Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Ukraina kaitseministeerium

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. detsember 2022:

vene poole rünnakute arv pisut languses (va Bahmut), rindejoones paar väiksemat muutust ja putin saab täna lukasenkaga kokku ning Kiievit droonidega rünnati.

Kiievis ja Krementsukis töötas õhuhäire. Öösel lasti Kiievis alla 15 drooni 20-st ja kostus mitmes kohas plahvatusi. Iraani droone uus partii juba mitu nädalat vene poolel käes ja eks nendega jätkatakse igapäevast infra ründamist. Iraan olla hakanud vähendama oma ballistiliste rakettide lennuulatust, et neid ilma sanktsioonide alla sattumiseta saaks vene poolele müüa. Njah, selle lennuulatuse taastamine käib kiiremini kui selle vähendamine. vene pool jätkab Ukraina õhutõrjevõimekuse kurnamist, sest kallite süsteemide raketid on u 10 ja enam korda kallimad kui odavad vene raketid ja iraani droonid. Piiriäärsed Ukraina külad said tavapäraselt pommisadu. venemaal rostovi oblastis millerovo sõjaväelennuväljal teatati plahvatustest.

Harkivi põhjasuund: terve päev töötles vene pool piiriäärseid Ukraina külasid. Olla belgorodis (venemaa) toimunud mitmeid plahvatusi. Vene meediamull ikka sama mis varem…

Kupiansk-Kreminna: pori ja muda ei lase raskemal tehnikal suurematest teedest maha minna, sestap vene poole rünnakud Svatove suunalt Kreminna poole piki teed ja selle ümbruse teedel käib. Päevas mõned tugevamad rünnakud ette võetakse aga eilegi rindejoones see muutusi ei põhjustanud. Kaudtuld kõvasti mõlemalt poolelt. vene pool Kupianski lõigus pigem pommitab just linna suunal ja rindest kaugemale ja Kreminna juures pigem rindejoone vahetut lähedust. Ukraina töötles Svatovet ja sealt idapoole logistikasõlmi ning Kreminna ümbrust. Lahingud jätkusid nii Kreminnast loodes kui kagus ja seni Ukraina aktiivsem pool. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.

Siversk: nagu eelmistel päevadel, pommisadu isegi pisut rohkem ja Ukraina ulatus Luganski lähedale (u 80 km rindejoonest) töötlemaks sealset logistikavõrgustikku. Rindejoones muutusi polnud.

Bahmut: eile vene pool suutis enda kontrolli alla saada kogu Bilohorivka küla. Eks siingi pideva pommitamisega juba maatasa olevas külas massiga tankide toel lõpuks edasi saadi. Yakovlivka küla piiril lahingud jätkusid ning Ukraina pisut rohkem küla ise nüüd töötleb ja eks näis kaua vene pool seal vastu peab. Soledari linna ründamist ja sealt idast möödumist vene pool jätkas, aga siin edenemist polnud. Bahmuti suunal rünnati idast ja kagust ning lahingud käivad hetkel vaid linna serval asuvates tööstusalades, kus kipuvad mõned possad käima käest kätte, sest Ukraina pool teeb pidevalt vasturünnakuid. Opytne poolt üritab vene pool frontaalrünnakutega murda, aga no pole juba mitu nädalat siin edasi saadud. vene uudiste maailm vaevleb heade edulugude puuduses ja varsti on putini „kanala külastus” kõige parem uudis päevas. Kurdjumivka ümbruses tundub, et aktiivsed mõlemad pooled ja kogu rindelõigus rünnakud jätkusid. Rindejoones eile muutusi ei tuvastanud. wagneri juht prigozin soovib riigiduumalt seadust, et nende langenud palgasoldatid oleks sama staatusega kui tavalised soldatid. Küll jätkuvad lood rünnakule minekust keeldujate tapmistest ja olla lausa spets üksus wagneri sees, kes hukkamisi läbi viib. Tundub, et uuesti on Ukraina hakanud rohkem töötlema wagneri logitikavõrgustikku rinde tagalas.

Donetsk: rünnakutearv langes veelgi. Lahingud toimusid Pervomayske, Nevelske ja Krasnohorivka juures ning Marinka linnas. Peatänav on vene kontrolli all ja suruvad nii linnas kui sealt lõuna poolt edasi. Küll olla paar päeva tagasi Marinkast lõunas saadud possadelt taandutud (põldudel). Pervomaiske juures üritas pisut Ukraina pool torkida, aga sai valusalt kasettmoonaga tabamusi. Vähemalt paar võitlejat pihta sai. vene pool on seda kassettmoona terve sõja vältel kasutanud. Mingid Ukraina poole luurekad jätkusid Velika Novosilka juures. Kaudtuld mõlemapoolselt palju. Donetski linna ja selle ümbruse töötlus kasvas veelgi ja võib olla hakkab kuskil miskit peatselt murduma. Kas hakatakse vene poolelt mingeid uusi inetusi proovima või tuleb häbi alla neelata ja hakata linnast inimesi ja vägesid välja viima… poliitiliselt oleks see kremlile enesetapp.

***

Lõunarinne: kaudtuleduell

Herson: siin on vene pool veelgi tõstnud kaudtulelöökide arvu ning nüüd töödeldakse kogu Dnepri kallast piki jõge terve rindelõigu ulatuses. Üheks põhjuseks võib olla see, et siingi on vene pool hakanud suuremaid üksusi viima jõest kaugemale, jättes kohale vaid eelpostid. Ukraina ikka suuremaid väekogumeid pommitab.

putin ja lukasenka peaks täna kohtuma. Eks oodata on suuremat survet, et valgevene ühineks aktiivselt Ukraina ründamisega. Tihe valgevene üksuste edasi-tagasi vedamine ning kõrgendatud valmisolekute tõstmine pigem tore meediakära. Küll on hakanud vene pool siia tasapisi mingit tehnikat järjest juurde vedama. Spekuleeritakse veebruar/märts Kiievi suunalise rünnaku toimumist.

Isegi moskva kohtud on „umbes” kaebustest sõjakommissariaatide suunal, aga enamus neist kaebustest kohe „alla vett” lastakse. Kenade ja uhkete videode hulk vene meedias hea varustusega ning väljaõpet läbivatest mobbitutest on tõusuteel, aga interneti avarustes nii kena see seis pole. Kindel see, et u paarsada tuhat mobbitut venemaal veel väljaõpet saavad.

Pisut venemaa aktsiaturul toimuvast: 2022. aasta lõpus langes RTS-i dollariindeks 35 protsenti, mis oli tugevaim kukkumine alates 2008. aastast ja halvim tulemus 92 Bloombergi jälgitava globaalse aktsiaindeksi seas. Moskva börsi rublaindeks kukkus 44 protsenti. Kui rosstat hindab majanduslangust vaid 2-3 protsendi peale ja valitsus lubab majanduse täielikku taastumist kahe-kolme aasta jooksul, siis venemaa suurimate ettevõtete aktsiad on põhjas. lukoil ja gazprom – kaks „raskekaallast” indeksites – on aasta algusest langenud vastavalt 30 ja 54 protsenti. Kunagine Euroopa suurim ja praegu dollaritest, eurodest ja SWIFT-süsteemist eraldatud paaria sberbank kukkus 54 protsenti. Kuna väliskapitali pole turule tulemas ja ebakindlus valitseb ka tavalise vene inimese sees, siis langus saab vaid jätkuda. Suur raha, isegi vene päritolu väldib moskva börsi nagu pidalitõbist. Üksikisikute investeerimiskontode loomine on tõustrendis: neid on juba 22,6 miljonit, mis on 5 miljonit rohkem kui aasta alguses, kuid 2/3 kontodest on tühjad ja 90 protsenti ei kauple üldse millegiga.

Mobiliseerimine on õõnestanud jaeinvestorite nõudlust aktsiate järele. Vähemalt miljon inimest on välismaale läinud, võttes kaasa 36 miljardit dollarit ehk iga kolmas dollar, mida hoiti venemaal välisvaluutakontodel. Järgmine aasta ei tõota venemaa turule head, sest uut raha välismaailmast peale ei tule, kohalik on ebakindel ja raha väljavool venemaalt jätkub. ELi järjest kasvav loobumine vene naftast ja gaasist, maailmamajanduse jahtumine ja Ukraina sõda oma koosmõjus on liialt tugeva mõjuga, et venemaa pääseks järgmisel aastal vaid mõneprotsendilise majanduslangusega…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised