Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 03. juuni 2026:

ühe vene poole edenemise tuvastas ja tabati Peterburi naftaterminali.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Hea hetk Peterburi tabamiseks.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: 1,5 km vene pool edenes.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Ukraina üks possa oli kaugemal kui võis eeldada.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. kremli peamine riigipank algatab majandusprobleemide tõttu massilisi koondamisi.

12. venemaa Teaduste Akadeemia muutis oma majanduslanguse prognoosi pärast putini nõudmist majanduslangus lõpetada.

13. Pärast Ukraina rünnakuid Kesk-venemaa suurimatele rafineerimistehastele piirati Uus-Moskvas bensiinimüüki.

14. Lühiuudised

Ukraina meedia väidab, et venemaal on üle 200 Zircon raketi. Lennuaeg Kurskist Kiievisse on vaid 3–6 minutit – selle hüperhelikiirus ei jäta õhutõrjeks ega varjupaiga leidmiseks mingit võimalust. Kuna rakett oli loodud laevade ründamiseks avamerel, võib see olla täpsem kui venemaa teised raketisüsteemid. venemaa toodab umbes 10 sellist raketti kuus. See kujutab endast Ukrainale märkimisväärset ohtu: kuigi Patriot-süsteemid suudavad Zircone tõrjuda, seisab riik silmitsi vajalike PAC-3 rakettide terava puudusega.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 263 lahingukokkupõrget. Järjest kasvab surve Slovjanski suunal nii Lõmani kui Siverski suunalt ning see toetab vene poole Ukraina tööstuslinnade vallutamise plaane. Kui vene pool peaks suutma vallutada Kostjantõnivka, siis tuntavalt halveneb olukord Slovjanski ja Kramatorski kaitsmiseks. Jah, kaitserajatisi on Ukraina omad sinna kanti jõudnud palju rajada, aga ka vene pool hakkab sel juhul üha lihtsamini odavamate vahenditega sinna lööke tegema. Miks on vähenenud pisu Kostjantõnivka suunal surve, eip tea, võimalik, et pisu raskusi uute gruppide reastamisega rünnakule saatmiseks. Seda muret aga pole eip Pokrovski ega Huljaipole kandis. Ikka väikesed grupid ja hetkel teadmata, kas tabatud vene soomus paiknes kuskil possadel või tõi halli ala serva soldateid rünnakule.

Uuendatud teabe kohaselt sooritas vaenlane eile ühe raketirünnaku, kasutades 73 raketti, viis läbi 80 õhurünnakut, heites alla 252 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9735 kamikaze-drooni ja sooritas 3156 kaudtulelasku, sealhulgas 55 mitmikraketisüsteemiga ehk siis jätkuvalt kõike palju kaela sajab. Tasapisi tõuseb ka vene poole videode arv, kuidas nad oma droonidega Ukraina omasid alla kukutavad. Õnneks tabatakse palju nii soldateid, kaudtulevahendeid kui muud tagalatoetuselementi. Lisaks on tõusnud okupeeritud aladel raudtee taristu ja seal liikuva tabamine ning vene poolel on peamurdmist, kuidas transportida Krimmi kütust. Teispool merd seisab juba väga suur kogus kütuserekkasid ning seni pole neil lubatud Kertši silda kasutada ja ootavad praame üleveoks ja kahtlustab, et ühel hetkel ka sealt leeke näha võib.

1. venemaa tegi 2. juuni öösel täiemahulise sõja ühe suurima õhurünnaku, sihtides rakettide ja droonidega mitmeid Ukraina linnu, sealhulgas Kiievit. Üle riigi on tapetud vähemalt 22 inimest, sealhulgas kaks last, ja 130 vigastada saanud, teatasid ametnikud.

venemaa ründas eile öösel Dniprot kobarpommidega, rebides lõhki teid ja tappes üheksa inimest, ütles linnapea Filatov. Hukkunute seas oli ka 3-aastane laps.

