Sõja ülevaade: 1562. päev – vene esindaja kutsus üles valmistuma aastakümneid kestvaks sõjaks
Avaldatud: 4 juuni, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. juuni 2026:
vene blogijad paljudest edenemistest teada andsid, aga sõltumatute blogijate kinnitusi neile ei leidnud.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Eip venemaal rahulik ole.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa nafta- ja gaasitulud langesid vaatamata Iraani sõja tõttu kõrgetele hindadele teist kuud järjest prognoositust madalamale.
12. Rosnefti juhi nõunik kutsus Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil üles valmistuma aastakümneid kestvaks sõjaks.
13. venemaa välisministri asetäitja ähvardas tuumarünnakuga venemaa territoriaalse terviklikkuse rikkumise eest.
14. Rubla tugevnemise peatamiseks neljakordistab venemaa keskpank valuutaostu.
15. Valitsus kaebas, et venelased hakkasid pärast magusate jookide maksu kehtestamist vähem limonaadi jooma.
16. venemaa Föderatsiooninõukogu kiitis heaks seaduse, millega arestitakse ümberasustatud isikute vara putini režiimi kritiseerimise eest.
17. USA Esindajatekoja edasiliikumine Ukraina abiseaduse eelnõuga vastu Valge Maja juhtkonna tahtmist.
18. Lühiuudised
Kütusepuudus levib okupeeritud Donetskisse, kus kohalikud bensiinijaamad panevad nüüd 20-liitrise ostupiirangu asemel kirja „Bensiini ei ole”. Venelaste kaebused viitavad süvenevale survele kütusevarudele okupeeritud aladel. Samal ajal jätkub nn fotokonkurss hävitatud masinatele nn Krimmi elu teel läbi okupeeritud ala.
kremliga seotud oligarhid ja ideoloogid esitlesid SPIEF-il tulevikustsenaariume, kirjeldades Kiievi, Odessa, Harkivi ja teiste Ukraina linnade okupeerimist, EL-i lagunemist, USA kriisi ning kas Ukraina neeldumist või kontrollitud puhverriigi loomist kui „head” tulemust aastaks 2036. Nende „halb“ stsenaarium hõlmab lüüasaamist, Ukraina liitumist NATO-ga, mõjuvõimu kaotust ja venemaa killustumist.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 279 lahingukokkupõrget. Suurim rünnakute arvu tõus Lõmani ja Siverski lõikudes, teist päeva järjest on rünnakuid Kostjantõnivka kandis aga seal on tihenenud pommitamine ning mujal varasem intensiivsus jätkus.
Mitmetes lõikudes on hakanud vene infiltreeruvad üksused jõudma kaugemale enne kui need likvideeritakse ja kipub arvama, et Ukrainal on pisu lõiguti vahendite puudus sellise tiheda väikeste gruppide infiltreerumise ohjeldamiseks. Võib-olla surve langus Kostjantõnivka suunal näitab vene poole suutmatust saata enam nii tihedat konveierit teele enne uute täiendavate üksuste jõudmist piirkonda teistest rindelõikudest.
Vaenlane sooritas kolm raketirünnakut (tuli välja kolm raketti) ja 74 õhurünnakut, sealhulgas heitis alla 232 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 221 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3435 kaudtulelasku, millest 57 sooritati mitmikraketisüsteemidega ehk siis peale liugpommide kõike keskmisest enam kaela sadas. Ikka on hästi nii kaudtulerelvade (ka mitmikraketiheitjate) ning muu tagalatoetuse elemendi tabamisega. Enamus soomust ikka kuskil paiknedes tabatakse ehk siis nende rünnakutel kasutamist ei kipu tuvastama.
1. vene väed on Kostjantõnivka vastu taas keelatud fosformoona kasutanud, püüdes Ukraina kaitsjaid linnast välja põletada.
vene väed ründasid Hersonis mitmekorruselist kortermaja: kaks inimest hukkus ja üheksa sai vigastada.
vene väed tegid Harkivile ballistiliste rakettidega rünnaku 3. juuni õhtul; ohvritest pole teateid.
Odessa oblastis sai 4. juuni öösel vene ründedroonide rünnaku tagajärjel kahjustada kriitilise infrastruktuuri objekt.
vene väed ründasid öösel Kiievi oblastis Borõspili rajoonis tööstusrajatist. Vaenlase rünnaku tagajärjel sai vigastada ettevõtte töötaja.
