Sõja ülevaade: 1655. päev – venemaa ei taha rahu ega vaherahu
Avaldatud: 5 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. september 2026:
venemaa ei taha rahu ega vaherahu… rindejoone muutusi ei tuvastanud.
1. Ei möödu päevagi hukkunuteta.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: muutusteta rindejoones.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valis välja ettevõtted, mille suhtes võidakse rakendada riiklikku kontrolli.
12. Sberpankis peeti koosolek mobilisatsioonist vabastamise teemal.
13. kreml on käivitanud keskpanga trükipressi, et täita sõjalist eelarvet.
14. Lühiuudised
Ukraina kaitsejõudude üksustele on väidetavalt antud korraldus järgida rindel „vaikuse režiimi” 5.–8. septembrini, ehk alates 5. septembri südaööst kuni 8. septembri lõpuni. Seda kinnitasid Ukraina meediale mitme eri rindelõigu brigaadide allikad. Selle taga paistavad olevat USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri läbirääkimised. Nad viibivad esmalt Moskvas ning lähevad seejärel Kiievisse. Zelenski on öelnud, et Ukraina on valmis nende visiidi ajaks oma õhurünnakud peatama ning ootab venemaalt vastastikust sammu.
Aga venemaa ei ole seni samasugust kogu rinde hõlmavat vaherahu ametlikult kinnitanud. Ja juba täna, 5. septembril, on tulnud teateid venemaa rünnakutest Ukrainale – näiteks hukkus Dnipropetrovski oblastis venemaa rünnakus neli inimest ning Kiievi piirkonda tabasid öised rünnakud.
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 236 lahingukontakti. Koos isikukaotuste numbriga kipub arvama, et peale üle nädalast vahet taas nn keskmise survega päev. Kas selliseid päevi nüüd jadamisi võiks tulla… ootan juba pikalt… vahel korraks tekkis tunne, kui mitmel päeval oli surve keskmine aga siis tuligi see viimane üle nädala periood suurema survega. Tihedamad lõigud ikka Harkivi, nüüdseks ka Kupjanski, Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal ja kuidagi kahtleb selles lõunarinde kontakti infos. Küll on hakanud tulema sealt kandis infokilde ja ka mõni video, et siin arvatavalt suuremate vahemaade tõttu on vene pool kasutanud ka soomust rünnakutel aga pos efekti pole need toonud, pigem ikka infiltreejujad hetkel seda edu tuua võivad…
Eile korraldas vaenlane 87 õhurünnakut, mille käigus heitis alla 317 juhitavat õhupommi. Lisaks kasutasid vene väed 10 816 kamikazedrooni ning tulistasid asustatud piirkondi ja Ukraina vägede positsioone 2723 korral, sealhulgas 22 korda mitmikraketisüsteemidest. Peale kaudtulelaskude kõike palju. Eks neid üha vanemaid torusid järjest enam rindel näeb aga no ei saa otsa… ja otsa ei saa ka muu tagalatoetuselement, kuigi neid palju tabatakse.
1. Ukraina õhujõud: 5. septembri öösel ründas venemaa Ukrainat ballistiliste rakettide ja 167 eri tüüpi drooniga. Täpsustuste kohaselt olid umbes pooled droonidest reaktiivmootoriga. Esialgsetel andmetel oli Ukraina õhutõrje kella 8.30 seisuga alla tulistanud või elektroonilise sõjapidamise vahenditega neutraliseerinud 128 vene drooni.
Õhujõud registreerisid rakettide ja ründedroonide tabamusi 23 kohas ning rusude langemist veel ühes kohas.
venemaa ründas 5. septembri varahommikul Ukraina Dnipropetrovski oblastis Kamjanske linna, tappes neli ja vigastades viit inimest, teatas oblasti kuberner Oleksandr Hanža.
Kokku ulatus Ukrainas venemaa kauglöökide tulemusena viga saanute arv 30-t.
2. Ukrainas korraldas täna öösel ja eile päeval kaugmaa droonirünnakuid venemaa ja okupeeritud alade vastu, võttes peamisteks sihtmärgiks vaenlase kütusetaristu, õhutõrje ja juhtimispunktid.
Ukraina droonilaine tabas venemaa Musta mere äärset kuurortlinna Sotšit ja selle lähedal asuvat Siriuse föderaalterritoriumi. Kohalike võimude ja meedia kinnitusel põhjustas droonide allakukkumine ja praht suuri põlenguid vähemalt kahes sealses naftabaasis/kütusehoidlas. venemaa kaitseministeeriumi väitel neutraliseeriti piirkonnas sadu droone.
