Sõja ülevaade: 275. päev – Ukraina tegeleb aktiivselt elektriühenduste taastamisega
Avaldatud: 25 november, 2022
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. november 2022:
Rünnakud põhjarindel peatusid, Bahmuti juures intensiivistusid ning vaid mõnes Donetski rindelõigus rünnakud jätkusid. Rindel kasvas kaudtulelöökide arv ja tihedus.
Rindejoonest üle 30 km kaugusel sai tabamusi vaid Krõvõi Rihi linn (rindejoonest 75 km) ja Slovjanski linn (rindejoonest 35km). Ukraina tegeleb aktiivselt elektriühenduste ja tootmise taastamisega ja hetkel Kiievis 30 protsendil linnal juba vool on, aga eks seda jagub tükati ja kõiki masinaid taha panna ei saa. vene pool jätkas piiriäärsete Ukraina külade pommitamist ning samuti jätkab enda meedias sõnumite levitamist, et Ukraina saadab nii venemaale kui valgevenesse luure/diversiooniüksuseid ja valmistatakse ette suuremaid rünnakuid. Eks sõja jätkamiseks, aga ka õigustamiseks peab valeuudiste levitamisega tegelema…
Harkivi põhjasuund: vaid piiriäärsete Ukraina külade pommitamine, Harkiv sai „vaba päeva”.
Kupiansk-Kreminna: siin vist ööpäeva jooksul rünnakuid ei toimunud ning kasvas kaudtulelöökide arv vene poolelt. Töödeldi kogu rindejoont ja tundub, et rinde põhjaosa kuni 30 km tulistatakse venemaalt. Ilm on õige pisut plussis ja miinuskraade hakkab uuesti tulema alles järgmise nädala alguses, aga mitte piisavalt, et maastiku läbitavus masinatel paraneks. Miinuskraad aga jalaväe liikumist soodustab. Ukraina kaudtuli keskendus ikka Svatove ja Kreminna suunale.
Siversk: eile mõlemaid Bilohorivka külasid vaid pisut torgiti. Hetkel kõlakad, et Ukrainlased hakkasid pisut suruma Berestove küla poole (kaotasid küla vist juba u kuu tagasi) ja olla mõne possa võrra külale lähenenud. Kaudtuld vene poolelt jagus siingi, Ukraina kaudtulest info puudub.
Bahmut: rünnakud mitmes rindelõigus läksid intensiivsemaks. Terve päev käisid lahingud Yakovlivka küla pärast, aga vene poolel seda tagasi vallutada pole seni õnnestunud. Soledari linna on rohkem hakatud ründama ida-kagusuunalt, varem vaid kagusuunalt. Rindejoones muutusi siin ei tuvastanud. Kaudtuld jagus siin mõlemapoolselt ja Ukraina vaid ründavate üksuste hõrendamisega tegeles ja vene pool jätkab „musta maa” taktikat. Pisut suutis vene pool edeneda Bahmutist kirdes ja sai eesmiseks possaks linnast kirdes asuva suurema teeristmiku. Edeneti u paarsada meetrit. Bahmuti kagunurgas ka pisut torgiti, aga muutusi rindejoones ei tulnud. Teine karmimate lahingute suund on surumine juba kolmes paralleelses suunas Bahmutist lõunas suunaga lääne poole. Võimalik, et siingi mõnisada meetrit edeneti. Vähemalt mitu blogijat seda väidab. Kaotused peaks olema vene poolel jätkuvalt suured ja seda põhiliselt jalaväel. Eks enamus neid tuleb Ukraina kaudtule täpse töö tõttu ja droonidelt granaatide pillaminegi käib täie hooga. Kuna siin lund ei tulnud, siis põldudel veel saab pisut soomusega askeldada. Küll lubab siingi lörtsi mõne päeva pärast ja öösel miinus ning päeval väike pluss peaks hakkama põlde raskesti läbitavaks muutma. Pole veel kõlakaid kuulnud, aga kuna siin olla wagneril täienduseks juures ka vene sõjaväeüksusi, siis loodan, et tülisid nii varustuse kui suhtumise pärast peaks tulema hakkama.
