Sõja ülevaade: 317. päev – suurema Ukraina rünnaku ootuses…
Avaldatud: 6 jaanuar, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. jaanuar 2023:
õhuhäired idapoolsetes Ukraina linnades, lahingud jõudsid Soledari kesklinna, putini bla-bla-bla töötab vaid siseriiklikult ja vist suurema Ukraina rünnaku ootuses…
Õhuhäired täna öösel idapoolsemates Ukraina linnades töötasid, tabamustest veel info puudub. Võimalik, et droonid alla lasti või reageeriti vene strateegiliste pommitajate õhkutõusule. Ukraina külad piiri ääres ikka pihta said.
Harkivi põhjasuund: vaid pommitamine ja enamus pomme juba teist päeva Vovchanski linna pihta.
Kupiansk-Kreminna: sarnane päev eelmistele nii rünnaku suundadelt kui pommitamisel. Hetkel veel rünnakute lõppemist vene poolelt ei näe (kuigi jah, täna alanud külmalaine võib tuua korrektiive). Tundub, et vene pool üritab hoida Ukrainat jõudmast Krasna jõeni, sest arvatavalt pole neil piki jõe idakallast piisavalt väljaehitatud kaitseliini ega üksusi. Sestap vene rünnakud Svatove-Kreminna vahel hetkel pigem nn aktiivne kaitse ja uut territooriumi juurde hõivata ei tahetagi. Vaid Kreminna juures proovitakse Ukrainat linnast kaugemale saada. Kaudtuld vene poolelt jagus põhiliselt rinde põhjalõigule. Kas lõunalõigus olid tarnemured või lõi saabuv külmalaine miskit paigast? Ukraina on asunud töötlema korraga nii Svatove kui Kreminna suunal vene eesliini ja tagalat. Juba mitu päeva kurdab vene pool, et tavatult palju Ukraina luuredroone õhus. Juba mõni vene milblogija arvab, et suurem Ukraina rünnak võib alata juba sel nädalavahetusel. Kardetakse, et Ukrainal olla paarituhandeline rünnakuks sobilike droonide varu ning olla siia koondatud palju suuremaid torusid koos arvestatava moonakogusega. Eks näis, kas nende hirmudel ka tõepõhi on, aga seda on juba pikemat aega oodatud. Eks selle hirmus siia ikka veel vene pool vägesid juurde toob ja hetkel vist vaid mobbituid ning wagneri omasid jagub.
Siversk: Bilohorivka küla ründamised jätkuvad, aga suht lootusetud need üritused on. Kaudtuld juba terve nädal hõredalt.
Bahmut: nagu karta oli, siis kahjuks pidid Ukraina kaitsjad taanduma Soledari kesklinnast, sest jäädi kahe tule vahele. Eile edenes vene pool linnas u 2 km ja lahingud jätkusid kesklinnas. Kuna üleeile edeneti ka Krasna Hora linna suunas, siis kasvas oht, et Soledar võidakse ümber piirata. Õnneks on mõne kilomeetri pärast ees Bahmutke jõgi, mis peaks Bahmutist kirde suunalise edenemise kinni pidama. Bahmuti linna idaservas lahingud jätkusid ning olla jõutud kirdeservas datšadeni. Opytne seis seni selguseta, tundub, et külas siiski lahingud jätkuvad. Klisiivka poole eilegi edeneda vene pool ei suutnud ja kuna seal rinne seisab ja vaatamata suurtele isikkoosseisu kaotustele läbimurret pole saadud, siis üritatakse Kurdjumivka juures laiendada sillapead üle Siverski Donetsi-Donbass kanali ja see pisut ka kasvas. Ukraina jätkab siingi vene üksuste kulutamist ja eilsed osad videod olid siit kandist (tänu kanalile tuvastatav). Majorski suunaltki jätkatakse üritusi, aga siin pole juba kuu edeneda suudetud. wagneri juht prigosin aga andis esimesele paarikümnele nn oma aja ära teeninud vangile üle medalid ja teatas, et neile on nüüd armu antud. Küll pole isegi vene milblogijad ühtki putini armuandmispaberit tuvastada suutnud. Osa aga olla nõus sõjategevuses jätkama nn vabatahtlikuna. Arvatakse, et wagneri grupi suurus on u 50 000 inimest ja neist 40 000 on vangid. Sestap Bahmuti rindel rünnakute langust tulemas pole, sest lisaks jagub seal nii elukutselisi, Donetsk/Lugansk üksusi kui mobbituid. Kaudtuld jagus ikka kogu rindejoonele ja ulatusega kuni 10 km sügavusse. Juba teist päeva järjest aga siin üks vene hävijataja ja kopter alla lasti ning miskit kuskil nende tagalas valusalt pihta sai.
