Uus reform seob inimese jaoks tervise- ja sotsiaalabi üheks tervikuks

Täna valitsuses kinnitatud eelnõu algatab reformi, mis paneb tervise- ja sotsiaalvaldkonna omavahel süsteemselt koostööd tegema. Keerulise abivajadusega inimestele tulevad appi terviseteejuhid.

Reform puudutab eeskätt inimesi, kellel on mitu kroonilist haigust ja lisaks raskused igapäevase toimetulekuga – näiteks on raskusi vajalike ravimite väljaostmisega, elamispind vajab tervise tõttu kohandamist, ei pääse liikumisraskuste tõttu kodust välja vms.

Praegu toimivad tervishoiu- ja sotsiaalteenused suuresti eraldi: tervishoid on peamiselt riigi ja Tervisekassa, sotsiaalteenused kohalike omavalitsuste vastutusel. Puudulik koostöö ja andmevahetus raskendavad abi andmist inimestele, kes vajavad mõlema süsteemi tuge ning keerulise abivajadusega inimene peab ise välja selgitama, kelle poole pöörduda, milliseid teenuseid ta vajab ja kuidas nendeni jõuda. Abi saadakse sageli alles kriitilises seisus EMO, haiglaravi või hooldekoduteenuse kaudu.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul saavad praeguses süsteemis paremini hakkama need inimesed, kellel on rohkem sotsiaalseid oskusi või abistavaid lähedasi. „Ent neil, kes abi tegelikult kõige enam vajavad, võib see jääda saamata. Me ei saa eeldada, et niigi hapras seisus inimene suudab ise leida endale kõik talle vajalikud teenused. Kui tal on väga pühendunud perearst, siis arst annab info tema kohta sotsiaaltöötajale edasi, aga see lähenemine iga kord ei toimi,” ütles Joller. „Hilinenud tervise- ja sotsiaalprobleemide märkamine viib probleemide süvenemiseni, mis on inimesele vaevarikas ja kokkuvõttes kallim ka riigi jaoks. Reformi eesmärk on, et inimene saaks õiget abi õigel ajal, et elada võimalikult kaua iseseisvalt ja väärikalt.“”

Reformi on ette valmistatud ligi kümme aastat, seejuures läbi viidud mitmeid pilootprojekte. Näiteks toimib uus mudel juba praegu edukalt Viljandis.

„Meile annavad kindlust rahvusvaheline kogemus ja senised pilootprojektid, kuid nii suure muudatuse puhul ei ole kõike võimalik ette näha. Seepärast jälgib Sotsiaalministeerium reformi rakendumist jooksvalt ja vajadusel tehakse muudatusi. Hiljemalt 2031. aastal hindab ministeerium põhjalikult reformi seniseid tulemusi ja seda, kas seatud eesmärgid on täidetud,” lisas Joller.

Piirkonna teenuseosutajad hakkavad tegema süsteemsemat koostööd

Eelnõuga luuakse maakonnapõhised heaolupiirkonnad ja igasse piirkonda tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajate integreeritud koostööorganisatsioon ehk TERVIK, mis toob kokku kohalikud omavalitsused, perearstiabi osutajad ja haiglavõrgu haiglad. TERVIKuga võivad liituda ka teised teenuseosutajad, näiteks kiirabi, eratervishoiuasutused, hooldekodud ja rehabilitatsiooniteenuse osutajad.

TERVIKu ülesanne on korraldada piirkonnas tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Iga piirkond saab keskenduda probleemidele, mis mõjutavad kõige enam sealseid elanikke, ja luua just neile kõige sobivamad lahendused.

Keerulise abivajadusega inimesele tuleb appi terviseteejuht

Inimestele, kellel on korraga tervise- ja sotsiaalsed raskused ning kes vajavad kas pikaajaliselt või näiteks pärast haiglast kojusaamist ajutiselt mitme valdkonna tuge, tuleb appi terviseteejuht, kes on vastava täienduskoolituse läbinud tervise- või sotsiaalvaldkonna kõrgharidusega spetsialist.

Ta hindab koos inimesega, milliseid teenuseid inimene vajab, koondab inimese ümber vajalike spetsialistide tugimeeskonna ja aitab korraldada inimese jõudmise talle vajaliku abini. Näiteks mitme kroonilise haigusega eakas, kellel on liikumisraskused, võib pärast haiglast koju saamist vajada sotsiaaltöötaja, perearsti ja -õe, psühholoogi ja füsioterapeudi koostööd. Vajaduse korral ja inimese nõusolekul kaasatakse ka tema lähedased.

Terviseteejuht ei asenda perearsti, raviarsti ega sotsiaaltöötajat, ta ei määra inimesele teenuseid ega anna õigust järjekorrast mööda pääseda. Tema ülesanne on aidata eri spetsialistide tööd koos hoida, toetada inimest teenuste vahel liikumisel ning vähendada ohtu, et vajalik abi katkeb või jääb saamata.

Aastaks 2030 kavandatakse terviseteejuhi teenuse pakkumist ligikaudu 55 000 inimesele aastas. Selleks ei plaanita luua uusi töökohti, vaid inimesed selleks on juba süsteemis olemas.

Reformiga luuakse ka heaolu infosüsteem, mis võimaldab inimese nõusolekul koondada tema abistamiseks vajaliku teabe heaoluplaani ja selle tegevuskavasse. Nii väheneb vajadus sama infot eri asutustele korduvalt esitada ning spetsialistidel tekib parem tervikvaade inimese olukorrast.

Muudatused rakenduvad järk-järgult

Tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostööd reguleeriv seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2027. TERVIKud peavad olema moodustatud 1. novembriks 2027. Kui piirkonnas ei ole TERVIKut selleks ajaks moodustatud, peab selle kolme kuu jooksul moodustama haiglavõrgu haigla.

Heaolupiirkondade strateegiline juhtimine ning tervise- ja heaoluprofiilide koostamine käivitub 1. mail 2028. Samast kuupäevast hakatakse Tervisekassa kaudu rahastama TERVIKute tegevust ja terviseteejuhtide osutatavat koordinatsiooniteenust.

Enne eelnõu koostamist andis väljatöötamiskavatsusele tagasisidet 41 tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, rehabilitatsiooni- ja kohaliku omavalitsuse valdkonna partnerit. Eelnõus arvestati enamikku kooskõlastusringil tehtud ettepanekutest.

Järgmise sammuna asub Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõud arutama Riigikogu.