Sumõ oblastis toimunud venemaa rünnakutes elamutele, autole ja väikebussile hukkus üks inimene ja 18, sealhulgas lapsed said vigastada.

Hersoni linna sõjaväevalitsus teatas, et linna Dniprovski rajoonis tapsid venelased 86-aastase kohaliku elaniku ja haavasid kolme meest ning üks mees sai haavata ka Korabelnõi rajoonis. Millega õhurünnak tehti, uudises kajastatud polnud.

2. venemaa Leningradi oblastis asuv Peterburi naftaterminal sattus 3. juuni varahommikul löögi alla, pealtnägijad teatasid ulatuslikest plahvatustest ja tulekahjudest sündmuskohal. Rünnak langes kokku 2026. aasta Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi algusega, mis on putini korraldatav iga-aastane ärijuhtide ja valitsusametnike konverents.

Peterburi elanikud postitasid fotosid ja videoid valjudest plahvatustest ja ulatuslikust tulekahjust, kui linn sattus 3. juuni hommikul Ukraina droonide rünnaku alla. Piltidel on näha Peterburi naftaterminali kohal tõusvat musta suitsu. venemaa sõltumatu uudistekanali Telegram Astra analüüs jõudis järeldusele, et droonid tabasid Peterburi naftaterminali, põhjustades tulekahju.

Soome lahe ääres Peterburi Suures sadamas asuv naftaterminal on üks venemaa suurimaid kütusehoidlaid ja ekspordirajatisi. See võtab vastu ja saadab naftasaadusi jõe-, raudtee- ja autotransiidina ning selle teatatud läbilaskevõime on 12,5 miljonit tonni aastas.

Leningradi oblasti kuberner aleksandr drozdenko teatas, et 3. juunil tulistati piirkonna kohal alla 50 drooni, kuid ei kommenteerinud sadama tulekahjusid.

Ukraina saatis Peterburi pihta oma viimase droonide pommitamise samal päeval, mil putin pidi alustama oma viiendat sõjaaegset Peterburi rahvusvahelist majandusfoorumit – niinimetatud vene Davos, kus enam kui 130 riigi ja territooriumi esindajad kogunevad kolmepäevasele ülemaailmsele äriüritusele. Foorumile ilmub ka USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni liige, mis on teadaolevalt esimene Ameerika ametniku osalemine üritusel mitme aasta jooksul. putin on foorumit kasutanud platvormina, et näidata majanduslikku vastupidavust ja anda märku, et venemaa on endiselt avatud äritegevusele vaatamata lääne sanktsioonidele ja diplomaatilisele isolatsioonile pärast Ukraina täiemahulist sissetungi. Eelmise aasta foorumikõnes kuulutas putin, et kogu Ukraina kuulub venemaale.

venemaa sõjaväetehases Mitšurinskis Tambovi oblastis puhkesid tulekahjud pärast väidetavat droonirünnakut öösel vastu 3. juunit, selgub kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud videotest ja fotodest. Rünnak oli suunatud venemaa kaitsetööstuse tehasele AS Progress, mis toodab kõrgtehnoloogilisi lennundus- ja raketijuhtimissüsteeme ning gaasi- ja naftajuhtmete seadmeid. Sõltumatu venemaa Telegrami uudistekanali Astra avatud lähtekoodiga analüüsi ja geograafilise asukoha määramise kohaselt põhjustas rünnak tehase territooriumil tulekahju. Pealtnägijad postitasid fotosid ja videoid, mis kujutasid Tambovi oblastis tegutsevaid õhutõrjesüsteeme, samuti plahvatusi ja leeke Progressi tehases.

