Sõja ülevaade: 1563. päev - liialt palju vene poole edenemisi

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 05. juuni 2026:

liialt palju vene poole edenemisi selles loos.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Vist vaid okupeeritud alad…

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu on hakanud muret rohkem olema terves sektoris.

6. Siversk: üle kanali jalg maha saadi.

7. Bahmut: vist muutusteta.

8. Donetsk: üks vene poole ja üks Ukraina edenemine.

9. Lõunarinne: muutusi mitmes kohas.

10. Herson: muutusteta.

11. Pärast rekordilist naftatöötlemistehastele suunatud rünnakute seeriat ütles putin, et venemaal on õhukaitses „ainulaadne kogemus”.

12. Bensiini müügipiirangud on kehtestatud 20-s venemaa ja okupeeritud alade piirkonnas.

13. Rosstat teatas venemaal toimunud investeeringute rekordilisest langusest alates 2009. aastast.

14. putin ütles, et võib kandideerida kuuendaks ametiajaks, nimetas venemaa ja NATO sõda „jamaks” ning keeldus tunnistamast majanduslangust.

15. USA parlamendi esindajatekoda otsustas Ukraina abistamise seaduse vastu võtta vaatamata vabariiklaste juhtkonna katsele seda seadust blokeerida.

16. Hiina spioonid kasutavad LinkedIni, et koguda Lääne ettevõtete töötajatelt konfidentsiaalset teavet.

17. Lühiuudised

273 vene poole rünnakut ja isikkoosseisu kaotuste arv näitab, et jätkuvalt suudab vene pool saata suuremat soldatite arvu edasi. Kuna paljudes lõikudes on surve jätkuvalt tugev, siis on hakanud tekkima murekohti ning see toob vene poole edenemisi ning ikka arvab, et mure on tiheda konveieri ja pommitamiste tõttu Ukrainal ressurssidel (mehed ja vahendid). Suurim surve tõuss oli Lõmani kandis ja pingelised sektorid pole ainult Kurski ja Hersoni suund ehk siis vene pool suudab hoida päris suurel osas rindel konveierit töös. Kui nii suudetakse pikemalt jätkata ja Ukraina ei leia või ei too täiendavaid reserve töösse, on karta vene poole edusammude jätkumist. Küll sel suvel ei prognoosiks edenemisi mitukümmend kilomeetrit ühes lõigus. Kas vene pool aga suudab nii tihedat konveierit nii kaua töös hoida, pigem ei usu ja üksuste kiire läbikulumine, kui Ukraina selle surve vastu peab ja siiski suudab hoida võitlusvõimelisi reserve, siis võib see tuua olukorra muutusi Ukraina kasuks (ikka koos kasvava keskmaa droonide tööga).

Värskendatud teabe kohaselt viis vaenlane eile läbi 95 õhurünnakut, heites alla 289 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9875 kamikaze-drooni ja sooritas 3470 kaudtulelasku, sealhulgas 44 mitmikraketiheitjaga.

1. Alates 4. juuni õhtust on venemaa väed rünnanud Ukrainat kahe juhitava õhk-õhk-raketiga Kh-59/69 ja 216 erinevat tüüpi drooniga, neutraliseeriti 198 drooni. Vaenlase rünnak jätku hommikul.

venemaa rünnaku ohvrite arv Zaporižjale 4. juuni õhtul on tõusnud 16-ni, haavatute seas on 9-aastane tüdruk.

Hersonis sai erinevates drroonirünnakutes eile õhtul surma üks ja vigastada kaks inimest.

vene okupandid ründasid Konotopis droonidega elamuid ja tsiviiltaristut, vigastades vähemalt viit inimest. vene rünnak süütas rünnakuga eramaja. Praegu on teada, et vigastada sai viis inimest: mees, ema ja kolm last, kes on sündinud aastatel 2012, 2017 ja 2023. Linnas pole voolu ega elektrit.

Dnipropetrovski oblastis toimunud venemaa drooni- ja suurtükirünnakute tagajärjel hukkus üks inimene ja kaks said haavata.

Eile päeval ründas vene droon kiirabiautot.

Ja nii võiks jätkata loetelu…

2. Öösel said tabamusi okupeeritud Luhansk, Vuhlehirsk ja Mariupol.