Donetsk: rünnakusuundade arvu järsk langus. Avdiikast kirdes Kamianka juures ikka rünnak päevas, aga seni Ukraina kaitsest läbi murda pole õnnestunud. Mingi tegevus Opytne juures toimus, aga kes keda ründas on hetkel selguseta. Rindejoones muutusi polnud. Pervomaiskes vene pool ikka peaga vastu seina jookseb ja edeneda seni pole suutnud. Kõige karmimad lahingud käivad Marinka linnas (9300 elanikku). Väidetavalt käivad seal mitmed hooned päevas „käest kätte”. Olla vene pool siiski vähemalt tänavavahe kuskil linnas edenenud. Volodymyrivkast põhja pool vene tankide üksus rünnaku tegi. Vähemalt üks tank kaudtuletabamuse sai, aga rohkem infot pole ja rindejoones muutusi ka ei tuvastanud. vene kaudtuld jagus palju kogu rindejoonele, Ukraina ikka Donetski linnale ja selle ümbrusele keskendus.
***
Lõunarinne: vene pool eile päris tõsiselt terve päeva pommitas Huljaipole kandis (rinde keskmises osas). Üksusi võimalikuks vene rünnakuks peaks siin jaguma. Mujal oli „tavaline” kaudtulepäev. Ukraina ikka Melitopolini ulatus.
Herson: vene pool kasvatas oluliselt kogu rindejoone töötlust kaudtulega. Ukraina töötleb pigem sügavusse suuremaid sihtmärke ja erandina vaid Nova Kakhovka Dnepri ääres pihta sai. Tossupilv oli päris suur. Hetkel vaid kõlakas, et Kinpurni poolsaarel Ukraina SOF üksused olla kasvatanud enda kontrolli all olevat ala.
Vangide vahetusest: kahe päeva jooksul vabastati vangistusest 86 Ukrainlast. Vabastatute hulgas on kaitseväe, rahvuskaardi, piirivalve, mereväe ja tsiviilisikud. Kõik vabastatud on mehed, valdav enamus on reamehed ja seersandid. Neist 39 Mariupoli kaitsjat, kellest 12 evakueeriti „Azovstalist”, samuti 15 vangi ZNPP-st, 15 vangi Tšernobõli TEJ-st ja 7 Ussisaarelt. Kokku on sõja jooksul vangistusest vabastatud 1269 inimest. Tavaliselt käib vahetus 1:1-le. Viimasel ajal on mõned vene mil blogijad hakanud väitma, et see vangide vahetus on venemaa nõrkuse näitamine ja selle peaks ära lõpetama.
Pisut venemaa relvatööstusest: venemaa võttis plaani järgmise kolme aasta jooksul modifitseerida 800 T-62 tanki, mis võeti esmakordselt kasutusele 1961. aastal (Ukrainlased olla sõja jooksul tervena kätte saanud u 500 vene tanki). Eks uuemate mudelite tootmisega kipub hapu olema. venemaa suudab aastas toota vaid 15 helikopterit Ka-52; see tähendab, et kaotuste taastamiseks kulub peaaegu kaks aastat (kaotatud on neid sõjas u 2x rohkem). Seni tarniti neile mootoreid Ukrainast ja kipub arvama, et neid hetkel järgi teha ei suudetagi. Ainuüksi insenere olla vene relvatööstuses puudu üle 50 000 ja seda väge võis suurendada mobilisatsioon. Rakettide tootmisegagi mured jätkuvad. Ei jagu ei kiipe ega muid varuosi ja juba ära lastud koguse asendamiseks läheks aastaid. Kuna relvatööstusele on vaja kulutada järjest enam raha, siis selle võrra kasvab pinge riigieelarvele.
Sanktsioonidega ikka pisut kõhna ja hetkel veel uudiseid väga karmidest piirangutest pole tulnud. Seni, kuni vene pool saab jätkata vähemalt 60 eurose hinnaga barrel nafta müümist ja seda sarnases koguses kui varem, siis sõja lõppu see lähemale ei too. Lihtsalt kreml asub igalt poolt mujalt kärpima.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
