Sõja ülevaade: 303. päev – Ukraina on survet kasvatanud
Avaldatud: 23 detsember, 2022
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. detsember 2022:
Ukraina on paaris rindelõigus survet kasvatanud ning mitmes kohas ei ole kehv „suusailm” kummagi poole rünnakuid peatanud. USA jätkab Ukraina suunal oluliste otsuste tegemist, putin pisut hädas oma sõnumitega ja droon kui end vangi anda sooviva soldati teejuht…
Ööpäeva jooksul vaid Odessas õhukaitse töötas (plahvatusi polnud). Õhuhäireid siiski paljudes idapoolsemates Ukraina linnades kostus ja enamasti need pimedal ajal toimuvad. Plahvatusi oli vaid Harkivi linnas. Väljaspool Harkivi oblastit vaid üht piiriäärset Ukraina küla pommitati. Tundub juba mitu päeva, et Ukraina vastutuli üle vene piiri on oma mõju avaldanud. Hetkel olevat vene meediaruumis üks nõrgemaid kohti putini võimetus lubada, et venemaal ühtki pommi kaela ei saja (va okupeeritud alad).
Harkivi põhjasuund: päris tihe pommisadu kogu vene piiri äärsete külade pihta ja seda terve päev. Ukraina pisut kaudtulega töötleb Shebekino linna (piirist 5 km kaugusel). Linn on väiksem logistikasõlm ja kui vene pool mingit tugevamat rünnakut siit poolt plaaniks, siis see asuks piirile suuremateks üksuste eelnevaks paiguteseks liialt lähedal. Mida täpsemalt juba paaril nädalal tabatud on, ei tea, sest vene pool teatab vaid tsiviilobjektide pommitamisest ja Ukraina vaikib. Piltidelt mõned päevad tagasi on näha uuema ja suure laohoone tabamist ning nende võtete nurk laseb aimata, et üritatakse ümbrust ja hoone sisu varjata…
Kupiansk-Kreminna: rinde põhjalõigus Dvorichna linna juures eile tegi Ukraina pool rünnakuid ning vene pool linnast pisut lõuna pool ründas Masjutivka küla suunal. Kummagi poole rünnakud rindejoones muutusi ei toonud. Täna vaid väike plusskraad ja alates homsest kolm päeva vihma ning alles siis hakkab uuesti öösel miinust viskama, sestap jäävad rünnakud hetkel vaid teedele. Kupiansk-Svatove maantee ümbruses üritas vene pool Novoselivka küla uuesti enda kontrolli alla saada, aga ei õnnestunud see isegi appi saadetud tankidega. Lisaks üritas vene pool lõuna poolt teesid pidi vähemalt kahelt suunalt edeneda ja tundub, et ühes suunas Pidkuichanski küla juures pidi peale seda vene pool ise eesmistelt possadelt taganema. Kreminna ümber jätkuvad aktiivsed lahingud ja initsiatiiv ikka Ukraina käes, kuigi paar rünnakut päevas ka vene pool teeb. Loode suunal käivad lahingud Plotšanka ja Tšervonopopivka küla juures, kus vene pool üritab taastada kontrolli Svatove-Kreminna maantee üle, aga see juba pikemat aega lootusetu üritus. Kreminnast otse lääne poole teeb ka vene pool päevas vähemalt ühe rünnaku, aga siingi kipub olema see vaid üritus. Dibrova küla ääres peaks juba Ukraina üksused olema ning metsas peaks Kreminna linnani olema u 5 km. Kui saeveski lugu õige, siis võib vahemaa linnani ka 3 km olla. Juba pikemat aega siin murdehetke ootel Ukraina kasuks. Kaudtuletöötlus Ukraina poolelt nii Svatove kui Kreminna alale jätkus ning ikka kõlakaid tuleb, et isegi rindest kuni 60 km kaugusele miskit olulist tabatakse. vene poole kaudtuld jagus põhiliselt Kupiansk-Svatove maantee ümbrusele, Kupianskile ja Kreminna ümbrusele, mujal suht vaikne oli.