Ukraina droonid tabasid 2. juuni öösel okupeeritud Krimmis ja Donetski oblastis venemaa sihtmärke, tabades kahte Pantsiri õhutõrjesüsteemi, venemaa 3. armeekorpuse juhtimispunkti ja puksiirlaeva, teatas mehitamata süsteemide vägede ülem Robert ‘Magyar’ Brovdi. Pantsir ja puksiir said pihta okupeeritud Krimmis, samas kui juhtimispunkti tabati Šõroküne külas Donetski oblastis.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: Rai-Aleksandrovka küla keskosas oli vene droonivideos (1. juuni omas) näha küla puhastamist. Tulekontakte ei näinud, küll visati granaate keldritesse ja kontrolliti elamuid. Hüpe edasi u 1,5 km.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas hetkel olukorra paranemist ei näe ja lisaks jalaväele üha enam vene poole sõiduvahendeid linnas toimetab. Kas eile rinne muutus, eip tea.

8. Donetsk: ilma suuremate muutusteta rindejoones. vene droonivideos on näha, et Ukraina võitlejate possat Rodõnske linna läheduses drooniga rünnatakse ja annab aimu, et siinsel lõigul on jätkuvalt Ukrainal kontroll kaugemal, kui erinevad kaardid näitavad.

9. Lõunarinne: kõikjal soldateid edasi saadetakse ning hetkel tundub, et Huliaipole lähistel olevat neli küla on hetkel jätkuvalt hallis alas. Võimalik, et Ukraina omad ressursside hoidmiseks vasturünnakuid koomale tõmbasid. Mujal ok.

10. Herson: muutusteta.

11. Suurettevõtete koondamislaine, mis on mõjutanud panku, metallurgiaettevõtteid ja autotootjaid, on jõudnud venemaa võtmepanka Vnešekonompanka (VEB), millel on riikliku arenduskorporatsiooni staatus, mis haldab 38 miljoni kodaniku pensionisääste ja rahastab kremli riiklikke projekte.

VEB alustab oma eelarve kärpimist 2027. aastal ja plaanib koondada 15% oma töötajatest, teatas panga tegevjuht igor šuvalov Föderatsiooninõukogu majanduspoliitika komitee koosolekul. Ta märkis, et VEB viib koondamisi läbi majanduse krediidikülmutuse ajal. „Andsime juba 10 päeva tagasi korralduse, oleme alustanud… seekord kärbime 15%, vähendades oma eelarvet, et täita 2027. aastaks kehtestatud eelarveparameetreid,” tsiteerib Reuters šuvalovi sõnu. VEB tegevjuhi sõnul on kulude kärpimine tingitud valitsuse korraldustest ja mõjutab järgmisel aastal VEB Grupi tütarettevõtteid.

Get Expertsi hinnangul koondas 25% venemaa ettevõtetest eelmisel aastal halveneva majandusolukorra tõttu töötajaid. Metallurgiatehased olid sunnitud koondama umbes 3000 inimest pärast seda, kui siseturu terasenõudlus langes 15% võrra, ning mitu suurt ettevõtet, sealhulgas Magnitogorski raua- ja terasetehas, muutusid kahjumlikuks.

Sberbank koondas kuni 20% oma töötajatest, samas kui 13 muud panka vähendasid oma töötajate arvu kuni 40%. 2026. aastal algatas Yandex koondamislaine; Kamaz, mis kandis eelmisel aastal rekordilist 43 miljardi rubla kahjumit, koondas umbes 2000 töötajat.

VEB lõpetas oma finantsaruannete kohaselt eelmise aasta 89,4 miljardi rubla suuruse kasumiga. Aasta jooksul süstis valitsus panka Rahvusliku Heaolu Fondist 407 miljardit rubla, mis tegi VEB-st fondi vahendite suurima üksiku saaja.

NWF-i vahendid voolasid VEB-i iga kuu: jaanuaris, veebruaris, märtsis, mais ja detsembris sai see allutatud hoiuseid (kokku 214 miljardit rubla) ning aprillist detsembrini veel 193 miljardit rubla regulaarsete hoiustena.

12. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituut (IEF RAS) on oma majandusprognoosi muutnud ja ootab nüüd, et SKP kasv on sel aastal 0,7%, mis on risti vastupidine kui varem prognoositud 0,6% langus. IEF RAS nimetab selle muutuse peamiseks põhjuseks naftahindade hüppelist tõusu: eelmine prognoos ei võtnud arvesse Lähis-Ida sõja tagajärgi ning väliste olude muutus päästab eelarvet sundrahastusest ja venemaa majandust majanduslangusest.

IEF RAS avaldas oma majanduslanguse prognoosi aprilli alguses. Varsti pärast seda noomis putin valitsust ja keskpanka kehva majandustulemuse pärast, mis oli halvem kui nii nende endi kui ka teiste ekspertide prognoosid. „Majanduslik hoog kahjuks väheneb,” kahetses putin, nõudes languse peatamiseks konkreetseid meetmeid.

Akadeemikud on oma prognoosi muutnud ja märgivad nüüd, et Hormuzi väina sulgemise tagajärjel tõusvad naftahinnad ja nõudlus võimaldavad majandusel vältida halvimat. Oma esialgsetes hinnangutes märkisid nad eelarve nafta- ja gaasitulude kokkuvarisemist (need olid esimese kahe kuu jooksul peaaegu poole võrra vähenenud) ning teatasid, et riigikassa kulutusi tuleb sel aastal paratamatult ja märkimisväärselt kärpida. RAS ennustas ka rubla juhitud devalveerimist ressursirentide suurendamiseks, märkides, et kõik see kokku – eelarvekulude vähendamine stagneeruvas majanduses ja rubla odavnemine – viib kindlasti SKP vähenemiseni 2026. aastal.

Nüüd on tingimused muutunud: nafta hinnad hakkasid pärast Iraani sõja algust tõusma ja on märtsi keskpaigast alates kõikunud umbes 100 dollari juures barreli kohta. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituudi eksperdid kutsuvad aga üles mitte üle hindama naftahindade mõju majandusele: SKP kasv võib kiireneda mitte rohkem kui 0,5 protsendipunkti võrra. Kõrged naftahinnad on andnud valitsusele võimaluse koguda kavandatud nafta- ja gaasitulud, takistades defitsiidi edasist suurenemist. See aitab keskpangal baasintressimäära langetada, vähendades seeläbi survet majandusele ja eelarvele. See aga ei elavda investeerimisaktiivsust; Naftatööstuse Instituut (IPI) prognoosib sel aastal 1,2% langust. See märgib varade loomise sektori (ehitus, ehitusmaterjalid, mustmetallurgia ja mõned masinaehitustööstused) toodangu püsivat langustrendi.

kremliga seotud mõttekoda Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF) annab sarnaseid hinnanguid: ootamatult laekuvad naftadollarid ei muutu investeeringuteks, vaid parandavad veidi eelarvet ja suurendavad majanduskasvu mööda tarbijaspektrit (palgad, sissetulekud ja tarbimine). Keskus ootab sel aastal SKP kasvu 0,5–0,8%, kusjuures investeeringud vähenevad 2,2–2,6%.

venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituut märkis hiljutises aruandes, et adaptiivne kasvumudel, mis keskendub väliste piirangute kompenseerimisele, on oma potentsiaali ammendanud: ressursside ümberjaotamisel prioriteetsete valdkondade kasuks ja teiste kokkusurumisel on oma piirid.

13. Kütusekriis venemaal süveneb jätkuvalt Ukraina sagenevate rünnakute tõttu naftatöötlemistehastele. Pärast Krimmi, Rjazani ja Uus-Moskvat on Belgorodi ja Kurski oblastis tekkinud bensiinipuudus, teatab Pepel. Mõlemad oblastid on keelanud Rosnefti bensiinijaamades AI-92 bensiini müügi kanistrites – see on riigi suurim ettevõte rafineerimismahu järgi, millel on 13 rafineerimistehast. Bensiinijaamad on lõpetanud ka autode täistankimise, kehtestades AI-95 piiranguks 20 liitrit sõiduki kohta.