3. Kursk: vene poole reidid üle Ukraina piiri jätkusid, rindejoone muutusi need juurde ei toonud.

4. Harkiv: vene pool jätkab katseid nii laiendada oma suuremat sillapead üle Vovtša jõe Vovtšanski juures kui teha neid sillapäid mujal. Eile muutusi rindejoones ei olnud.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu on hakanud muret rohkem olema.

Kupjanski linnas on vene pool kirdeosas püsivamalt kanna maha saanud ning linnast kagus-lõunas on uusi vene poole edenemisi. Jätkuvalt arvamusel, et siin võib Ukraina kaotada Oskili idakaldal oleva ala ning kui jõe ületusi parema kontrolli alla ei saada, siis on võimalik ka olukorra muutus halvemuse poole Kupjanski linnas.

Lisaks on tasapisi hakanud kasvama infiltreerumispüüete osakaal seni rahulimaks sektori keskmises osas.

Järsult on halvenenud olukord Lõmani kandis ja põhiliselt üha-kahe soldatilised grupid jõuavad üha kaugemale ja on võimalik, et juba kontrollivad osaliselt Lõmani linna kaguosa.

6. Siversk: tihenenud konveier on toomas uusi edenemisi ja vene pool sai kanna maha teisel pool Siverski Donetsi-Donbass kanalit Bahmuti-Slovjanski maantee lähistel.

7. Bahmut: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.

8. Donetsk: üks vene poole ja üks Ukraina edenemine Pokrovski linnast põhja pool. Üleeile tabas Ukraina droon soldatit Bilitske asulas ja vene pool töötles droonidega Rodõnske linna läänepoolseid kvartaleid ehk siis seal Ukraina omasid leida võis.

9. Lõunarinne: kahe viimase päevaga mitu muutust vene poole kasuks.

Sektori idaosas üks pikem vene poole samm edasi ,aga vist otsa nad siiski lõpuks said Danilivka küla juures.

vene 114. motolaskurrügement heiskas koos paari sõduriga lipud Huljaipilskes Zaporižjas.

Lisaks sai vene pool uuesti kanna maha Mala Tokmatška asulas (enne sõda u 3000 elanikku) ja seda mitte esimene kord.

Sektori lääneservas kahjuks on paaril viimasel päeval vene pool saanud tagasi kontrolli Stepnohirski asula ja varasem Ukraina edenemine sellega otsa kahjuks sai.

10. Herson: muutusteta.

11. putin teatas Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil toimunud kohtumisel ülemaailmsete uudisteagentuuride juhtidega, et venemaal on õhukaitses „ainulaadne kogemus”. See avaldus tehti mais toimunud rekordilise rünnakute seeria ajal venemaa naftatöötlemistaristu vastu. „Me töötame selle süsteemi ise täiustamise kallal. Kõik pole veel otsustatud, aga see on lihtsalt ainulaadne kogemus, ainulaadne. Kusagil mujal pole sellist kogemust. Meil on see olemas,” ütles putin. Ta lisas, et venemaa on valmis neid arenguid jagama partneritega, eriti Hiina ja Indiaga, ja märkis, et töö kõigis neis valdkondades on käimas ja jätkub.

Droonirünnakuid kommenteerides tunnistas putin, et mõned neist on edukad, ja süüdistas lääneriike Kiievile droonide tarnimises. „Lääne sponsorid varustavad suure hulga erinevat tüüpi droone, sealhulgas pikamaadroone. Mõned neist, meie jaoks kahjuks, pääsevad läbi. Kuid venemaal on õhukaitsesüsteem. Jah, me peame seda täiustama. Jah, me peame seda tugevdama ja me teeme seda,” ütles ta. putin kinnitas ka, et Ukrainal sellist süsteemi üldse pole, lisades, et Kiievi olemasolevad süsteemid, sealhulgas Patriot, on esindatud üksikute elementidega, mis on katastroofiliselt puudulikud.

putini avaldused tulid ajal, mil venemaa naftataristu ründamise arv suurenes. Bloombergi arvutuste kohaselt said venemaa naftatöötlemistehased jaanuarist maini 2026 38 droonirünnaku ohvriks, millest 16 toimusid mais – see on kogu sõja rekord. Lisaks andsid Ukraina relvajõud agentuuri andmetel eelmisel kuul seitse rünnakut naftajuhtmetele, kuus sadamataristule ja ühe tankerile merel. See viib mais naftarajatiste ründamise koguarvu 30-ni, mis on samuti rekord alates 2022. aasta veebruarist.

