Sõja ülevaade: 318. päev – Ukraina linn võib peatselt langeda
Avaldatud: 7 jaanuar, 2023
Foto: Yan Dobronosov/ Defense of Ukraine Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. jaanuar 2023:
algas külmalaine (öösiti kuni 15 kraadi), Ukraina kaudtuletöötlus Svatove-Kreminna on pisut lootust andev, Soledari linn võib peatselt langeda ning venemaa üritab päästa 2022 aasta riigieelarve numbreid.
Õhuhäired enamuses Ukraina linnades on muutunud igapäevasteks, idapoolsemates juhtub seda ka öösiti. Hetkel tundub, et droonidega pisut proovitakse nii siin kui seal, aga suurematest tabamustest info puudub (ju polnud). Piiriäärsed Ukraina külad said eile päris vähe pommisadu. Harkivi oblastis mitu korda päevas ikka Volchanski linna pommitatakse.
Kupiansk-Kreminna: vene piirist kuni Svatoveni vaid kaudtuleduell terve päev. Ukraina oma siiski vähe. Svatove-Kreminna vahel vaatamata saabunud külmalainele suutis vene pool rünnakuid vähemalt kahes suunas jätkata Stelmahivka ja Makiyivka-Plotšanka (asuvad samal ida-läänesuunalisel maanteel) külade juures. Muutusi rindejoones need ei toonud. Kreminna ümber pole lahingute inensiivsus langenud. Nii loode kui edela suunal üritab vene pool kaotatud possasid tagasi saada, paisates päris suuri üksusi metsa-alale Kreminnast loodes. Üheks põhjuseks võib olla ka soov hajutada üksusi Kreminnast kaugemale (nad seal liialt tihedalt koos) ning kuna üle Krasna jõe on ainult kaks suuremat silda, siis Ukraina suurema rünnaku korral tekiks seal pudelikaelad, mis arvatavalt jääks tiheda Ukraina kaudtule alla. Muutusi rindejoones siin ei tuvastanud. Küll suutis vene pool oma vasturünnakuid kaugtulega toetada. Eile tööles vene pool Dibrova küla, sestap jätkuvalt arvamusel, et vähemalt osast külast on vene pool lahkunud. Kuna miine jagub, siis pideva tule all küla enda kontrolli alla saamine ilma suuremate kaotusteta kiiresti ei toimu. Küll jätkab Ukraina juba mitmes päev kaudtulelöökide arvu kasvu ning laiendatakse pommitatavat ala (eile isegi kuni Starobelskini välja). Suurem sadu Kreminna ja selle ümbruse pihta. Sestap kipub arvama, et siit võib Ukraina siiski suurema pealetungi teha. Muidugi võib see olla tähelepanu kõrvalejuhtimine peamiselt löögisuunalt ja vajalikum oleks Mariupoli suunas läbilõige mereni…
Siversk: rünnakud Bilohorivka külale jätkusid, aga muutusi rindejoones polnud. Eile üle pika aja prooviti ka Spirne küla poole. Kaudtuld vene poolelt hõredalt, aga Ukraina Kreminna ümbruse kaudtuli ulatus kuni Lõssõtsanskini.
Bahmut: massiga ründamine jätkub ja tundub, et kõigil nn „6 kuulistel” vangidel tuleb enne surma saada, kui tähtaeg kukub. Ukraina suutis eile Yakovlivka küla edukalt pommitada ja sealt rünnakuid eile ei tulnudki. Soledari linna mõlemalt küljelt üle põldude suutis eile vene pool veel edeneda u 1,5 km ja tundub, et Ukraina kaitsjad peavad suurema osa linnast maha jätma. Eile küll veel kesklinnas lahingud jätkusid. Bahmuti ümberpiiramise oht sellega veel liialt suureks ei lähe. Ikka loodan, et linna taga piki jõge on uus Ukraina kaitseliin. Massiga üle põllu ja piki maanteed Pidhorodne külasse sisse saadi, pool küla on veel Ukraina kontrolli all. Loodan, et õigeaegselt sillad üle Bahmutka jõe suudetakse ära lasta. Bahmuti idaküljel edasi/tagasi päevas rindejoon kõigub. Nagu mujalgi, kestavad lahingud poole ööni ning kuskil ei paista nn „kulminatsiooni” algust. Opytne juures seis seni selgusetu, kindlasti on osa küla Ukraina kontrolli all. Klisiivka poole õnneks vene pool vaatamata suurtele kaotustele edeneda pole suutnud ja Kurdjumivka juures sillapea laiendamine eile ei õnnestunud. Kaudtuld jagus vene poolelt ikka kuni 10 km rindejoonest ja palju ning Ukraina pigem eesliini töötles vene rünnakute lõpetamiseks. Pisut on kasvanud vene poolel kurtmine, et wagner on neist parema varustusega ning neil jaguvat kahurimoonagi rohkem. Kuna nad seal rindel teiste üksustega kõrvuti on, siis loodan, et hõõrumised üksuste vahel kasvavad. Pingeid lisab juurde ka prigozini kogu rindel saavutatud edu kuulsuse endale krahmamine.
Donetsk: rünnakud samades suundades mis viimastel päevadel ja muutusi rindejoones polnud. Ok, Pervomaiskes said 100 m mööda teed edasi. Kaudtuld Donetski ümber suht võrdselt, vaid lääne pool põhiliselt vene tihe pommisadu. Tundub, et vene pool siiagi mingeid üksusi juurde toob ja eks üks eesmärk „vabastada” Donetski oblast pole maha maetud.
***
Lõunarinne: kaudtuleduell jätkus. Ukraina ulatus Berdjanski sadamalinnani, kust olla üle 10 plahvatuse kostnud. Tokmaki tabamuse järgselt olla ühte haiglasse korraga u 100 haavatud vene soldatit toodud. Krimmiski pole rahu ning vene pool vähemalt väidab, et kahes kohas Ukraina droonid alla lasi. Okupeeritud aladel kasvab julgeolekumeetmete karmistamine. Isegi kooliõpilaste kotid otsitakse läbi, leidmaks mida iganes. Laste küüditamine venemaale igasuguste põhjendustega jätkatakse ning võitlus grivna vastu jätkub, aga seni pole seda suudetud veel käibest kõrvaldada. Kõigi meeste liikumise lubamine ikka läbi komissariaatide käib.
Herson: madin Dnepri delta saarel käib ja no ei saa vene pool jätta kiitlemata laskmata karu nahaga, aga enamasti ikka vahele jäävad. Küll kasvasid vene poole infokillud Kinpurni sääre kohta, et olla jälle liikumas nii Ukraina luureüksusi seal kui pidev drooni seire. Hersoni linn pideva pommisaju all elab ja no ei taha kohalikud sealt linnast lahkuda. Liikus ka Ukraina luure arvamus, et vene pool võib proovida rünnata jõuluteenistuse ajal mõnda kirikut okupeeritud alal, näitamaks Ukrainat halvas valguses.
Mitmes lehes oli esiuudiseks Eesti luure info peale õigeusu jõule algavast teisest mobilisatsioonist. Kuskil ringleb ka info, et tahetavat võtta lausa 500 000 soldatit.
Küll ei kajastatud eile vene uudistes uuest USA, Saksa ja Prantsuse sõjalisest abipaketist miskit. Eks nad seal uudiste nivooga hädas ole. Kui ütled sõna sõda, siis kinnimajja pannakse, kui ütled, et kõik Ukrainlased vaja maha tappa, siis ei juhtu muhvigi. Seda äärmuslust seal jagub kahjuks palju ning kipub see ühtima kremli unistustega. Põhieesmärk pole vaid Ukraina vallutamine, vaid uue nn julgeolekukorra kehtestamine, et kel jõud sel õigus.
Edu taustal sõjas venemaaga ja lääneriikide abiga oli Ukraina armee maailma tugevamate seas 15. kohale tõusnud. Ukraina relvajõud on Global Firepoweri (GFP) andmetel maailma võimsaimate armeede edetabelis tõusnud 22. kohalt 15. kohale. 2023. aasta edetabelis edestas Ukraina Iraani, Iisraeli, Austraalia, Saudi Araabia, Hispaania, Taiwani ja Saksamaa armeed. GFP on järjestatud regulaarselt alates 2006. aastast, lähtudes riikide praegusest tulejõust. Kokku võtavad eksperdid arvesse 60 tegurit, sealhulgas relvajõudude ja nende varustuse suurust, riigi rahalisi võimalusi, piiride pikkust, transpordiühendusi ja muud. Samal ajal ei võta eksperdid reitingus tuumarelvade olemasolu arvesse. venemaa jäi vaatamata ilmsetele ebaõnnestumistele sõjas Ukrainaga GFP edetabelis teisele kohale. Kuigi armee suuruse ja rahaliste võimaluste osas on venemaal Ukraina ees selge eelis, on riik näidanud probleeme juhtimise ettevalmistamise, sõjaväelaste väljaõppe ja nende varustamisega. Kuigi venemaa on säilitanud maailma teise armee tiitli, võib kolmandal kohal olev Hiina sellest peagi mööduda, väidavad GFP eksperdid.
Sel nädalal avati üks maailma suurimaid tehnoloogianäitusi Consumer Electronics Show (CES). See toimub igal aastal Las Vegases. Rohkem kui 3000 ettevõtet üle maailma tutvustavad oma uuenduslikke projekte ja otsivad investoreid. Sel aastal ei lastud näitusele aga ühtegi venemaalt pärit ettevõtet.
Pärast gazpromi, millele venemaa võimud andsid korralduse maksta täiendavaid makse 1,2 triljonit rubla, võeti ette 2022 aasta eelarve numbrite päästmiseks söe- ja väetisetootjad, kust hakatakse raha välja võtma, vahendab Bloomberg, viidates vene peaministri ja asjaga kursis olevate allikate juhisele. Suured ettevõtted peavad ametnike sõnul maksma suurenenud dividende, samuti tegema eelarvesse ühekordse sissemakse. Nende suurust pole veel kindlaks määratud ja see sõltub sellest, kuidas 2022. aasta riigikassa jaoks lõpeb. Bloombergi allikad väidavad, et võimud püüavad sundida ettevõtteid igal võimalusel maksma dividende üle 50 protsendi netosissetulekust.
Kokku söövad jõustruktuurid eelarvekuludest iga kolmanda rubla. Selle puudujääk ulatub rahandusministeeriumi projektide kohaselt 2 protsendini SKTst ehk 2,9 triljoni rublani. 26,1 triljoni rubla suuruse tuluga kavatseb valitsus kulutada 29 triljonit rubla. Tegelikkuses võib eelarvedefitsiit olla palju suurem. EL-i embargo ja venemaa naftahindade ülemmäära tõttu kukkus venemaa naftafirmade peamise ekspordibrändi Uralsi hind kahe kuuga 35 protsenti ja ulatus detsembris 50,5 dollarini barreli kohta, kuigi püsis 2010. aastal üle 75 dollari. Selliste hindade juures kaotab eelarve umbes 2 triljonit rubla ja selle puudujääk paisub 5 triljonini, hindab Centrrocredit Banki ökonomist Jevgeni Suvorov.
Valgevenesse tasapisi erinevat vene sõjatehnikat juurde tuleb ning eilegi kolm raudteeešeloni kohale jõudis u 100 ühiku tehnikaga. Ründerusika suuruseks seni piisavat jõudu seal pole. Valgevene jätkab mitmes kohas aktiivselt õppuste korraldamisest (ikka selleks, et mitte sõtta minna).
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