Siversk: ikka kahel suunal mitu nädalat vene poole rünnakud jätkusid aga seni rindejoones muutusi pole. Rünnakuid küll suudetakse kaudtulega toetada ning pidevalt Ukraina possadele terve ööpäev tuld antakse, aga ei murdu Ukraina kaitse.
Bahmut: Yakovlivka küla juures suutis vene pool eile 3 km loode suunal edeneda mööda põldusid. Õnneks seal 1 km pärast ees väiksem veevöönd, mis peaks edenemise kinni peatama. Lahingud olla käinud terve päeva ja Ukraina poole kinnitusel olla siin langenuid vene soldateid palju. Soledari linnas üritas tankide toel vene pool edu saavutada ja võimalik, et selle suure surumisega isegi üks tänavahe edeneti. Bahmuti idaküljel tundub, et vene poolel on raskeks läinud, sest Ukraina on vene soldatid linna ääres paiknevast metsatukast välja löönud ja hall ala laienes. Opytne peale ikka veel vene poolel isikkoosseisu surma saatmiseks jagub ning Ukraina kaitse peab. vene pool tungib peale Klištšiivkale ja püüab suurendada Ozarjanivka juures üle Siverski Donetsi-Donbassi kanali sillapead. Vene pool küll kiitles, et jõudis Klištšiivka külani, aga Ukraina pool seda ei kinnita. Jätkuvalt tundub, et vene poolel „liialt palju” soldateid, et nii paljudest suundadest korraga suudab survet avaldada. Kaudtuld palju ja suhe u 1:5 vene poole kasuks. wagneri omad olla jõudnud juba värbamistega naistevanglatesse ning surma olla saanud ka Süüriast saabunud nn vabatahtlikke.
Donetsk: Krasnohorivka poole üks ebaõnnestunud rünnak tehti (tavaliselt nädalas kord või kaks proovivad). Paarist uuest kohast vene pool jõulisemaid luurekaid tegi ja üks neist New Yorki küla poole. Rindejoon on siin alates 2014. aastast vist ainult paarsada meetrit lääne poole nihkunud. Opytne-Vodiane-Pervomaisk-Nevelske suunal lahingud jätkusid. Seni arusaamatu, kuidas maatasa pommitatud Pervomaiskes ja pidevas pommisajus seal Ukraina kaitse peab. Nevelske küla poole üle põllu ja mööda ainukest teed päevas mitmeid rünnakuid tehakse, aga siingi vaid vene poolel kaotused. Marinka kesklinnas lahingud jätkusid ja olla hooneid, kus erinevatel korrustel on erinevad osapooled. Novomõhhailivkat ka eile rünnati ja siingi seda üle mitme päeva korratakse ning seni lootusetult üritatakse külla sisse saada. Preštšõstivka küla poole on teine uus rünnakusuund. Asub see Pavlivka külast 8 km lääne pool ja mingi aeg tagasi siin vene poolel õnnestus mõned kilomeetrid edeneda ja siis Ukraina paari nädalase vahega nad tagasi lõi. Nüüd siis proovib vene pool uuesti. Suuremat edulootust neile siingi ei anna, sest Kaslagatsi jõest üle lihtsalt ei saa ning ei usu, et Ukraina kaks silda seal kandis siis terveks jätab. Täna paistab Donetski rindel päike ja arvata on kasvavat löökide arvu õhust. Homsest juba pisut vihma ja edasi lörtsi ning enamus ööpäeva peaks mõne päeva pärast miinusesse minema. Kaudtuld jagus mõlemapooselt tavapäraselt.
***
Lõunarinne: kuidagi päris kokku kuivas vene kaudtuli. Ukraina vist töötleb nii edukalt logistikaahelat, et tarnes piisavalt tõrkeid. Olla ka ühe okupatsioonivõimude ametniku auto plahvatanud koos asjaomase isiku ja autojuhiga. Rublat üritatakse alates 1. jaanuarist siin kandis ainukeseks maksevahendiks saada. Seni pole need ponnistused vene poolel õnnestunud. Erinevatest küladest seni Ukrainlasi minema küüditatakse ja soldatid asemele asuvad. Musta mere laevastik olla aktiivseks muutnud ja osa aluseid olla Sevastoopoli sadamast lahkunud.
Herson: kaudtuleduell ja miskit suurt Nova Kakhovka lennuvälja juures pihta sai. Eks seal nüüd keeruline, sest enamus tehnikat, mis sisse kaevatud possadel asuvad, on millegagi kaetud. Tabamusest see ei päästa, lihtsalt keerulisem tuvastada, mis pihta sai.
Juba varasemalt olla juhtunud huvitav vangiandmise juhtum, kus drooni lähenedes tõstis vene soldat possal olles käed ja kui droon paar korda nõksutas ja hakkas märku andma, et soldat sellele järgneks, siis lõpuks soldat selliselt Ukraina üksusteni elusalt jõudis ja end vangi andis. Väidetavalt olla selliseid juhtumeid lisandumas. Juba lepitakse kas sotsmeedias või telefoni teel eelnevalt allaandmise koht kokku ning sinna Ukraina saadab oma drooni ja tema teejuhtimisel saabki vene soldat ohutult jõuda Ukraina üksusteni.
USA senaatorid kiitsid ühehäälselt heaks 2023. aasta eelarve ja erinevad seaduse muudatused võimaldavad konfiskeerida venemaa ärimeeste külmutatud varad Ukraina kasuks. USA 2023. aasta 1,7 triljoni dollari suurusest eelarvest läheb abi Ukrainale ligikaudu 45 miljardi dollari ulatuses. Nüüd esitatakse dokument esindajatekojale kinnitamiseks, misjärel peab sellele alla kirjutama president. Väidetavalt Euroopa Komisjon töötab välja muudatusi, mis lubavad sanktsioonide tõttu külmutatud Venemaa varad Ukrainale üle kanda. Eks näis. kreml aga nimetas venemaa varade üleandmist Ukrainale „järjekordseks sammuks kõigi rahvusvahelise õiguse reeglite ja normide rikkumisel”. Euroopa Liit loobus aga mõttest konfiskeerida venemaa külmutatud kulla- ja välisvaluutareservid Ukraina kasuks, sest reservidele kehtivat rahvusvaheliselt kokkulepitud kaitse.
putin rääkis esimest korda sellest, miks ta otsustas föderaalassambleele saadetud sõnumi edastamise järgmiseks aastaks edasi lükata. Tema sõnul arenesid tänavused üritused väga dünaamiliselt ja selle ettevalmistamine oli keeruline. „Meil minu hinnangul ka 2017. aastal kalendriaastas sõnumit ei olnud. Aga peaks olema. Mis on küsimus? Küsimus on selles, et sündmuste dünaamika on väga suur, olukord areneb väga dünaamiliselt, mistõttu oli raske konkreetsel hetkel tulemusi ja konkreetseid lähituleviku plaane fikseerida. Teeme seda muidugi aasta alguses,” ütles putin (tsitaat Interfaxilt). Njah, egas palju sisutühjemaks minna enam minna ei saagi. Tänavu jäid kõik kolm iga-aastast avalikku esinemist ära: ta tühistas pressikonverentsi ja otseliini ning lükkas ka föderaalassambleele tehtava kõne edasi. Valitsusele lähedaste allikate sõnul jättis putin isiklikult suure pressikonverentsi ära. Üheks põhjuseks olla mure, et eriteenistused ei suutnud talle garanteerida, et nad peatavad Ukraina uued „sabotaažikatsed” venemaa territooriumil. Ja eks see „erioperatsioon” Ukrainas ole ka selline väike-väike tegevus…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
