Sõja ülevaade: 333. päev – selgus seis lõunarindel…
Avaldatud: 22 jaanuar, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. jaanuar 2023:
Põhjarindel rindejoon muutusteta, Bahmuti kandis vene pool veel pisu edenes, Donetski ümbruses üritab vene pool rünnakuid käima saada ja selgus seis lõunarindel…
Idapoolsetes suuremates Ukraina linnades nii õhtul kui öösel õhuhäired töötasid aga tabamustest info puudus, sestap vist läks jälle hästi. Piiriäärseid Ukraina külasid pommitati enamasti Harkivi oblastis ja tundub, et see, mis mujal jäi laskmata, lastigi kõik siia. Šumõ kandis olla üritanud üks väike diversioonigrupp (vist 6-ne) vene poolelt Ukrainasse siseneda ja no ei õnnestunud. Selliseid proove ikka vahel juhtub.
Kupiansk-Kreminna: Novoselivske küla maanteel Svatove-Kupiansk on igapäevaste rünnakute suund ja vene pool jätkab piki teed soomusrusikaga surumist. Juba mitu nädalat on suht sarnane surve jätkunud ja ikka paneb imestama, et miks ei proovita tugevama rusikaga. Kaotustest ju vene pool ei hooli. Võimalik, et sellest suurest summast üksustest Svatove ümbruses ei suudeta päevaks rohkemat rünnakuüksust kokku komplekteerida ja põhjuseks võib olla jätkuv kehv kordineerimine (koostöö) üksuste vahel. Ikka kõlakaid liigub, et enamus haiglaid siingi okupeeritud aladel vene haavatuid soldateid täis ning ei jagu neile ei voodikohti ega arste. Plošanka juures sama lugu, et igapäevaselt sarnaselt vene pool üritab edeneda ja tundub, et eile isegi 1 km edasi said piki teed. Eks seal need eesmised possad hallis alas tihti käest kätte käivad. Vene pool jätkas siin kõigi rindejoone läheduses olevate külade pommitamist ja suutis toetada kaudtulega ka ründavaid üksusi. Kreminna ümber vene pool küll üritab mitmes suunas rünnakutega oma kaotatud possasid tagasi saada. Tšervonopopivka juures tundub, et Ukraina on veelgi edenenud, sest vene kaudtuli läks küla pihta. Jätkuvad kõlakad, et mobbitute üksuste juhid olla ka mobbitud ja nende juhtimiskvaliteet olla väga nõrk. Seni neid täienduseks hõredatele elukutselistele üksustele ei kasutata. Eks nn määrustiku vastased suhted (dedovšina) hakkaks seal kohe oma tööd tegema. Jätkub mingigi erialase väljaõppe saanud mobbitute üksuste kasutamine jalaväena ja seda on vene milblogijad jätkuvalt kritiseerimas. Ukraina kaudtuli ikka Svatove ja Kreminna ümbrust töötles. Ilm öösel u 6 kraadi külma ja päeval 1 kraad plussi, sestap peaks maastik kandma enam-vähem kõike. Enamasti pilves ja see ei soodusta lennuväe kasutamist. Droonid ikka õhus ripuvad ja tundub, et vene poolel nende arv on tõusnud.
Siversk: Bilohorivka küla ümbruses lahingute intensiivsus tõuseb ja mitmest suunast üritab vene pool rünnata. Pommitavad ööpäev läbi ja seni edutult, sest Ukraina kaitse peab. Eks siit kaugelt Eestimaalt üritab kohvipaksu pealt läbi erinevate kildude miskit pilti kokku saada ja kipub arvama, et kuskil küla ja Siverski Donetsi vahel päris tugevalt reljeefi ja kohatiste uhteorgudega liigendatud maastikul on hakanud Ukraina üksused rohkem toimetama. Spirne küla poole vene pool pisu torkis. Kaudtuld jagus enamusele rindele ja Ukraina oma kuidagi hõredalt. Ikka arvamusel, et enamus torusid siin kandis on Kreminna poole suunatud.
Bahmut: Soledari ümber on üks kuum kant. wagner teatas, et vallutas Krasnopolivka küla (Soledarist põhjas) aga tundub, et see päris nii pole ja lahingud jätkuvad küla serval. Eks küla rünnatakse kahes suunas nii idast üle põldude kui metsaribasid pidi kahel pool raudteed. Põhiliselt kasutab vene pool jalaväge ja üritab massiga läbi suruda. Selleks, et mitte kanda liialt suuri kaotusi läbi vene kaudtule eesmistele possadele ongi Ukraina võitlejaid seal vähem ja kui ikka 30 soldatit ründavad mõnda possat (kus mõned Ukraina võitlejad on), siis vahel ka kätte saadakse. Eile siiski tundus, et külale lähemale ei saadud. Küll proovitakse mööda põlde ja metsaribasid külast ida poolt mööduda Rozdolivka küla poole. Krasna Horast sinna suunal tundub, et vene pool pole Bahmutke jõest üle saanud ja kindlasti neid katseid juba vene pool teeb. Krasna Hora küla piiril tugevad lahingud jätkusid ning enamus küla siiski Ukraina kontrolli all. Kahetised uudised, et vene üksused on küla idaserval olevas metsatukas sees. Eks homseks rohkem infot. Ukraina töötleb Soledari kanti kaudtulega tugevalt ning et mitte moona asjata raisata, siis vist 24h droonid seal õhus püsivad. Bahmuti serval pigem tundub, et vaatamata katsetele suuremat edu vene pool ei saanud ja kuskil seal linnaserval tööstusalas mõned possad käest kätte käivad. Klišiivka juures kõige haavatavam suund ja mõnedel andmetel on nii ida- kui läänepool Siverski Donetssi-Donbass kanalit vene pool tuntavalt edenenud (u 5 km) Ivaniske ja Predtechõne küla suundadel üle põldude ja kipuvad peatselt jõudma suurima teeni Bahmuti suunal. Kuna hetkel tuleb siit väga erinevat infot, siis täpses seisus kindel pole. Ukraina väidab, et Klišiivka küla servale siiski vene pool jõudnud pole kuigi seal Ukraina üksusi enam pole, sest kõrgustiku servalt küla edasi oma tulega Ukraina pool tihedalt töötleb. Loodab siingi homseks rohkem selgust saada. Kaudtuld mõlemapoolselt palju.
Donetsk: Krasnohorivka küla poole vene pool oma aktiivsete rünnakutega jätkab ja kuig seni pole seal edeneda suudetud, siis pigem kipub arvama, et siin survet tõstes võivad peatselt külani jõuda. Nagu mujalgi on iga edenetud meeter vene poolele väga kulukas ja ilma suuremat uut mobbi läbi viimata kevadeks neil rünnakute jätkamise võimekust enam pole, mis kindlasti on Ukraina poole üks eesmärke. Vodyane juures ka soomukite toel vene pool üritab jõuda suuremate põldudeni, et seal siis end laiemale rünnakule seada, aga seni seal ennem pisu pudelikaelad soodustavad Ukraina kaudtulega rünnakute lõpetamist. Tundub, et seal neid vene soomukeid juba palju vedeleb. Marinka juures kurtis vene pool, et asulat vist niipea siiski ära vallutada ei õnnestu. Pisu on siin rindejoonel kasvanud vene poole luurekad, mis pole veel tõsisemateks katseteks läinud. Kaudtuld jagus mõlemapoolselt tavapäraselt.
***
Lõunarinne/Herson: eilne uudis vene poole viies suunas rünnakutest sai siis mingi täpsustuse. Olla proovitud kuni kahe rühma suuruste jalaväe üksustega hallis alas edeneda ja enamus possasid, mis algselt kätte saadi rinde läänepoolses lõigus ka järgmiseks päevaks kaotati, sest olla saadud nii Ukraina kaudtulega kõvasti vastu näppe ning mitmes kohas ka Ukraina vastu ründas. Vähemalt paaris videos oli näha kontakte kaitsekraavide liinides ja siingi suutis esmalt vene pool edeneda seetõttu, et esmastel possadel vaid mõned Ukraina võitlejad. Eks näis, mis tänane päev siin edasi toob. Hetkel veel miskit arengutest arvata ei oska. Tuumajaamas toimuvast pole ammu kirjutanud. Enerhodari kõrval asuvas tuumajaamas vist olla reaktorite töö peatunud ning jätkuvalt pole suutnud vene pool ühendada seda vene energiavõrku. Kohalikud töötajad on keeldunud koostööst ja vene poole toodud spetsialistid pole ka hakkama saanud. Eks seda jaama põhiliselt nii laona kui remondi ja puhkealana vene üksused kasutavad. Kaudtuld jagus mõlemalt poolt tavapäraselt.
wagneri juht tõstab oma kanalites järjest ründeid vene ametkondade suunal ning esitleb end kui ainukest edu loojat rindel. Mingi käärimine jätkub vene kaitseministeeriumis ja lisaks varasemale surovkini ametikoha alandamisele võeti nüüd maha senine vene õhudessantvägede (VDV) ülem teplinski ja asendati kindralleitnant makarevitšiga on veelgi kasvatanud lõhenemist vene kaitseministeeriumi kahe peamise grupi – gerassimovi-meelsete (koosnes neist, kes esindavad traditsioonilist kaitseministeeriumi asutust) ja milbloggerite lemmikute vahel, kes on kaitseministeeriumi institutsiooniga vähem seotud ning pigem prigozini ja teiste nn silovikkide pool toetatud juhtide eemaldamisega juhtkonnast.
Moldovas käib tõsine arutelu selle üle, kas riik on võimeline end kaitsma või peab saama osaks „suurest alliansist”, ütles president intervjuus ajalehele Politico. „Ja kui me riigina ühel hetkel jõuame arusaamisele, et peame oma neutraalsust muutma, peaks see toimuma demokraatlikul viisil,” lisas ta. Otseselt ei nimetanud Sandu NATO blokki. Samal ajal teeb riik juba alliansiga koostööd: Chişinău osaleb rahuvalvemissioonil Kosovos. Küll on venemaa varem hoiatanud Moldovat edasise sõjalise koostöö eest lääneliitlastega. venemaa asevälisminister galuzin ütles detsembri lõpus, et Moldova ja NATO koostöö sõjalises sfääris õõnestab Chişinău julgeolekut. Ta meenutas Moldovale „Ukraina kurba kogemust”, mis tema sõnul on „Moldova pinnalt väga selgelt näha”. Moldovas peeti galuzini sõnu ähvarduseks.
Koopia uudise väljavõttest vene poole kaotustest Ukrainas ja soovitab pöörata tähelepanu viimasele osale:
venemaa hukkunute arv Ukraina sõjas on jõudnud 188 000 inimeseni, teatab The Sun viidates USA luurele. Ajalehe teatel esitles USA liitlastele sellist arvu hukkunuid ja haavatuid NATO tippkohtumisel, mis peeti 20. jaanuaril Lõuna-Saksamaal Ramsteini lennubaasis.
USA armeekindral Mark Milley tunnistas, et vene armee on juba kaotanud „suure hulga ohvreid”. Ta ei andnud täpset arvu, kuid märkis, et see on juba „oluliselt rohkem kui 100 000 inimest”.
Enne sõja algust koondas venemaa Ukraina piirile umbes 150 000 sõdurit, teatas USA kaitseministeerium. Nende sõnul viidi need üksused hiljem üle Ukrainasse. Ja USA alaline esindaja OSCE juures Michael Carpenter ütles enne sissetungi, et venemaa võib Ukraina piirile koondada 169 000–190 000 sõdurit. Selgub, et 11 sõjakuu jooksul kaotas venemaa peaaegu kogu enne 24. veebruari kogunenud armee, hukkus ja sai haavata.
Septembris kuulutas president putin venemaal välja mobilisatsiooni. Veel 300 000 sõjaväelast kutsuti Ukraina sõtta. Oktoobri lõpus teatas kaitseministeeriumi juht presidendile, et 300 000 kaitseväelase mobiliseerimise ülesanne on täidetud. Detsembris ütles Putin, et pooled mobiliseeritutest olid juba lahingutsoonis ja 77 000 osales otseselt lahingutegevuses.
Ameerika luure andmetel suutis venemaa 300 000 deklareeritud inimesest mobiliseerida vaid 250 000 inimest. Seda väitis ka Mark Milley
Väljaande eelõhtul avaldasid Mediazona ja BBC regulaarse hinnangu vene armee kinnitatud kaotustele. Nende andmetel hukkus Ukrainas 17. jaanuari seisuga 11 662 vene sõjaväelast. Neist 644 mobiliseeriti.
1. jaanuarist 17. jaanuarini kinnitasid väljaanded 942 vene sõjaväelase hukkumist. Nii suur näitaja registreeriti esimest korda pärast sõja algust. Väljaanded panevad kõrge suremuse põhjuseks venemaa meeleheitliku soovi vallutada Bahmut.
venemaa kaitseministeerium teatas viimati kaotustest mobilisatsiooni alguse päeval – 21. septembril. šoigu sõnul on Ukrainas kogu sõja jooksul hukkunud 5937 kaitseväelast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