Selle taustal on venemaa rafineerimistehaste kasutusaste OilX-i andmetel aasta algusest langenud 14% ja jääb umbes 20% alla sõjaeelsele tasemele. Reutersi andmetel oli mai keskpaigaks suletud kokku 238 000 tonni päevas, mis moodustab umbes veerandi kogu venemaa rafineerimistehasest. See hõlmab rafineerimistehaseid Kirišis, Moskvas, Nižni Novgorodis, Rjazanis ja Jaroslavlis, mis moodustasid üle 30% mootoribensiini toodangust.

Lisaks mõjutasid rünnakud lisaks rafineerimistehasele ka logistikainfrastruktuuri. Täpsemalt võtsid Ukraina droonid kontrolli alla föderaalmaantee R-280 „Novorossija”, mis varustab okupeeritud Zaporižja ja Hersoni oblasti alasid ning Krimmi.

12. 7×7 teatel on Ukraina rünnakute tõttu venemaa naftatöötlemistehastele tekkinud kütusepuudus levinud juba vähemalt 15 venemaa piirkonda, sealhulgas Moskvasse ja Peterburi. Samuti on viies Ukrainalt vallutatud piirkonnas kehtestatud bensiini ostmise piirangud bensiinijaamades. Rjazani elanikud olid esimesed, kes mai lõpus kaebasid AI-92 ja AI-95 bensiini puudumise üle bensiinijaamades. Vahetult enne seda ründasid Ukraina droonid Rosnefti Rjazani rafineerimistehast, mis on üks riigi suurimaid. Ka annekteeritud Krimmi elanikud hakkasid mais teatama kütusepuudusest bensiinijaamades, kuna Ukraina droonid lõikasid läbi maismaatee poolsaarele. Algasid kuni 20-liitrise AI-95 individuaalsed ostud.

Sevastoopolis piirasid okupatsioonivõimud esialgu bensiini müüki 20 liitrini ostu kohta ja kehtestasid diislikütuse kupongid, seejärel kuulutasid välja AI-92 ja AI-95 ajutiselt kättesaamatuks jäämise. Juuni alguses laienesid kütusepiirangud Uus-Moskvale. Linna bensiinijaamad lõpetasid ostu kohta üle 60 liitri bensiini (ja mitte rohkem kui 100 liitri diislikütuse) müügi kuni edasise teatamiseni. Sarnased piirangud kehtestati vahetult enne seda Peterburi bensiinijaamades. Samuti juuni alguses kehtestati kütusepiirangud Rosnefti ja Tatnefti bensiinijaamades Kurski, Belgorodi ja Pihkva oblastis.

Päev varem teatati, et ka Moskva oblastis on kütusepuudus. Alates 30. maist on ORTK võrgustik väljastanud mitte rohkem kui 60 liitrit bensiini ja mitte rohkem kui 100 liitrit diislikütust sõiduki kohta. Gazprom ja Lukoil kehtestasid piirangud 100–150 liitrile.

Kriis on mõjutanud ka põhja- ja loodepiirkondi. Novgorodi oblasti elanikud teatavad kuni 20-liitrise bensiini müügipiirangutest kohalikes avalikes gruppides. Kommentaarides mainitakse peamiselt Surgutneftegazi bensiinijaamu. Mõned Karjala bensiinijaamad on kehtestanud ka ajutised piirangud kuni järgmise saadetise saabumiseni. Regionaalne tööstus- ja kaubandusministeerium põhjendas seda suvise puhkusehooaja alguse tõttu suurenenud kütusenõudlusega. Puudujääke on tekkinud ka Murmanski oblastis. „Mitmed bensiinijaamad on bensiinist ja diislikütusest tühjaks saanud… olukord on kohutav,” teatavad kohalikud elanikud.