Donetsk: siingi sarnase lahingupäeva jätkumine nagu varem ning rünnaku suundadeski polnud muutusi. Ja nagu ikka, rindejooneski muutusi polnud. Erisust vaid nii palju, et öösel pommitati poolt Marinkat süütemoonaga. Kaudtuld jagus kogu rindele ning Vuhledar ja Velika Novosilka said pisu rohkem pomme kaela. Ukraina jätkab Donetski ja selle ümbruse töötlemist.
***
Lõunarinne ja Herson: kaudtuleduell ja luurekad Dnepri deltas asuvatel saartel. Kõik nagu varemgi. Samad tegevused okupeeritud aladel selle erisusega, et nüüd peavad kõik sobivas eas liikuda soovivad mehed taotlema liikumisluba kohalikest sõjakomissariaatidest. Eks valmistutakse sealgi uusi mobbituid värbama. Lisaks üritatatakse osadel aladel meelitada siit juba lahkunud Ukrainlasi tagasi tulema, lubades neile eluaseme laenu 2 protsendiga. Hm, sõjategevusele kasko ei laiene. Ka leevendati nõudeid asumaks tööle okupatsioonivõimudes. Pangalaenu saab seal vaid vene passiga.
Pisut putini üleskutsest relvarahust 36 tunniks vene õigeusu järgi nende jõulupühal. Eks see siseriiklikule suunale töötav meediakära ole. Küll on siingi kahte lehte jagunenud vene milblogijad. Muideks, peskov (kremli meedia esindaja) ütles 14. detsembril, et mingit vaherahu jõulude ajal ei tule. Rohkem siia aega ei kulutaks.
vene poole analüütikud otsivaid erinevaid venemaa ründamise võimalusi Ukraina poolt ja nüüd töös versioon, et kaubalaevadelt droonidega hakatakse Habarovski oblastis (Siber, Vaikse ookeani ääres) asuvaid sõjaväe objekte ründama.
USA aga peaks täna välja tulema suurima sõjalise toetuse paketiga summas u 3 miljardit dollarit. Tulemas selles 50 M2 Bradley lahingumasinat. Koos Saksa ja Prantsumaa uute lubadustega saata Mardereid ja AMX-10 pole paha. Njah, muidugi sooviks päris tanke ja võimsaid lahingudroone.
vene poolel on kasvanud kurtmine, et nende sõjaväeline krüpteeritud side ei tööta peaaegu mitte kuskil. Oskajaid liialt vähe, seadmeid keegi ei hoolda ega remondi ning olukorra paranemine polevat võimalik.
Pisut nalja ka, sest selliste uudistega üritatakse meediafooni venemaal parandada: vene roskosmos on leidnud uue partneri väikeste kosmoselaevade arendamise ja käivitamise vallas. Riiklik korporatsioon teeb koostööd Zimbabwega. Sellekohane leping olla sõlmitud 2022. aastal novembri lõpus. Zimbabwes kosmoseagentuuri loomisest teatati 2018. aastal. Zimbabwe on endiselt üks vaesemaid riike maailmas. COVID 2019-eelsel ajal ulatus inflatsioon siin 837,5 protsendini ja töötuse määr oli 90 protsenti. Olla tubli venemaa liitlane.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
