tütarettevõtted Orlani droonidele komponente. Vaatamata sanktsioonidele ei ole lääne mikroskeemide vool venemaale peatunud, kirjutas ka Reuterr RUSI ühisuurimises. Seda pakuvad väikeettevõtted „sõbralikest riikidest”. Kokku imporditi mikroskeeme venemaale aprillist novembrini 2,6 miljardi dollari väärtuses, millest lääne kaubamärkide nagu Intel ja AMD toodetud kaubad moodustasid vähemalt 777 miljonit dollarit.
Autovarguste arv venemaal hakkas märgatavalt kasvama: 2022. aasta lõpuks hakati varastama 25% sagedamini kui eelmistel kuudel. Kindlustusfirmade ja õiguskaitseorganite sõnul riigis sagenenud konkreetsete tellitud autode vargused. Ukraina sõja, sanktsioonide ja autotootjate riigist lahkumise taustal lammutatakse neid varuosade jaoks, mida venemaal enam ei jagu või on hind lakke aetud. Inimene pöördub teadlikult ühe või teise organiseeritud kuritegeliku grupeeringu poole palvega varustada teda konkreetses konfiguratsioonis konkreetse autoga. Praeguse perioodi eripära seisneb selles, et kui varasemad autod varastati tellimuse peale ainult edasiseks kasutamiseks, siis nüüd lammutatakse selliseid eksemplare sageli varuosadeks. Doonorautod on populaarsed taksofirmades, kus autode amortisatsioon nõuab pidevat varuosade vahetamist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