Kütusepuudus süveneb ka Moskvast lõunas. Voroneži oblastis ei saanud elanikud Šilovo külas asuvast bensiinijaamast bensiini osta. Teates öeldi, et AI-95 bensiin on tarnehäirete tõttu kuni kuu lõpuni kättesaamatu. Orjoli oblastis on bensiini müük metallkanistrites lõpetatud.

Krasnojarski elanikud teatasid sarnastest piirangutest. Rosnefti bensiinijaamad teatasid 29. mail kehtestatud piirangutest. Sarnane keeld kehtib ka naabruses asuva Tomski oblasti bensiinijaamades, mis takistab inimestel suvehooaja tippajal bensiinigeneraatorite ja traktorite tankimist. Tarnehäireid esines ka Kamtšatka Korjaki ringkonnas. Võimud põhjendasid piiranguid vajadusega säilitada kütusevarusid ladudes kuni järgmisel aastal talvetee avamiseni.

Lisaks on bensiinimüügi piirangud kehtestatud veel kolmes Ukraina okupeeritud piirkonnas – Zaporižja, Donetski ja Luhanski oblastis. Nn LPR (Luhanski Rahvavabariik) okupatsioonivõimud teatasid kütusepuuduse ohust.

Vaatamata süvenevale kriisile kuulutas venemaa asepeaminister aleksandr novak neljapäeval kütuseturu stabiilseks.

13. venemaa majandus alustas 2026. aastat Rosstati statistika kohaselt 16 aasta järseima põhikapitaliinvesteeringute langusega. Esimeses kvartalis langes see näitaja, mis hõlmab ehitust, masinate ja seadmete hankimist ning moderniseerimist ja rekonstrueerimist, aastases võrdluses 14,3%.

Võrreldes eelmise aastaga, mil investeeringud langesid 2,5%, on langusmäär peaaegu kuuekordistunud ja on kõrgeim alates 2009. aasta teisest kvartalist, mil ülemaailmse finantskriisi ajal langesid investeeringud 19,6% ja venemaa SKP kaotas aastaga ligi 8%.

„Suured tegijad on investeerimispausi teinud, sest on raske ennustada, kuidas, kuhu ja kui palju investeerida,” selgitab Expert RA juhatuse esimees Igor Jurgens. Ta juhib tähelepanu sellele, et ei majanduslik ega poliitiline olukord ei soodusta investeeringuid: geopoliitika muudab kolme- kuni viieaastaste strateegiate loomise võimatuks, sest kõik muutub iga päev ja ka venemaa makromajanduslik olukord ei soodusta pikaajalist planeerimist.

Investeeringute kokkuvarisemine on pikaajalise range rahapoliitika ja ettevõtete tulude vähenemise koosmõju vältimatu tulemus, kirjutab valitsusele lähedal seisev analüüsikeskus Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF). Majanduskasum langes eelmisel aastal 4% ja selle aasta esimeses kvartalis veel 26%. Samal ajal söövad laenumaksed suurimates tööstusettevõtetes iga kolmandat EBITDA rubla. CMASF kurdab, et mitte ainult investeeringute maht ei vähene, vaid ka nende kvaliteet. Ettevõtted kärbivad eelkõige investeeringuid masinatesse ja seadmetesse: nende pakkumine on praegu 16% väiksem kui see on 2024. aastal.

„Kõige olulisem tegur on ettevõtete investeerimispotentsiaali ammendumine,” ütleb VTB turusektori kliendisuhete osakonna juhataja Dmitri Sredin. Ta meenutab, et RAS-i uuringute kohaselt langes arendusse investeerivate ettevõtete osakaal 63,7%-lt 2024. aastal alla 50%-le 2025. aastal. Ettevõtted lükkavad arendustegevust edasi, märgib Sredin: „Need projektid, mis olid aastatel 2023–2024 aktiivses struktureerimise etapis, on nüüd riiulile pandud.”

Valitsus, kes seisab silmitsi eelarvedefitsiidi ja rekordiliste sõjakulutustega alates nõukogude ajast, kärbib ka investeerimiskulusid. Eelmisel aastal langesid investeeringud eelarvetest kõigil tasanditel 5,4 triljonilt rublalt 5,2 triljonile rublale ja nende osakaal vähenes 16,6%-lt 15,2%-le.