2. DniproOsinti avaldatud satelliidipildid näitavad Sevastopolis asuva venemaa Musta mere laevastiku peakorteri kahjustusi. Raketi paistab olevat sisenenud läbi hoone fassaadi, põhjustades hoones tulekahju.
Ukraina mehitamata süsteemide väed (USF) tabasid 3. juunil venemaa Leningradi oblastis asuvas Kroonlinna mereväebaasis rakettidega relvastatud venemaa sõjalaeva, ütles USF-i komandör Robert ‘Magyar’ Brovdi. Brovdi kirjutas Telegramis, et USF-i droonid jälitasid ja süütasid juhitavate rakettidega relvastatud korveti „Бойкий”.„(Laeval) on põnev ajalugu reisidest ja seiklustest NATO piiride ääres. See saatis vari-naftalaevastikku – tõeline tööhobune,” ütles Brovdi. Väidetavalt saatis „Бойкий” 2025. aastal läbi La Manche’i väina venemaa varilaevastiku naftatankereid.
Tuula relvatehases toimus eile päeval plahvatus, milles hukkus kolm töötajat. Tulekahju puhkes venemaa relvade ja laskemoona tootja A+A tehases. Videos on näha suuremat põlengut kahes erinevas kohas samaaegselt. Põlengu põhjust ei tea.
Umbes 260 Ukraina kaugmaadrooni eile õhtul oma teekonda venemaale ja okupeeritud alade sügavusse alustas.
Krimmi piirkond sai tugevalt pihta ja plahvatusi kostus paljudest piirkondadest, Kertši sild oli enamus ööd liikluseks suletud jne.
Okupatsioonivõimude teatel hukkus Jenikajeves Moskva-Simferopol liinibussi pihta toimunud droonirünnakus seitse ja sai vigastada 11 inimest. Kes bussis olid (kas sõjaväelased või mitte) uudises polnud.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: tugev surve kasv ümber Lõmani ja no hakkavad jälle grupid kaugemale jõudma enne otsa lõppemist.
6. Siversk: sama seis eelmise sektoriga.
7. Bahmut: paar päeva pole enam rindejoone muutusi täheldanud.
8. Donetsk: vist muutusteta aga siingi kipuvad infiltreeruvad väikesed grupid kaugemale jõudma.
9. Lõunarinne: vist muutusteta rindejoones. vene pool küll andis teada paljudest edenemistest siin ja seal aga seni neile väidetele kinnitust ei leidnud.
10. Herson: muutusteta.
11. Tõusvatest naftahindadest saadud ülejäägist tulenevad kaubatulud on lõpuks jõudnud venemaa eelarvesse, mis alustas aastat rekordilise 5,8 triljoni rubla defitsiidiga nelja kuu jooksul. 1 rubla on 0.012 eurot.
Mais laekus föderaalkassasse nafta ja gaasi valdkonnast 678,9 miljardit rubla – 34% rohkem kui aasta varem samal kuul ja ligikaudu 70% rohkem kui jaanuaris ja veebruaris. Naftatulud kasvasid aastaga 28% (550 miljardit rubla), gaasitulud aga 56%, selgub venemaa rahandusministeeriumi andmetest.
Samal ajal hüppasid maavarade kaevandamise maksutulud, mis moodustavad iga viienda rubla riigikassas, aastaga 57% ja enam kui kahekordistusid võrreldes jaanuari-veebruariga.
Rahandusministeeriumi riikliku heaolufondi täiendamiseks eraldatavad lisatulud osutusid aga Raiffeisenbanki analüütikute sõnul oodatust kolmandiku võrra väiksemaks: nad olid prognoosinud 330 miljardit rubla, kuid tegelik arv oli 208 miljardit. Kuigi mais maksude keskmine naftahind ulatus 95 dollarini, mis on rekordiline tase alates 2014. aastast, kogunes eelarvesse vähem kui näiteks 2024. aastal, mil see oli keskmiselt 700–800 miljardit rubla kuus, samal ajal kui nafta hind oli umbes 70 dollarit.
„Eelarvesse laekub jätkuvalt makse vähem,” märgib Aricapitali tegevjuht Aleksei Tretjakov. Peamine põhjus on toetused naftaettevõtetele, mis seisid kevadel silmitsi rekordilise löökide seeriaga rafineerimistehaste vastu. Eelarve kogus riiklikust sotsiaalmaksust (NWI) triljon rubla, kuid tagastas iga kolmanda rubla naftaettevõtetele: 204 miljardit rubla „siibri” kaudu ja 153 miljardit rubla pöördaktsiisimaksu kaudu.
Naftaettevõtted said eelarvest ainuüksi aprillis ja mais üle 400 miljardi rubla bensiini jaemüügihindade stabiliseerimiseks mõeldud siibri kaudu – rekordiline summa alates 2023. aastast.
Esimese viie kuu kumulatiivsed nafta- ja gaasitulud jäävad 30% madalamaks kui eelmisel aastal: 2,98 triljonit rubla versus 4,24 triljonit. Eelarvet mõjutab tugev rubla, mis on aasta algusest alates 6% kallinenud. Lisaks avaldavad mõju naftatootmise vähenemine (8,8 miljonit barrelit päevas võrreldes eelmise aasta 9,2 miljoniga) ja raskused nafta rafineerimisel, mis Raiffeisenbanki andmetel toovad kaasa naftatootjatele suuremad toetused.
Kuigi eelarvesse laekub täiendavaid naftatulusid, usuvad võimud, et need ei ole piisavad, et katta kasvavaid eelarvekulusid julgeolekule, mis neelavad ligi 40% föderaalkassast – 16,8 triljonit rubla, sealhulgas siseministeeriumi, rahvuskaardi, föderaalse julgeolekuteenistuse ja teiste julgeolekuasutuste eelarved. Valitsusele lähedased allikad ütlesid Bloombergile, et nafta hind peab majanduse paranemiseks püsima aasta jooksul umbes 100 dollari juures.
Financial Timesi andmetel teeb rahandusministeerium kasvava puudujäägi tõttu ettepaneku külmutada käesoleva aasta eelarvekulutustest 2,9 triljonit rubla kõigis punktides peale kaitsekulutuste.
Kui kulutusi ei piirata, võib eelarve ületamine negatiivse stsenaariumi korral aasta lõpuks ulatuda 4 triljoni rublani, seisab siluanovi kirjas. Sõja kasvavate kulude katmiseks teeb ta ettepaneku eelarve kogu praeguseks kolmeaastaseks perioodiks eraldada. Lisaks ligi 3 triljonile rublale sel aastal eeldatakse, et kulutuste külmutamine hõlmab 5,4 triljonit rubla 2027. aastal ja 7,1 triljonit rubla 2028. aastal.
12. venemaa jääb sõtta ja globaalsetesse konfliktidesse paariks aastakümneks, ütles Rosnefti tegevjuhi igor setšini nõunik ja venemaa välisluureteenistuse erukolonel andrei bezrukov.
„Peame tunnistama, et oleme sõjas järgmised paar aastat, võib-olla paar aastakümmet. See võib olla väga kuum sõda – mida me praegu kogeme – või see võib olla hiiliv sõda, isegi kui see levib teistesse piirkondadesse; meil on kaks põlvkonda, keda võib praktiliselt pidada sõdivateks. Ja me peame õppima selle sõjaga elama,” ütles ta SPIEF-i sessioonil „Peamised ohud venemaale 21. sajandi teises kvartalis”.
setšini nõuniku sõnul on venemaa praegu maailmasõja esimesel künnisel ja tulevikus tuleb veel üks küngas, nagu Esimeses ja Teises maailmasõjas. „Iraanis toimunu tõestab, et hegemoon pole enam hegemoon, vaid tuleb veel üks kokkupõrge. Tõenäoliselt Aasias,” teatas bezrukov.
Ta meenutas ka biosõda, mida Lääs väidetavalt venemaa vastu peab: „Kõik need laborid meie ümber ei neelanud mitte ainult eelarvetulusid. Nad valmistasid tulevikurelvi. Need… tehnoloogiad võimaldavad luua viiruseid, mis hävitavad meid kõiki.” bezrukov kutsus üles arendama riigisüsteemi ja majandust nii, et need täidaksid mitte ainult arengu, vaid ka kaitse ülesannet.
bezrukov oli Nõukogude ja venemaa spioon, SVR-i erukolonel, kes elas alates 1980. aastatest välismaal Donald Heathfieldi nime all. 2010. aastal arreteeris FBI tema, ta abikaasa jelena vavilova (samuti spioon) ja veel kaheksa illegaalset agenti. Hiljem saadeti nad koos lastega venemaale.
bezrukov on MGIMO rahvusvaheliste probleemide rakendusanalüüsi osakonna professor, välis- ja kaitsepoliitika nõukogu liige ning peab regulaarselt loenguid, rääkides üliõpilastele ja tulevastele ametnikele patriotismi vajadusest ja eelseisvast majandusmaailma ümberkujundamisest.
Njah, eip seni saada venemaal üle ega ümber väitest neist biolaboritest ja see on mõistetav, sest oma rahvast on vaja hoida hirmufooni all. Küll aga on laienenud laborite areaal juba ümber venemaa. Kõigil suurematel riikidel on väga võimekad biolaborid (ka venemaal) ning paljud neist on ka erakapitalil. Kindlasti on on osade neist spetsiifiline valdkond ka ohtlike viiruste loomine ning neile vastumürkide leidmine, sest ka selles valdkonnas käib võidurelvastumine ning loota, et näiteks Hiina on nii tore, et ühtki sellist teekonda ei käi (venemaa kaasaarvatud), oleks lühinägelik. Lisaks on nende uuringutega tihti nii, et võimalikud biorelvad ei teki mitte soovist saada relv vaid need võimalused tekivad ilma tahteta luua relva. Koroonaviirusest on palju kirjutatud, et kas see oli pooleliolev võimaliku biorelva projekt või lihtsalt tööõnnetus Hiiina laboris. Lisaks on biorelv pisu sarnane tuumarelvale ja eip kuule, et nende arendamisega tuumarelva omavad riigid ei tegeleks…
13. venemaa asevälisminister sergei rjabkov on taas kord rõhutanud kremli tuumaähvardusi Lääne vastu. Seekord teatas venemaa välisministeeriumi pressiesindaja, et Moskva on valmis kasutama massihävitusrelvi, kui teised riigid üritavad venemaa territooriumile tungida. Ta nimetas seda hüpoteetiliseks hädaolukorraks ja kutsus üles äärmisele tõsidusele venemaa sõjalise doktriini sätete ja riikliku tuumarelvapoliitika põhimõtete rakendamisel.
„Üsna otsekoheselt öeldes taandub nende dokumentide sõnum tõsiasjale, et agressorite, sealhulgas nende poolt, kellel selliseid relvi ei pruugi olla, rünnak venemaale ja tema territoriaalsele terviklikkusele võib halvimal juhul viia selleni, et me vastame nende relvadega,” teatas rjabkov. Ta lisas, et venemaa vastastel oleks parem mitte proovida venemaa otsusekindlust end kaitsta kõigi olemasolevate vahenditega.
Mai keskel teatas rjabkov Sarmati raketisüsteemi katsetusi kommenteerides, et venemaa jätkab oma strateegiliste relvade võimsuse demonstreerimist. Ta ütles, et Moskva teeb kõik, et Läänes kuumi päid maha jahutada. „Ja et keegi oma palavikulises peas, unistades võidust suure venemaa üle, ei kujutaks ette, et nüüd on aeg oma jõudu proovile panna. Nad saavad selle kätte. Ükski vihmavari ei päästa neid,” kuulutas välisministri asetäitja.
Mõni päev hiljem liitus rjabkoviga venemaa riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin. Reageerides Ukraina rünnakule Starobilskile niinimetatud LPR-is teatas ta, et venemaa võib kasutada relvi, mis ei jäta jälgi, kuna kasutatakse Lääne relvi ja satelliittehnoloogiat venemaa tsiviilisihtmärkide ründamiseks.
Njah, ei miskit erilist uut, nende tuumaprogrammi põhimõtete kordamine pisu värvikamalt.
14. venemaa keskpank ja rahandusministeerium suurendavad turul valuutaostu, et täiendada ammendunud riikliku heaolu fondi ja aeglustada rubla kiiret kallinemist.
5. juunist 6. juulini eraldab rahandusministeerium valuuta ja kulla ostmiseks 208,2 miljardit rubla täiendavaid nafta- ja gaasieelarve tulusid, mis tulenevad naftahindade tõusust. Ministeerium teatas kolmapäeval, et tehingute päevane maht ulatub 9,9 miljardi rublani.
Keskpanga, kes teostab turutehinguid valitsuse nimel, tegelikud ostud ulatuvad 5,3 miljardi rublani (tulenevalt riikliku heaolu fondi varasemate kulude hüvitamisest). Nende kogumaht suureneb aga võrreldes maiga (1,2 miljardit rubla) 4,4 korda.
venemaa nafta keskmine hind aprillis, mida kasutati maikuu maksude ja juunikuu valuutatehingute mahu arvutamiseks, ulatus 95 dollarini barreli kohta, mis on rekordiline tase alates 2014. aastast. Välisvaluutale ja riiklikule heaolufondile eraldatud eelarve ülejäägid osutusid aga prognoositust ligikaudu kolmandiku võrra madalamaks: Raiffeisenbanki analüütikud eeldasid, et rahandusministeerium eraldab sekkumiseks 330 miljardit rubla. Nafta tootmise langus avaldab mõju ka naftatöötlemissektorile, mis kannatab rafineerimistehaste mõju all, märgib pank.
Sellegipoolest suurendavad valuutatehingute kasv rublale survet, kirjutavad GPB analüütikud: kui mais ostis keskpank 1% turukäibest, siis juunis oli see juba 4%. Investeerimispankur Jevgeni Kogan märgib, et rubla langes rahandusministeeriumi uudiste peale: dollari kurss pankadevahelisel turul tõusis 0,9% 73,95 rublani, euro 0,8% 85,6 rublani ja jüaan Moskva börsil tõusis 1% 10,9 rublani.
GPB analüütikute hinnangul suurenevad valitsuse valuutaostud juulist alates veelgi, 9 miljardi rublani päevas. VTB eeldab, et valuutainterventsioonid kasvavad 15 miljardi rublani päevas. Sellest hoolimata jääb rubla lähikuudel tugevaks, umbes 70 rubla dollari kohta, ja alles suve lõpuks või sügiseks jõuab see majandusteadlase Dmitri Polevoi sõnul 75–80 rublani.
„Lähis-Ida konflikt on parandanud olukorda mitte ainult nafta- ja gaasiettevõtetele, vaid finantssanktsioonide ja kõrgete rublakursside riskid sunnivad eksportijaid müüma kogu oma ülejääva valuuta. Majanduskasv jätkab aeglustumist, impordinõudlus ja kapitali väljavool jäävad madalaks,” selgitab Polevoi.
ACRA tegevjuht Vladimir Gusakov usub, et rubla 10% nõrgenemine aasta lõpuks ehk ligikaudu 80 rubla dollari kohta on täiesti võimalik. Polevoi usub aga, et rubla olulisem nõrgenemine on võimalik alles 2027. aastal, kui rahandusministeerium muudab eelarvereeglit. Praegu kasutatakse naftatulusid üle 59 dollari barreli kohta välisvaluuta ostmiseks, kuid järgmisest aastast alates võib see hind langeda 50 dollarini.
15. Suhkruga magustatud jookide tarbimine on venemaal langenud nende toodete aktsiisimaksu tõusu tõttu, teatas venemaa rahandusministri asetäitja aleksei sazanov SPIEF-i farmaatsiafoorumil. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul on aktsiisimaksu tõus toonud kaasa karastusjookide maksutulu olulise vähenemise esimest korda pärast selle kehtestamist 2026. aasta esimesel viiel kuul. „Suundumus on selline, et 2024. aastal saime aktsiisimaksudest 22 miljardit rubla, 2025. aastal 30 miljardit rubla ja nüüd näeme 10-protsendilist langust,” ütles sazanov. Ta pakkus, et aktsiisimaksu tulud korvab kuum suvehooaeg. Varem teatas föderaalse maksuteenistuse juht daniil egorov, et magusate jookide aktsiisimaks toob 2025. aastal eelarvesse 25 miljardit rubla.
Võimud kehtestasid suhkruga magustatud jookidele tariifid 1. juulil 2023. See kehtib tarbijapakenditesse pakendatud karastusjookidele, mis sisaldavad lisatud suhkrut, glükoosi, fruktoosi ja muid sarnaseid koostisosi ning mille süsivesikute sisaldus ületab 5 grammi 100 ml kohta. Algselt oli aktsiisimaks 7 rubla liitri kohta. 2025. aastal tõsteti see 10 rublani liitri kohta ja 1. jaanuarist 2026 11 rublani. Algselt kehtestati maks limonaadidele, karastusjookidele ja energiajookidele. Alates 2025. aastast lisati sellesse nimekirja ka kali, mille etüülalkoholisisaldus on kuni 1,2%.
NTechi analüütikud olid varem registreerinud enamiku magusate gaseeritud jookide müügi languse 2025. aasta lõpuks. Hinnangute kohaselt langes venemaa toonikute nõudlus eelmisel aastal mahuliselt 4%, samas kui limonaadide, sealhulgas Düšessi, Baikali ja Tarhuni müük langes 3%. Kõige rohkem langes nõudlus kalja järele, 14%. Sidruni-, laimi-, mandariini- ja muude maitsetega moodsate limonaadide ost vähenes 1%.
Samal ajal tõusid suhkrurikaste jookide hinnad märkimisväärselt. Kokkuvõttes hüppas karastusjookide keskmine hind 2025. aastal 12%, ulatudes 80 rublani liitri kohta. Karastusjookide hinnatõus oli suurim, ulatudes 108 rublani liitri kohta (20% rohkem kui aasta varem), ja magusate limonaadide puhul, ulatudes 89 rublani (15% rohkem).
16. venemaa Föderatsiooninõukogu kiitis heaks seaduse, millega konfiskeeritakse välismaal elavate venelaste vara, keda süüdistatakse avalikes tegudes venemaa Föderatsiooni põhiseadusliku korra, riigi ja avaliku julgeoleku aluste vastu. riigiduuma võttis dokumendi vastu mai lõpus. See kehtestab mehhanismi ümberpaigutatud isikute tagaselja süüdistuse esitamiseks ja lubab nende venemaal asuvat vara kasutada turvameetmena haldusasjades.
Täpsemalt lubab seadus tagaselja kohtu alla anda välismaal elavaid kodanikke süüdistustega armee diskrediteerimises, soovimatus organisatsioonis osalemises, välisagendi tegutsemisreeglite rikkumises, sanktsioonide nõudmises, meediavabaduse kuritarvitamises, ekstremistlike materjalide levitamises ja NSV Liidu võrdsustamises Natsi-Saksamaaga.
Lisaks ei piira muudatused konfiskeeritava vara suurust võimaliku trahvi summaga: turvameetmeid saab rakendada miljonite rublade väärtuses varale isegi suhteliselt väikeste karistustega juhtudel. Kui süüdistatav viibib välismaal, teavitatakse teda kohtu otsusest posti teel. Seadus peaks jõustuma 1. septembril 2026.
Dokumendi seletuskirjas tuuakse ilmekaid näiteid ümberpaigutatud isikutest, kes tegelevad venemaa huvide vastu suunatud tegevusega, ja nõutakse selliste kodanike vastu ennetusmeetmeid. Algatuse autorid väidavad ka, et seadus tsenseerib üleskutseid rikkuda venemaa territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda.
venemaa riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin kutsus üles 2023. aastal emigrantide vastu, kelle arv erinevate hinnangute kohaselt ulatub 300 000-st kuni 1 miljonini, rangemate meetmete võtmisele. Ta pooldas emigrantidele kuuluva vara konfiskeerimist, kes jätkavad venemaa avalikku laimamist. „Need kelmid elavad tänu meie riigile mugavalt. Välismaal olles rendivad nad kinnisvara välja ja saavad jätkuvalt palka venemaa kodanike arvelt. Samal ajal <…> solvavad nad meie sõdureid ja ohvitsere. Nad tunnevad end karistamatult, uskudes, et õiglus ei saa nendeni jõuda,” kirjutas volodin. Pärast seaduse vastuvõtmist 26. mail hoiatas ta, et sellised venelased võivad peagi jääda ilma varata.
17. USA Esindajatekoda esitas 3. juunil seaduseelnõu, mis annaks Ukrainale miljardeid dollareid sõjalist abi, ületades president Donald Trumpi administratsiooni vastuseisu ja määrates meetme lõpphääletuse järgmisel päeval.
Seadusandjad kiitsid menetlusliku ettepaneku heaks häältega 218-204, mis võimaldas Ukraina toetusseadusega edasi liikuda vaatamata vabariiklaste juhtkonna vastuseisust. Kuus vabariiklast ühinesid demokraatidega meetme toetamisel.
New Yorgi demokraadi ja Esindajatekoja väliskomisjoni kõrgeima liikme, esindajatekoja Gregory Meeksi esitatud seaduseelnõu annaks Ukrainale 8 miljardit dollarit sõjalist rahastamist, pikendaks Ukraina julgeolekuabi algatust 2027. aastani ja kehtestaks venemaale täiendavaid sanktsioone.
Hääletus oli esimene suurem Ukraina abimeede, mis sai Kongressis märkimisväärse hoo pärast Trumpi naasmist Valgesse Majja.
Seadusandlus oli varem takerdunud pärast seda, kui Esindajatekoja spiiker Mike Johnson keeldus seda arutamast, peegeldades vabariiklaste vastumeelsust jätkata USA toetust Ukrainale. Vabariiklaste seadusandjad on Ukraina küsimuses üha enam Trumpi poole hoidnud, mis on aidanud kaasa leebemale hoiakule Moskva suhtes ja skeptilisemale lähenemisele Kiievi abistamisele.
USA toetus Ukrainale on Trumpi teise ametiaja algusest saadik järsult langenud, kusjuures Ameerika sõjaline abi Kiievile vähenes tema esimesel ametiaastal 99%.
Nii kampaania ajal kui ka pärast ametisse naasmist on Trump korduvalt kritiseerinud Ukraina kaitsesse investeeritud raha ja sõjavarustuse hulka ning on võtnud seisukohti, mis kriitikute sõnul venemaad soosivad.
Kui Esindajatekoda ja Senat selle heaks kiidavad ja seaduseks kirjutavad, eraldaks see ka raha Ukraina sõjajärgseks ülesehituseks, suurendades samal ajal majanduslikku survet venemaale täiendavate sanktsioonide kaudu.
18. Lühiuudised
Ungari võiks võõrustada Ukraina-venemaa rahukõnelusi, ütleb Magyar. „Ungari ei saa siin otsustavat rolli mängida; see on suurriikide asi. Meie saame pakkuda diplomaatilist ja humanitaarabi ning Ungari võiks olla ka läbirääkimiste kohaks,” ütles Ungari peaminister Peter Magyar.
NATO peasekretär Mark Rutte saabus 3. juunil Kiievisse varem ette teatamata ametlikule visiidile, teatas Ukraina riiklik raudteemonopol Ukrzaliznytsia. Juba Kiievis olles NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et Ukraina on nüüd nii edukas, et putin sai venemaa 9. mai paraadi korraldada ainult president Zelenski loal, rõhutades Kiievi kasvavat pikaajalist mõjuvõimu.
Zelenski ütles, et venemaa suudab toota umbes 120 ballistilist raketti kuus, arvestamata teisi raketitüüpe. Ta hoiatas, et see annab Moskvale võime korraldada iga kuu mitu ulatuslikku massirünnakut lisaks pidevale raketiterrorile, mida venemaa juba Ukraina vastu korraldab.
Kreeka saatis Ukrainale diplomaatilise protesti pärast seda, kui kalurid leidsid Lefkada lähedalt meredrooni. Ateena väitel ohustas droon mereliiklust, tsiviilisikuid, keskkonda ja riigi julgeolekut ning enesekaitse ei õigusta selliseid tegusid.
Bloombergi andmetel töötab grupp Ukraina peamisi Euroopa liitlasi – Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik – Kiieviga, et töötada välja plaane venemaa kaasamiseks sõja lõpetamise läbirääkimistesse, kuna nad näevad hoo muutust, mis tugevdab president Volodõmõr Zelenski positsiooni.
Põhja-Korea avalikustas uue tuumatootmisrajatise ja teatas kavatsusest laiendada oma tuumajõude eksponentsiaalse tempoga. Kim Jong-un väidab, et relvadeks mõeldud tuumamaterjalide tootmisvõimsus on viie aasta taguse ajaga võrreldes enam kui kahekordistunud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