Siriuse föderaalne territoorium (vene keeles Федеральная территория Сириус) on esimene ja ainus spetsiaalse õigusliku staatusega föderaalne territoorium venemaal. See loodi ametlikult 22. detsembril 2020 putini algatusel. Territoorium eraldati Sotši linna Adlerki rajoonist (täpsemalt Imeretija madalikult). Tegemist on venemaa ja Krasnodari krai kõige lõunapoolsema asustatud punktiga, mis asub Musta mere rannikul ja piirneb vahetult Gruusia/Abhaasia piiriga.
Sterlitamak (Baškortostan): Eile andsid Ukraina droonid eduka löögi sõjatööstuskompleksile Sterlitamaki linnas, mis asub Ukrainast enam kui 1300 kilomeetri kaugusel. Tabamuse sai kohalik kaitsetööstustehas.
Brjanski oblast: Ukraina väed tabasid Bobrõki asula lähedal venemaa olulist radarisüsteemi.
Kurski oblast: Hustomoi piirkonnas hävitati edukalt venemaa sõjalise side Mesh-võrgu retranslaator.
Luhanski oblast: Rovenkõ linnas tabas raketivõi droonilöök okupatsioonivägede suurt kütuse- ja määrdeainete ladu, mis süttis põlema.
Donetski oblast: Donetskile üsna lähedal hävitati rünnakus vene vägede droonide ladustamise, ettevalmistamise ja lennutamise baas. Fedorivka asulas sai otsetabamuse vene vägede juhtimispunkt.
Okupeeritud Krimm: Suvorove ja Rõsove asulate lähedal hävitati spetsiaalsed luuresüsteemid APTS Grenader, mida vene väed kasutasid piirkonna jälgimiseks.
3. Kursk: ei miskit uut.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kõlakaid hakkas liikuma, et Ukraina omad olla hakanud end Kostjantõnivkast välja tõmbama…
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: venemaa valis välja ettevõtted, mille suhtes võidakse rakendada riiklikku kontrolli
venemaa võimud on välja valinud ettevõtted, mille suhtes võidakse hakata rakendama meetmeid seoses putini määrusega, mis võimaldab anda riigi kontrolli alla objektid, mida ei ole droonirünnakute eest piisavalt kaitstud.
„On ettevõtteid, kellele on juba korduvalt juhitud tähelepanu puudustele nende tegevuses nii julgeoleku tagamisel kui ka rünnakutes kannatada saanud objektide taastamisel. Ma ei hakka neid nimetama, kuid nende küsimustega tegeletakse eelkõige,” ütles venemaa esimene asepeaminister deniss manturov TASS-ile Ida majandusfoorumi kulissidetagustes vestlustes.
Tema sõnul arutatakse rikkujate suhtes rakendatavaid konkreetseid meetmeid eraldi ja kinnisel režiimil. Ettevõtete ja objektide nimekiri ise on salastatud, kuid teada on, et selles on 167 üksust. Just nii palju objekte kinnitas valitsuse allkomisjon „teatud majandusharude katkematu toimimise tagamiseks“ oma esimesel istungil 27. augustil.
putini eelmisel nädalal allkirjastatud määrus võimaldab „kehtestada ajutise halduse ettevõtete vara suhtes, kui ettevõtted eiravad vajadust tugevdada kaitset või ei kõrvalda õigeaegselt rünnakute tagajärgi”, ütles manturov istungil.
Määruse kohaselt võib omanikelt sisuliselt ära võtta peaaegu ükskõik millise objekti. „Kriitilise taristu” hulka on dokumendis arvatud energiasektori ettevõtted, kõikvõimalikud tööstusobjektid, kommunaal-, transpordi- ja logistiline taristu ning samuti „muud objektid, millel on eriti oluline tähtsus julgeoleku, majandusliku stabiilsuse ja elanikkonna elutegevuse tagamisel”.
„Sõnastused on maksimaalselt laialivalguvad – soovi korral saab nende alla paigutada peaaegu iga suurema füüsilise vara, alates laokompleksist kuni andmekeskuse või naftatöötlemistehaseni,” märgib investeerimispankur Jevgeni Kogan.
putini määrus loob eeldused eravara ulatuslikuks natsionaliseerimiseks droonirünnakute eest kaitsmise ettekäändel ning selle tõenäoline eesmärk on suurendada eelarvetulusid, kirjutavad Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) eksperdid.
Aastatel 2022–2026 on võimud peaprokuratuuri osalusel juba omanikelt ära võtnud sadu ettevõtteid – Moskva Domodedovo lennujaamast kuni venemaa suurima põllumajandusettevõtete kontserni Rusagroni – kokku enam kui 6 triljoni rubla (60 miljardi euro) väärtuses.
Nende varade müük uutele omanikele tõi mullu riigieelarvesse 112 miljardit rubla ning rahandusministeeriumi hinnangul peaks tänavu lisanduma veel 500 miljardit rubla.
„See on mobilisatsioonimajandus, mille on korraldanud pärilikud sulid,” kirjeldab toimuvat politoloog Kirill Rogov. „Selle määruse mõte, mis on ilmekas näide riiklikust hullumeelsusest, seisneb selles, et kui Ukraina droonid teie objekti purustavad, siis ei ole selles süüdi putin, kes selle sõja alustas ja ei taha seda lõpetada, vaid olete süüdi teie ise.”
Määruse alusel võidakse ära võtta mitte ainult droonirünnakus kannatada saanud objekt ise, vaid ka koguvenemaa territooriumil asuv „majandusüksusele kuuluv vallas- ja kinnisvara”.
Rogovi hinnangul võib üks määruse eesmärke olla ka ettevõtete sundimine rünnakutes kahjustada saanud objekte taastama.
„On ju selge, et näiteks Lukoilil pole mingit mõtet kahjustatud naftatöötlemistehaseid taastada. Kahe nädala pärast lendab sinna jälle midagi sisse – mis mõte on sellisel kulul?”
Praktikas võib putini määrus tähendada, et selliste objektide osakaal eraettevõtete omandis hakkab aja jooksul vähenema, hoiatab Kogan.
„Samal ajal peavad selliste objektide omanikud kandma täiendavaid kulusid selle niinimetatud piisava kaitstuse tagamiseks. Lõppkokkuvõttes kantakse osa neist kuludest tõenäoliselt üle tarbijatele.”
12. Moscow Times: Sberis peeti koosolek mobilisatsioonist vabastamise teemal
venemaa riiklikus pangas Sber toimus sisekoosolek, kus arutati töötajate mobilisatsiooni eest vabastamist ehk nn broneerimist, teatasid väljaandele „Можем объяснить” panga allikad.
Nende sõnul saavad mobilisatsioonikaitse ehk „broneeringu” need töötajad, kes on oma praeguse elukoha järgi sõjaväearvestuses ning kelle andmed sõjaväearvestuse registris vastavad tegelikkusele.
„Probleemid algavad siis, kui oled ühest linnast teise kolinud ja seal on sõjaväearvestuse andmed kõik aegunud. Sellisel juhul broneeringut ei ole,” täpsustas üks töötajatest.
Koosolekul osalejatel soovitati ka iseseisvalt kontrollida enda kohta sõjaväearvestuse registrisse kantud andmeid ning veenduda nende õigsuses.
Allikate sõnul jäävad broneeringuta praktikandid, kohakaaslased ehk mitmel ametikohal töötavad inimesed, kaugtöötajad, mobilisatsioonikorralduse saanud inimesed ning need, kes on sõjaväearvestusest maha võetud.
Alates 10. septembrist hakkab Sber kontrollima kõigi oma töötajate sõjaväearvestuse andmeid.
Koosolekul öeldi töötajatele ka, et pank üksnes edastab neile vastavat infot ja täidab sõjaväearvestuse pidamise nõudeid, otsuseid teevad aga „teised inimesed”.
Kui töötajad küsisid otse, kas mobilisatsioon tuleb, vastas Sber: „putin ütles, et seda ei tule.” Samal ajal leidis üks koosolekul osalenutest, et põhjust muretsemiseks „on kindlasti”.
Väljaande andmetel korraldas Sber sellise üldise koosoleku esimest korda. Enne 2022. aasta mobilisatsiooni ei olnud panga töötajatele eelnevalt mobilisatsioonikaitset vormistatud – küsimus lahendati mobilisatsioonikampaania käigus. Sberis töötab üle 287 000 inimese.
venemaa ettevõtetes mobilisatsiooni eest „broneeritud” töötajate nimekirjade koostamisest sai avalikkus teada juba 28. augustil.
Telegrami kanal „ВЧК-ОГПУ” avaldas dokumente terasetootja Evraz kohta, kus töötab üle 70 000 inimese. Teadete kohaselt antakse mobilisatsioonikaitse venemaa kodakondsusega reservväelastele. Samas ei olnud nimekirja kantud 2002. ja 2003. aastal sündinud töötajaid.
Lääneriikide luureandmete kohaselt võib kreml kuulutada mobilisatsiooni pärast septembris toimuvaid riigiduuma valimisi. Väidetavalt valmistavad sõjaväelased juba ette vajalikku taristut, kontrollides kaitseministeeriumi võimekust uusi ajateenijaid vastu võtta ja relvastada.
Economisti kremli-lähedased allikad väitsid, et putin kavatseb sõtta saata veel 300 000–400 000 venelast, et saavutada vähemalt Donbassi täielik vallutamine.
13. Moscow Times: venemaa võimud on kaasanud föderaaleelarve täitmiseks keskpanga rahapakkumise suurendamise ehk rahaemissiooni, samal ajal kui eelarve kulutab iga kolmanda rubla sõjale ning lõpetas jaanuar–juuli 6,5 triljoni rubla (1 euro on 100 rubla) suuruse puudujäägiga.
Kolmapäeval, 2. septembril naasis venemaa rahandusministeerium pärast kuuenädalast pausi riigivõlakirjade emiteerimise juurde ning müüs ühe päevaga korraga võlakirju ühe triljoni rubla eest. Võrdluseks: kahe eelnenud kuu jooksul õnnestus ministeeriumil eelarve jaoks laenata vaid 10 miljardit rubla, aprillis–juunis aga 1,5 triljonit rubla. Tänavuse aasta rekordiline võlakirjaemissioon kattis kaks kolmandikku kvartaliks kavandatud laenuvõtmise mahust: eelarvesse laekus 939 miljardit rubla.
Samal päeval andis venemaa keskpank pankadele laenudena aga peaaegu täpselt sama suure summa, juhtis tähelepanu endine rahandusministri asetäitja ja keskpanga asepresident sergei aleksašenko. Regulaatori enda statistika kohaselt suunas keskpank repotehingute kaudu pangandussüsteemi 953 miljardit rubla. Teisisõnu kompenseeriti kogu krediidiasutuste kulu föderaalsete laenuobligatsioonide (OFZ) ostmiseks sisuliselt kohe keskpanga rahaga. „Kokkusattumus? Ei usu,” ironiseeris aleksašenko.
Majandusteadlane Vladislav Inozemtsev seostab rahandusministeeriumi ulatuslikku laenuvõtmist varjatud rahaemissiooniga. Pangad saavad keskpangalt laenu, kasutades tagatisena OFZ-võlakirju, mille nad ostavad rahandusministeeriumilt. Selle tulemusel jäävad riigivõlakirjad keskpanga bilanssi ning selliste operatsioonide maht kasvab. Keskpanga enda statistika kohaselt on regulaator aasta algusest andnud pankadele repolaenudena 1,695 triljonit rubla ning nende operatsioonide kogumaht on kasvanud 5,334 triljoni rublani.
venemaa keskpank laenab rahandusministeeriumile raha, kasutades riigipankade bilansse kattevarjuna – samamoodi tegutses keskpank 2024. aasta detsembris ja 2025. aasta novembris, meenutab aleksašenko. Toona, eelarveolukorra halvenemise taustal, laenas rahandusministeerium vastavalt 2 triljonit ja 1,7 triljonit rubla, kasutades mõlemal korral nn ujuva intressimääraga võlakirju ehk floater’eid.
Ilma keskpanga abita muutub eelarvepuudujäägi rahastamine krediidiasutustele üha keerulisemaks. Sularaha väljavoolu taustal süveneb pangandussüsteemis likviidsuspuudujääk, märgivad Raiffeisenbanki analüütikud: septembri alguseks oli see jõudnud 2,6 triljoni rublani.
Tänavuse aasta eelarvet koostades arvestas rahandusministeerium, et puudujääk väheneb mulluselt 5,7 triljonilt rublalt 3,7 triljonini. Juba esimese kvartali lõpuks ületas riigikassa „auk” aga kogu aastaks kavandatud puudujäägi ning aasta lõpuks võis see valitsuse sisearvestuste kohaselt ulatuda 9 triljoni rublani, rääkisid olukorraga kursis olevad Bloombergile allikad.
Nende sõnul kärpisid võimud puudujäägi kontrolli alla saamiseks alates aprillist kõiki tsiviilvaldkonna kulusid kolmandiku võrra ning andsid riigiasutustele korralduse valmistuda 15 protsendi töötajate koondamiseks.
Eelarve jaoks jäävad suurimaks peavaluks sõjakulud: need võivad ületada eelarvesse kavandatud summat 4–5 triljoni rubla võrra. Kaitseministeeriumi kasvavate kulude katmiseks kavatseb rahandusministeerium lisaks kulukärbetele võtta veel 2–3 triljoni rubla ulatuses täiendavat võlga, rääkisid Bloombergile allikad.
14. Lühiuudised
Ukraina korruptsioonivastane büroo (NABU) ja korruptsioonivastane prokuratuur (SAPO) viivad läbi operatsiooni väidetava kuritegeliku ühenduse vastu, mida juhtis peaprokuratuuri ametnik. Ukrainska Pravda teatel peeti kinni prokuratuuri küberosakonna juht Serhii Kropõva. Rühmitust kahtlustatakse pettustega tegelevate kõnekeskuste kaitsmises ning kuritegelikul teel saadud vara rahapesus.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