Enamik prognoose, sealhulgas valitsuse oma, ennustab investeeringute langust aasta lõpuks, kuid mitte kahekohalises tempos: majandusarengu ministeerium ennustab 1,5% langust, makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskus (CMASF) 2,2–2,6% langust ning venemaa Teaduste Akadeemia majandusprognoosi instituut (IEF) 1,2% langust. Keskpank prognoosib aga investeeringute kasvu kuni 2%.

Majandusarengu minister maksim rešetnikov peab Rosstati andmeid investeeringute vähenemise kohta statistiliseks veidruseks. Need ei ole päris kooskõlas SKP kasvuga, mis langes esimeses kvartalis vaid 0,2%, teatas ta Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (SPIEF). „Investeeringud arvutatakse tulumeetodil, kvartali SKP aga tootmismeetodil. Ma arvan, et näeme kahe kvartali vahel teatavat sünkroniseerumist ning investeeringute olukord peaks siluma ja paranema, vähemalt statistiliselt,” lisas rešetnikov.

14. Kohtumisel välisajakirjanikega Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil teatas putin, et kaalub kandideerimist 2030. aasta valimistel, lükkas jutud võimalikust sõjast venemaa ja NATO vahel ümber kui „jama” ning lükkas ümber väited majandusprobleemide kohta. Küsimusele uue presidendiameti väljavaadete kohta vastates rõhutas putin, et kehtiv põhiseadus lubab tal uuesti kandideerida. Ta lisas aga, et selliste plaanide arutamine on ennatlik. „Ainult Jumal teab, kas meil on tervist, et ellu jääda homseni, ülehomseni ja saavutada seatud eesmärgid,” ütles ta. Pärast põhiseaduse muudatuste vastuvõtmist 2020. aastal anti putinile võimalus kandideerida veel kaheks ametiajaks, kuni 2036. aastani. Praegu teenib ta oma viiendat presidendiametiaega.

Samal kohtumisel lükkas putin teravalt tagasi väited võimalikust konfliktist venemaa ja NATO vahel. „Igaüks, kes kardab venemaa rünnakut NATO vastu, peaks endalt küsima: „Miks?”,” ütles ta. Tema sõnul on sellised väited mitte ainult jama, vaid ka provokatsioon ja desinformatsioon, mille eesmärk on hirmutada lääneriikide elanikkonda. „Mis mõte on üldse Euroopat rünnata ja NATO-ga võidelda? See pole lihtsalt jama – see on tahtlik provokatsioon ohu loomiseks, mida tegelikult ei eksisteeri,” rõhutas putin ja lisas: „See oleks naljakas, kui see poleks nii kurb.”

Majandusolukorda kommenteerides lükkas putin tagasi väited olukorra halvenemise kohta ja teatas peamiste näitajate tõusust. Ta ütles, et reaalsed sissetulekud suurenevad peaaegu 28%, palgad kasvavad umbes 25% ning pensione ja sotsiaaltoetusi indekseeritakse. Ta märkis ka, et allpool vaesuspiiri elavate kodanike arv väheneb kiirendatud tempos.

Associated Pressi ajakirjanik James Jordan osutas oma küsimuses putini langevatele toetusreitingutele ja kirjeldas olukorda rindel venemaa jaoks kui tõelist katastroofi. Vastuseks väitis putin, et vene väed liiguvad edasi kogu rindejoone ulatuses ja kiitles sellega, mida ta pidas venemaa tõhusaks õhutõrjesüsteemiks. putin ei vastanud küsimusele reitingute kohta.

Njah, osa kremli seltskonda räägib NATO võimalikust ründamisest, majandusnäitajad halvenevad väga tugevalt venemaal ning eip usu, et putin alles mõtleb, kas ta kandiderib uuesti ehk siis üllatavalt palju valet lühikese ajaga. Kas populaarsuse languse vastamine jäi ära mälu pärast või pidas seda tähtsusetuks, eip oska öelda. Kahjuks on aga populaarsuse langus veel liialt väike, et miskit olulist võiks venemaal muutuda. Ahjaa, putini väide, et kõikjal rindel edenetakse… unistaja…

15. USA parlamendi alamkoda Esindajatekoda hääletas 4. juunil seaduseelnõu poolt, mis annaks Ukrainale miljardeid dollareid sõjalist abi. Ukraina toetusseadus pandi Esindajatekojas hääletusele vaatamata vabariiklaste juhtkonna vastuseisust Kongressis ja president Donald Trumpi administratsioonist. Eelnõu esitati menetlusliku ettepanekuna eelmisel päeval, mis määras kindlaks lõpphääletuse.

Seaduseelnõu sai Esindajatekojas vajalikud 218 häält, et tagada vastuvõtmiseks vajalik lihthäälteenamus. Lõpphääletuses võeti seaduseelnõu vastu 226 poolt-, 195 vastu- ja 9 erapooletu häälega. Seaduseelnõu toetamisel ühinesid demokraatidega üheksateist vabariiklast.

„See ei ole üks neist konfliktidest, kus on hall tsoon,” ütles seaduseelnõu peamine toetaja Gregory Meeks Esindajatekoja arutelul enne hääletust. „vladimir putin on autoritaarne pätt, kes käskis Ukraina sissetungi oma imperialistlike ambitsioonide nimel. Ta on käskinud Ukraina lapsi röövida ja süütuid tsiviilisikuid mõrvata. Ja kuna Ameerika Ühendriikide toetus on kõikunud, on tapatalgud ainult kasvanud.”

Meeks juhtis tähelepanu sellele, et 2025. aasta oli Ukraina tsiviilelanike jaoks surmavaim aasta pärast täiemahulise sõja puhkemist 2022. aastal ja et venemaa sõda Ukrainas on muutunud suurimaks maismaa sõdaks pärast Teist maailmasõda. „Ja kui te usute, et (putini) ambitsioonid lõpevad Ukrainaga, siis te pole sellele üldse tähelepanu pööranud,” ütles ta.

New Yorgi demokraadi ja Esindajatekoja väliskomisjoni kõrgeima liikme Meeksi esitatud seaduseelnõu eraldab Kiievile 8 miljardit dollarit sõjaliseks rahastamiseks, pikendab Ukraina julgeolekuabi algatust 2027. aastani ja kehtestab venemaale täiendavaid sanktsioone.

Kui seadusandjad seaduseelnõu üle hääletasid, kogunes USA Kapitooliumi ette umbes tosin Ukraina-meelset meeleavaldajat. Esindajad tervitasid neid pärast hääletuse vastuvõtmist.

See eelnõu on esimene suurem Ukraina abimeede, mis on Kongressis pärast Trumpi naasmist Valgesse Majja 2025. aasta jaanuaris märkimisväärset hoogu kogunud.

Lisaks täiendavale sõjalisele abile Kiievile eraldab Ukraina toetusseadus rahalisi vahendeid Ukraina sõjajärgseks ülesehitamiseks ja kehtestab meetmed venemaa desinformatsiooni vastu võitlemiseks. Samuti nõuab see ulatuslikke sanktsioone venemaa nafta- ja kaevandustööstuse vastu.

Eelnõu sisaldab lisaks mehhanismi presidendi meetmete tühistamiseks, millega tühistatakse kehtivad sanktsioonid ilma põhjuseta.

Seadusandlus oli varem takerdunud pärast seda, kui Esindajatekoja spiiker Mike Johnson keeldus seda arutamast, peegeldades vabariiklaste vastumeelsust jätkata USA toetust Ukrainale. Vabariiklaste seadusandjad on Ukraina küsimuses üha enam Trumpi poolele asunud, aidates kaasa leebemale hoiakule Moskva suhtes ja skeptilisemale lähenemisele Kiievi abistamisele.

Vaatamata vastuseisule tõid esindajad eelnõu istungile, sundides hääletusele heakskiidu andmise kaudu – see on harva kasutatav ja kõrge lävega tööriist, mille eesmärk on takistada enamuspartei juhtkonnal seadusandlust täielikult blokeerida.

Eduka heakskiidu andmise petitsioonid on haruldased; Aastatel 2011–2022 õnnestus Esindajatekojas vaid üks petitsioon. Ukraina toetusseaduse vastuvõtmise petitsioonil oli kuude kaupa vaid üks allkiri puudu, enne kui sõltumatu esindaja, endine vabariiklane Kevin Kiley, andis otsustava viimase allkirja.

USA toetus Ukrainale on Trumpi teise ametiaja algusest saadik järsult langenud, kusjuures Ameerika sõjaline abi Kiievile vähenes tema esimesel ametiaastal 99%.

Nii kampaania ajal kui ka pärast ametisse naasmist on Trump korduvalt kritiseerinud Ukraina kaitsesse investeeritud raha ja sõjavarustuse hulka ning on võtnud seisukohti, mis kriitikute sõnul soosivad venemaad.

Kuigi vastuvõtmine Esindajatekojas tähistab Ukraina toetajate suurt võitu Washingtonis, peab seaduseelnõu enne jõustumist saama senati heakskiidu ja allkirjastamise. Seadusandlus oleks vabariiklaste kontrolli all olevas senatis raske võitlus, mis tõenäoliselt meedet ilma Trumpi rohelise tuleta heaks ei kiida.

16. FBI, Briti julgeolekuteenistus MI5 ning Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa valitsused on avaldanud ühise hoiatuse Hiina luureagentuuride tegevuse kohta, mis kasutavad tööotsingu ja värbamisportaale, sealhulgas LinkedIni, et julgustada lääne ettevõtete töötajaid jagama konfidentsiaalset teavet. Sellest teatab TechCrunch.

Dokumendi kohaselt tegutsevad Hiina spioonid värbajate või värbamisagentuuride esindajate varjus, esindades väidetavalt väljaspool Hiinat asuvaid ettevõtteid. Nad pöörduvad kasutajate poole koostööpakkumistega, püüdes luua kontakti ja saada neilt mitteavalikustatavat teavet, mis võib Pekingile kasulik olla.

Sõnumis rõhutatakse, et Hiina luure püüab saada sõjalist, poliitilist ja majanduslikku teavet, mis annab strateegilise eelise Viie Silma alliansi riikide ees. See on pikaajaline luurekoostöö Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel.

Spioonid on eriti keskendunud inimestele, kellel on juurdepääs salastatud teabele, ja sõjaväele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas. Samuti püüavad nad luua kontakte ajakirjanike, akadeemikute ja mõttekodadega, kellel on teadmisi salastamata, kuid oluliste andmete kohta. Sihtmärgid valitakse osaliselt CV-de ja huvipakkuva teabe kättesaadavuse tõenäosuse põhjal.

Dokumendis on öeldud, et isegi salastamata teave võib olla väärtuslik, kui seda kombineerida teiste andmetega Hiina poliitiliste otsuste kujundamiseks. Seega toimub teabe kogumine mitte ainult häkkimisrünnakute, vaid ka pikaajaliste kontaktide loomise kaudu avatud veebikogukondades.

LinkedIn rõhutas TechCrunchile antud kommentaaris, et võltskontode loomine või oma identiteedi vale esitamine on teenuse reeglite rikkumine. Platvormi esindajad ütlesid, et nad keskenduvad valitsusasutuste tegevusega seotud kuritarvituste avastamisele ja jätkavad selliste profiilide blokeerimist.

Hoiatus tuli ajal, mil USA ja Ühendkuningriik püüdsid parandada suhteid Pekingiga, kuid nende valitsused väljendasid jätkuvalt muret Hiina spionaaži ohu pärast.

17. Lühiuudised

Politico teatel peaks Pentagon tühistama kavandatud Tomahawk raketimüügi Saksamaale, kuna kardetakse, et venemaa näeb seda eskalatsioonina. See otsus tühistaks Bideni-aegse kokkuleppe, jätaks Berliini ilma soovitud pikamaarakettidest ning tuleb ajal, mil USA vähendab oma vägede ja varade arvu NATO-s.

Rootsi kohus arestis CAFFA laeva, mida süüdistatakse Ukraina toodete süstemaatilises eksportimises okupeeritud aladelt. Ukraina prokuröride sõnul on see esimene juhtum, kus välisriigi kohus kiitis Kiievi taotlusel laeva arestimise heaks. Laev väidetavalt kasutas valeregistreeringut ja esines rahvusvahelistes andmebaasides kui „Guinea False”.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.