Belgorodi oblasti Korotšanski, Aleksejevski, Jakovlevski ja teiste rajoonide elanikud teatasid, et operaatorid viitasid nende meetmete kehtestamisele Rosnefti sisemisele korraldusele. Keelu rikkumise korral määratakse trahv. Lisaks on Tatnefti jaamadest kadunud AI-92, mida kasutatakse elektrigeneraatorites, muruniidukites ja muudes seadmetes. Ettevõtte bensiinijaamade töötajad teatasid, et tarned lõpetatakse lähitulevikus.

Enne seda piiras Sevastopol esmalt bensiini müüki 20 liitrini ostu kohta ja kehtestas diislikütuse kupongid. Seejärel kuulutati välja AI-92 ja AI-95 ajutine kättesaamatus. Krimm hakkas samuti piirama AI-95 müüki 20 liitrini sõiduki kohta. Kütusemüügi piirangud kehtestati ka teistes Ukraina okupeeritud piirkondades, sealhulgas Zaporižja ja Donetski oblastis.

Uus-Moskvas hakkasid bensiinijaamad välja panema teateid, mis piirasid bensiini müüki 60 liitrini ostu kohta ja diislikütuse müüki 100 liitrini. Operaatorid teatasid, et see meede jääb jõusse kuni edasise teatamiseni. Kaebusi kütusepuuduse kohta saabus ka Tveri ja Novgorodi oblastist.

Kevadel intensiivistasid Ukraina relvajõud (UAF) rünnakuid venemaa naftataristu vastu. Ainuüksi mais ründasid droonid rafineerimistehaseid 15 korda. Bloombergi andmetel registreeriti vaid ühe kuu jooksul kokku 30 rünnakut kütuserajatistele, sealhulgas torujuhtmetele, sadamatele ja tankeritele. See on rekordiline arv alates sõja algusest.

Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu langesid nafta rafineerimise mahud venemaal madalaimale tasemele alates 2009. aastast. Reutersi andmetel oli mai teiseks pooleks suletud rafineerimistehased koguvõimsusega 238 000 tonni päevas – see moodustab umbes veerandi kogu venemaa rafineerimisest.

Samal ajal vähendasid naftakompaniid kütusesaadetisi börsile, kust bensiinijaamad kütust ostavad. Mais langes AI-95 bensiini pakkumine 5000 tonnini päevas – kolmandiku võrra võrreldes eelmise aastaga. Selle tulemusel on bensiini hulgihinnad aasta algusest tõusnud 26% ja bensiinijaamades 4,3%, inflatsiooniga 3,2%.

Vastuseks keelas valitsus märtsis bensiini ekspordi ja juunis laiendati sarnast keeldu ka lennukikütusele. See pole aga seni kütusepuudust leevendanud.

14. Lühiuudised

Maailma suurim laevandusfirma investeerib sõjaohtudest hoolimata Ukraina sadamasse Odessa lähedal. Šveitsi peakorteriga Mediterranean Shipping Company omandas osaluse Ukraina Pivdennõi sadamas asuvas TIS-i konteinerterminalis, kinnitas Kyiv Independentile tehinguga lähedalt kursis olev isik, kellele anti anonüümsust kinniste läbirääkimiste arutamiseks.

Politico teatel on Ukraina ja Moldova teel ametlike EL-i liikmelisuse läbirääkimiste alustamiseks juunis pärast seda, kui Ungari andis märku, et võib loobuda vastuseisust Kiievi kandidatuurile. Esimene läbirääkimiste klaster peaks avatama Luxembourgis 15. juunil.

Politico teatel võib EL-i 21. sanktsioonide pakett venemaa vastu sisaldada meetmeid Lukoili ja Rosnefti vastu. Pakett võidakse heaks kiita juba järgmisel nädalal, kuid see ei kehtesta tõenäoliselt täielikku keeldu venemaa naftatranspordiga seotud meretransporditeenustele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised