Sõja ülevaade: 1560. päev – väikeste gruppide infiltreerumine tõi kahe asula kaotuse
Avaldatud: 2 juuni, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. juuni 2026:
tihe väikeste gruppide infiltreerumine tõi kahe asula kaotuse ja Krimmis hakkab elanikel elu päris võimatuks muutuma.
1. Mida kehvemini läheb rindel, seda enam vene pool Ukraina linnade keskusi ründab.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: piiri ääres tegevust jagus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ühe asula kaotus siiski kirja läks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: siingi üks suurem küla kaotati.
9. Lõunarinne: pisu udud ja kohati ikka väga dünaamiline.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpank ja rahandusministeerium hoiatasid putinit, et majandus ei pea sõja jätkumisele vastu.
12. Kolmveerand venemaa suurimate ettevõtete võlgadest on ohus.
13. „Karistuslik psühhiaatria on süsteem.” Üle 50 venemaa poliitvangi on saadetud vaimuhaiglatesse ja kui kauaks, ei tea vang ega tema lähedased.
14. Pärast kohtumist putiniga saatsid oligarhid sõja toetuseks 220 miljardit rubla annetusi.
15. venemaa kaitseministeeriumi sõjaväe toitlustusosakonna juhataja on seoses suure pettusejuhtumiga vahistatud.
16. Murmanski tudeng mõisteti 15 aastaks vangi Telegrami kanali „Vaba Lapimaa” eest, mis sisaldas dekoloniseerimise teemalisi meemasid.
17. Lühiuudised
Ukraina võib sel aastal üritada soomusmasinate läbimurret, väidab Economist. Sõda meenutab Esimese maailmasõja viimast etappi, kus rinne on suures osas staatiline, kuid uued taktikad ja tehnoloogiad võiksid taastada manööverdussõja, luues kohalikke ülekaalukoldeid ja avades lünki venemaa kaitses.
DeepState’i andmetel said vene väed mais juurde vaid 14 ruutkilomeetrit, mis on nende nõrgim okupeeritud territooriumide kasv alates 2023. aasta oktoobrist. Rünnakute arv tõusis 37,5%, ulatudes üle 7000-ni, kuid tulemused jäid piiratuks, kuna venemaa rünnakud tuginesid üha enam paaridele või üksikutele sõduritele ning Ukraina väed reageerisid infiltratsioonidele kiiremini. Kuna DeepState’i on Ukraina kindralstaabi meelne blogikanal, siis tavaliselt on nende pilt pisu optimistlikum kui tegelikkus…
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 249 lahingukokkupõrget. Sektoriti suuri muutusi polnud, pisu vaid tõusis uuesti surve Slovjanski suunal ja langes Kostjantõnivka kandis, mujal suht sarnane varasemaga. Ikka vaid väikesed infiltreeruda püüdvad grupid edeneda püüavad.
Uuendatud teabe kohaselt viis vaenlane eile läbi 91 õhurünnakut, heites alla 317 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9007 kamikaze-drooni ja viis läbi 3342 kaudtulelasku, sealhulgas 59 mitmikraketisüsteemiga.
Jätkuvalt on vene poole isikoosseisu, kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuse elemendi kaotused keskmisest kõrgemad või tipu lähedased ja selline kulumise aste pikalt vene poolt sugugi ei soosi ning kui Ukraina peab selle surve vastu, siis hiljemalt kuu aja pärast peaks nägema juba väga tugevat vene poole võimekuse langust rindel…
1. venemaa algatas 2. juuni öösel ulatusliku õhurünnaku Ukraina vastu, sihtides raketi- ja droonitulega mitmeid Ukraina linnu, sealhulgas Kiievit. Ametnike sõnul on üle riigi hukkunud vähemalt üheksa ja vigastada saanud 105 inimest.
Plahvatus kostis Ukraina pealinnas esmakordselt umbes kell 1.30 kohaliku aja järgi, vahetult enne õhurünnakuhoiatuse väljakuulutamist. Täiendavaid plahvatuslaineid kostis kell 2.15 ja 4 hommikul, millele järgnesid lühikesed elektrikatkestused.
„Podilski rajoonis põlevad rünnaku tagajärjel autod. Teisel aadressil kukkusid hoone katusele raketitükid, põhjustades tulekahju ja purustades aknaid,” ütles Tkatšenko. Podilski rajoonis toimunud kahekordse löögi tagajärjel varisesid üheksakorruselise hoone konstruktsioonielemendid kokku ja rusude all võib olla lõksus inimesi, teatas Klitško.
Solomia rajoonis teatati ka 15- ja 24-korruselise elamu kahjustustest.
Droonitükkide tagajärjel kukkus lasteaia lähedale alla ja Obolonski rajoonis puhkes tulekahju ehitusjärgus hoone juures, lisas Tkatšenko.
Darnõtski ja Ševtšenkivski rajoonis asuvates bensiinijaamades, Svjatosõnski rajoonis asuvas ärihoones puhkesid tulekahjud langenud rusude tagajärjel ning Ševtšenkivski rajoonis asuva ärihoone teisel ja kolmandal korrusel möllab tulekahju, ütles Klitško.
Holosiivski rajoonis asuvas meditsiinikliinikus teatati autopõlengutest ja väliskahjustustest, osaliselt varises kokku ka ärikeskuse hoone.
Klitško lisas, et pealinnas hukkus vähemalt neli inimest ja veel 51 inimest, sealhulgas kaks last, said vigastada.
Ka ümbritseva Kiievi oblasti kogukonnad sattusid öösel rünnaku alla. Butšas ja Võšgorodis teatati kahjustustest kodudele, laole ja mitteeluhoonele.
Kiievi oblasti kuberneri Mõkola Kalašnõki sõnul said rünnakus vigastada kolm piirkonna elanikku.
Dnipro linnas hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 25 inimest, kui mitu elamut tabasid raketid ja droonid, ütles piirkonna kuberner Oleksandr Hanža.
Internetis avaldatud fotodel ja videotes on näha Dnipros osaliselt kokku varisenud madalaid hooneid. Vähemalt 23 vigastatud ohvrit, sealhulgas 13-aastane tüdruk, vajasid haiglaravi.
Harkivis tabasid mitu linnaosa droonid ja raketid, teatas Harkivi linnapea Ihor Terehhov. Kahjustusi teatati mitmekorruselistele elamutele, sõidukitele ja administratiivhoonetele. Rünnakus sai vigastada kokku 10 inimest.
Kiievi elanikud on juba päevi uueks rünnakuks valmistunud. President Volodõmõr Zelenski hoiatas 29. mail, et venemaa valmistub Ukraina vastu uueks massirünnakuks, teatasid Ukraina luureagentuurid. „Palun pöörake tähelepanu õhurünnaku hoiatustele ja püsige turvaliselt,” kutsus ta ukrainlasi oma õhtuses pöördumises üles.
2. Ukraina 422. rügement ründas Berdjanski sadamas kaubalaeva Leonid Pestrikov 50 kg laengut vedavate Zozulja droonidega. Pärast seda, kui Ukraina luure laeva avastas, ründasid seda esmalt Ukraina julgeolekuteenistuse droonid, enne kui 17. armeekorpuse operaatorid rünnaku lõpetasid.
vene meediablogija Romanovi sõnul ründavad Ukraina ja USA toodetud Horneti mehitamata õhusõidukid okupeeritud Krimmis Džankoid ning rünnaku sihtmärgiks on väidetavalt piirkonna kütuseveokid.
venemaa Volgogradi rafineerimistehas peatas nafta töötlemise pärast 29. mai Ukraina droonirünnakut, teatab Reuters. Tööstusallikate teatel peatati CDU-1 üksus, mis moodustab umbes 40% tehase võimsusest, ning samuti peatati CDU-5 ja CDU-6 pärast kohapeal tekkinud kahjustusi ja tulekahju.
3. Kursk: enamuses piiri äärsetel aladel tegevus.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: kahjuks oli eilses loos ennatlik hinnang, et Ukraina omad on suutnud parandada seisu Kupjanskist lõunas. Tänaseks on selge, et vene pool siiski on saanud püsivamalt kanna maha Kupjansk-Vuzlovõi ja Kurõlivka (enne sõda u 3300 elanikku) vahel (hoonestatud ala) ning see ohustab kogu Kupjanski kandi Oskili jõest ida poole jäävate alade kaitset, sest siinse ala varustamine on muutumas väga keeruliseks. Njah, eks Kurõlivka saab lugeda vene poole kontrolli all olevaks.
Lõmani kandis ok kuigi vene pool näeb pilti kuidagi eriliselt vildakalt.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: Novopidrohodne küla (üle 200 majapidamise) suutis vene pool saada enda kontrolli alla (Pokrovskist edelas) ning jätkuvalt on näha, et terves sektoris teeb vene pool pingutisi kama kaks kus edeneda saamaks edu uudiseid.
9. Lõunarinne: täpsem selgus sektori ida lõigus seoses Ukraina vasturünnakute on seni pisu teadmata ja eks ootab suuremat udu hajumist.
Huljaipole kandis on jätkuvalt keeruline jooksva seisu tuvastamine vähemalt neljas külas, kus vist olukord võib päevaski mitu korda muutuda. Eks ikka põhjuseks droonid (mõlemapoolselt) ja kasvanud Ukraina vasturünnakud ning kohati ei kardeta kasutada ka mobiilsuse tõstmiseks soomusmasinaid (sisse-välja).
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kõrgemad ametnikud on hoiatanud putinit, et praegused kulutused Ukraina sõjale liiguvad eelarve ja majanduse jaoks vastuvõetamatu taseme poole, teatas Bloomberg, viidates olukorraga kursis olevatele allikatele ja valitsuse sisemistele dokumentidele.
Agentuuri allikate sõnul ütlesid rahandusministeeriumi ja keskpanga esindajad putinile, et riigikassa puudujääk võib kavandatud kaitsekulutustega, mis eeldatavasti moodustavad sel aastal umbes kolmandiku kõigist eelarvekulutustest, ulatuda murettekitavale tasemele.
Rahandusametnikud väljendasid muret ka majanduse olukorra pärast, mis hakkas sel aastal esimest korda pärast 2023. aastat kahanema. Bloombergi allikate sõnul on rahandusministeerium ja keskpank teinud ettepaneku, et putin kärbiks kaitsekulutusi, väites, et ilma selleta on riigi rahanduse tasakaalustamine keeruline.
venemaa kaitseministeerium nõuab aga Bloombergi allikate sõnul mitte ainult sõjalise eelarve säilitamist, vaid ka selle suurendamist. Sõjaväge toetavad mõned kremli ametnikud, kes on kindlalt pühendunud sõja jätkamisele. Samuti rõhutavad nad, et kaitse-eelarve kärpimine kahjustab majandust, mis sõltub sõjalistest lepingulistest kuludest.
Agentuuri allikate kohaselt toetas putin kaitseministeeriumi ja andis rahandusministeeriumile korralduse ette valmistada kärpeid kõigis eelarvepunktides peale sõjaliste.
Algselt koostas rahandusministeerium 2026. aasta eelarve, eeldades, et eelmise aasta 5,8 triljoni rubla suurune puudujääk väheneb 3,8 triljonini. Puudujäägi katmiseks tõstsid võimud kaheksa aasta jooksul teist korda käibemaksu ja algatasid väikeettevõtetele radikaalse maksureformi. Aprilli lõpuks oli eelarves aga juba kogunenud 5,8 triljoni rubla (70 miljardi euro) suurune puudujääk – rohkem kui kogu eelmise aasta jooksul.
Eelarve koostamisel prognoosisid rahandusministeeriumi ametnikud aasta teises pooles 1,2–1,5 triljoni rubla suurust rahastamispuudujääki, kuid lootsid, et sõda Ukrainas selleks ajaks lõpeb, mis võimaldab kaitsekulutusi vähendada. Need lootused pole teoks saanud ja majanduslik olukord on järsult halvenenud: majandusarengu ministeerium on langetanud oma SKP kasvuprognoosi selleks aastaks 1,2%-lt 0,4%-le ja prognoosib investeeringute langust teist aastat järjest.
Valitsusele lähedased allikad ütlesid Bloombergile, et tänu Iraani sõjale kõrgem saadav naftatulu ei lahenda eelarveprobleeme. Nende sõnul peab nafta hind majanduse paranemiseks püsima vähemalt aasta umbes 100 dollari juures barreli kohta. Samal ajal ei lahenda Bloombergi allikate sõnul toorainest saadav ülemäärane tulu struktuurilisi probleeme, inflatsiooni ega pangandussüsteemi probleeme.
12. venemaa ettevõtete, sealhulgas suurimate ettevõtete finantsseisund halveneb jätkuvalt kõrgete intressimäärade ja aeglustunud majanduse tõttu, teatas keskpank.
Paberil näeb kõik hea välja. Keskpanga andmetel on ettevõtete mittetoimivad laenud viimase kuue kuu jooksul jäänud praktiliselt samaks: 1. aprilli seisuga 3,5 triljonit rubla ehk 3,9% portfellist, võrreldes märtsi lõpu 3,4 triljoni rublaga (4%), mis on madalam kui 2024.–2025. aasta keskmine. Keskpanga kommentaaride kohaselt on see suuresti tingitud pankade osade probleemsete varade müügist allahindlusega ja restruktureerimisest.
Panga analüüs suurimate ettevõtete finantsseisundi kohta näitas, et korporatsioonid, mis moodustavad 75,4% suurimate ettevõtete 48 triljoni rubla suurustest kohustustest, võivad oma võlgade teenindamisega raskustesse sattuda. Pank uuris 89 suurimat ettevõtet, kes koostavad finantsaruandeid rahvusvaheliste standardite kohaselt. Need moodustavad peaaegu poole (47%) kogu ettevõtete võlast ja nende eelmise aasta kogutulu oli 74 triljonit rubla (34% SKPst).
Keskpank hindas võlaprobleemide ulatust EBITDA ja intressikulude suhte põhjal. Suhtarv alla 1 näitab kriitilist olukorda: ettevõte ei teeni isegi intressi ega suuda oma kohustusi täielikult täita. Suhtarv 1 kuni 3 näitab suurenenud intressikoormust, jätkab keskpank: intressikulude suurenemise või langevate tegevustulemuste korral võib sellisel ettevõttel tekkida raskusi oma võla teenindamisega.
Keskpank ei avalikustanud selliste ettevõtete arvu (oktoobri alguseks oli neid umbes 40), kuid kaks kolmandikku valimisse kuuluvast võlast (66,4%) on omistatavad suurenenud koormusega ettevõtetele ja veel 9% võlast on omistatav kriitilises seisus ettevõtetele, selgub tema arvutustest. Kuus kuud varem moodustasid sellised ettevõtted vähem: vastavalt 58,5% ja 8,1% kohustustest. 2024. aasta lõpuks moodustasid nad võlast vaid 42%.
Keskpank märkis, et mõned suurimad kriitilises seisus ettevõtted on söe- ja ehitustööstuses, kaubanduses ja masinaehituses. Söetööstuses on võlakoormus üldiselt tõusnud kõrgeimale tasemele, samas kui EBITDA on alla 1 protsendi. Metallurgiatööstus on lülitumas ellujäämisrežiimile, märkis Strateegiliste Uuringute Keskus. Suurte metallurgiaettevõtete juhid kaebasid tööstuses esinevate süsteemsete probleemide üle, millest mõned olid sunnitud tootmise peatama ja Sberbank, mis reastab metallurgiaettevõtted kolme suurima laenusaaja hulka, märkis nende võla teenindamise probleeme.
Üks suurimaid arendajaid, Samolet, taotles aasta alguses edutult valitsuse toetust ja mais ei suutnud (tehniliselt, praegu) oma võlakirju tagasi maksta. Ettevõtte ühe võlausaldaja, riigile kuuluva VTB Panga juht andrei kostin kinnitas, et ettevõte on võimeline oma olukorda mõne aasta jooksul parandama ja saavutama normaalsed võla teenindamise näitajad. Süsteemselt oluliste pankade uuring näitas, et keskpanga andmetel on nende hinnangud suurettevõtetele antud laenudele halvenenud: roheliste tsoonide (laenud ilma väärtuse languse tunnusteta) osakaal vähenes kuue kuu jooksul 74%-lt 72%-le, samas kui kollaste ja punaste tsoonide osakaal suurenes (vastavalt 19%-le ja 6%-le).
Keskpank peab ettevõtete probleemideks langevat kasumit ja kõrgete intressimäärade tõttu suuri intressikulusid. Rosstati andmetel vähenes ettevõtete kasumi ja kahjumi vahe eelmisel aastal 3,9%. Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) analüüsikeskuse arvutuste kohaselt kulutavad tööstusettevõtted intressimaksetele 37% oma EBITDA-st. See tähendab, et keskpanga arvutatud keskmine suhtarv on veidi üle 2,5. Eriti järsult langes tema loetletud tööstusharude kasum, kusjuures söetööstus kannatas üle 400 miljardi rubla kahjumit.
kostini esimene asetäitja dmitri pianov nimetas maksejõuetuse probleemi lahendamiseks võla restruktureerimist, valides õiged laenuparameetrid, mis vastavad hallatavale koormusele. VTB-s ütles ta, et juriidilistele isikutele antud restruktureeritud laenude osakaal suurenes eelmisel aastal 10,5%-lt 14,2%-le, kusjuures suurimaid raskusi kogesid arendajad, transport, tootmine ja teedeehitus. Oma ülevaates märkis keskpank kahte restruktureerimise järsku tõusu – detsembris ja märtsis. Regulaatori andmetel oli märkimisväärne osa neist seotud söe- ja metallurgiatööstuse ettevõtetega.
Võttes arvesse riskantseid restruktureerimisi, olid ettevõtete probleemlaenud 1. aprilli seisuga kolm korda suuremad kui halvad laenud ja moodustasid keskpanga andmetel 11,1 triljonit rubla (133 miljardit eurot) ehk 11,6% portfellist.
Ta loodab, et ettevõtete võlakoormus väheneb koos baasintressimääraga, millega väljastatakse kaks kolmandikku ettevõtete laenudest. Ülevaates viidatud arvud kajastavad eelmise aasta tulemusi, millest peaaegu poole puhul oli baasintressimäär kõrgeim alates 2000. aastate algusest, 21%, märkis keskpanga finantsstabiilsuse osakonna direktor Jelizaveta Danilova. Üldiselt püsib ettevõtlussektor stabiilsena ning üksikute laenuvõtjate probleemid ei ole süsteemsed, kinnitab keskpank.
13. Ukraina sõja ajal pöörduvad venemaa võimud üha enam sunniviisilise psühhiaatrilise ravi poole – see on NSV Liidus populaarne meetod teisitimõtlemise mahasurumiseks, selgub inimõiguste projekti APUS uuringust pealkirjaga „Ты отсюда не выйдешь” (Sa siit välja ei pääse).
OVD-Info andmetel kasutatakse praegu karistuslikke meditsiinilisi meetmeid 63 poliitiliste artiklite alusel süüdi mõistetud isiku vastu, sealhulgas sõjavastaste võltsingute (kriminaalkoodeksi artikkel 207.3) ja üleskutsete eest tegutseda riigi julgeoleku vastu (kriminaalkoodeksi artikkel 280.4). Inimõiguste Keskusel Memorial on teavet 57 sellise isiku kohta, keda on süüdistatud peamiselt avalduste ja publikatsioonide eest.
Poliitiliste artiklite alusel süüdi mõistetud endised patsiendid kirjeldasid, kuidas neid seoti voodisse, neile anti tugevatoimelisi ravimeid ning neile kehtestati liikumis-, telefonikõnede ja kirjavahetuse piirangud. Nende sõnul on psühhiaatrilisele ravile suunamise otsuse vaidlustamine praktiliselt võimatu ja sageli ei tea inimene, millal ta vabastatakse. Kokkuvõttes loob see täieliku kontrolli ja abituse tunde. „Karistuspsühhiaatria on süsteem,” kuulutavad nad.
Samal ajal rõhutavad teadlased, et on vale rääkida karistuspsühhiaatria taaselustamisest nõukogude mastaabis: kui NSV Liidus olid sellised meetmed osa riiklikust poliitikast, siis tänapäeval rakendatakse neid valikuliselt.
APUS märgib, et sellistel juhtudel saab inimese kodanikuaktiivsusest alus psühhiaatriliseks läbivaatuseks. Ühe inimõiguste aktivisti sõnul sisaldavad poliitiliste juhtumite meditsiinilised aruanded regulaarselt väiteid õigluse poole püüdlemise, aktiivse elupositsiooni ja riigivõimu karmi kriitika kohta, mida tõlgendatakse vaimse tervise häire tunnustena.
APUS-i intervjueeritavad kirjeldasid ka psühhiaatriaasutustes valitsevaid tingimusi. Nende sõnul paigutatakse paljud patsiendid kohe pärast vastuvõtmist kinnistesse palatitesse, seotakse vööde, sidemete või köitega voodite külge ja süstitakse neile tugevatoimelisi ravimeid. Ohvrite sugulased ja advokaadid väidavad, et selliseid meetmeid kasutatakse isegi nende vastu, kes ei ole agressiivsed ega kujuta endast ohtu teistele.
Aruandes mainitakse ka haloperidooli, klorpromasiini, difenhüdramiini ja teiste ravimite kasutamise juhtumeid, mille tarvitamine võib vaimselt tervetel inimestel põhjustada püsivaid ja pöördumatuid mõjusid närvisüsteemile, hingamisdepressiooni ja kooma teket.
Lisaks kasutavad arstid karistusena isolatsiooni või paigutavad patsiendid nn eriosakonda. „Peaaegu kõik saadetakse esialgu vägivaldsete osakonda – isegi kui inimene pole agressiivsust üles näidanud. Nad võivad seal esimesed 20 nädalat veeta lihtsalt jõudemonstratsioonina,” ütles ühe poliitvangi advokaat.
Muude meetmete hulka kuuluvad liikumispiirangud, telefonikõnede või kirjavahetuse keelud ning täielik privaatsuse puudumine: „Kogu suhtlus toimub personali juuresolekul. Personal on lähedal ja kuulab tähelepanelikult; kedagi ei jäeta sugulasega üksi.”
Teised teadlased nimetavad seda tüüpi karistuse praktiliselt määramatust kestust teise probleemina. Kui vang teab oma vabanemiskuupäeva, siis psühhiaatriahaiglas viibival patsiendil pole sageli aimugi, millal ta vabaneb.
Ühe poliitvangi sugulane kirjeldas seda süsteemi kui täielikku alluvust ilma ajalise piirangu ja väljapääsuta. Teine intervjueeritav ütles, et katset saada seadusega nõutavat uut läbivaatust tajusid arstid märgina vajadusest jätkata ravi: tema sõnul anti inimesele mõista, et mittevajalike küsimuste esitamine pole lubatud. „See tundub täieliku müürina,” lõpetas ta.
14. venemaa valitsuse portaali „Электронный бюджет” (Elektrooniline eelarve) andmetel annetasid suurärimehed eelarvesse tasuta makseid 220 miljardit rubla (2,64 miljardit eurot). See on peaaegu 130 korda suurem kui kogu aasta prognoositav seda tüüpi tulu (1,7 miljardit rubla), vahendab Expert. Nende vabatahtlike annetuste ajendiks oli putini kinnine kohtumine oligarhidega 26. märtsil, kus ta teatas oma kavatsusest jätkata sõda Ukraina vastu ja nõudis ettevõtete abi.
putini pressisekretär peskov kinnitas, et üks osalejatest (Experti allikate sõnul suleiman kerimov) pakkus annetada väga suure summa. Mashi andmetel liitusid algatusega ka oleg deripaska ja vladimir potanin. Föderaalametnik ütles Expertile, et võimud ootavad aasta lõpuks praegu umbes 300 miljardit rubla, kuid täpseid kokkuleppeid pole veel saavutatud; annetuste summa on isiklik asi.
venemaa rahandusministeeriumi andmetel ulatus föderaaleelarve puudujääk 2026. aasta jaanuarist aprillini 5,877 triljoni rublani – 1,6 korda rohkem kui aastaplaan (3,786 triljonit). Gaidari Instituut ennustab, et aasta lõpuks võib puudujääk planeeritust kahekordistuda. Saksa luure (BND) teatas varem, et 2025. aasta tegelik puudujääk oli 8,01 triljonit rubla ametliku 5,65 triljoni asemel. Lisaks eraldatakse 2026. aastal riigikaitseks 12,9 triljonit rubla (29,3% kuludest) – see on rohkem kui venemaa Föderatsiooni 62 subjekti aastaeelarved. Koos kogu julgeolekusektori kulutustega ulatub kogusumma 17 triljoni rublani.
Mais langetas venemaa valitsus oma SKP kasvuprognoosi 0,4%-ni. Majandusteadlane Dmitri Polevoi hindab nafta- ja gaasiväliste tulude puudujääki 2026. aastal 300–700 miljardile rublale ja 2027. aastal 1,8 triljonile. „venemaa majandus on jõudnud surmatsooni,” märgib Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko.
Selle taustal võiksid oligarhide 300 miljardi rubla suurused annetused, mida oodatakse aasta lõpuks, katta 10–15% planeerimata puudujäägist, märgib Makromajandusliku Analüüsi Keskuse juhtivekspert Emil Ablaev. Ettevõtete jaoks tekitavad sellised mitteametlikud väljapressimised aga ebaselgete reeglite ohu. „Üks maksis ühe summa, teine rohkem,” selgitas ühe äriühenduse allikas ajakirjale Expert.
15. venemaa kaitseministeeriumi ressursivarustuse osakonna toidudirektoraadi juhataja kolonel viktor tarazevitš on vahistatud süüdistusega ulatuslikus pettuses (venemaa kriminaalkoodeksi 4. osa, artikkel 159). Kaks õiguskaitseallikat ütlesid RBC-le, et ohvitser peeti kinni 20. mail, misjärel sõjakohus pikendas ta vahi all olekut kuni 20. juulini. Kohus kinnitas, et tarazevitš on süüdistatav kriminaalasjas, mida uurib venemaa Föderatsiooni uurimiskomitee sõjaline uurimisdirektoraat.
tarazevitši juhitav toidudirektoraat vastutab venemaa armee personali toiduga varustamise korraldamise, sealhulgas toiduvarude, toidunormide väljatöötamise, kvaliteedikontrolli ning sõjaväeladude, -baaside ja pagaritöökodade haldamise eest. „Põhimõte on juba ammu teada: hästi toidetud sõdur on armee alus,” ütles kolonel varem intervjuus ajalehele „Kodumaa valvel“. Ta eitab süüd kuriteos. tarazevitši maksimaalne karistus on praegu kuni kümme aastat vangistust.
Toidudirektoraat kuulub kaitseministeeriumi ressursivarustuse osakonda, mida juhib kindralleitnant aleksei lemjakin. Osakond vastutab armee logistilise toetuse eest, sealhulgas toidu, riiete, kütuse ja relvade tarnimise eest. Varem märtsis mõistis Voroneži garnisoni sõjakohus selle osakonna endise ülema valeri muminjanovi kümneks aastaks vangi range režiimiga vanglas suures ulatuses altkäemaksu (19,35 miljonit rubla ärimehelt kaitse eest riiklike kaitselepingute täitmise ajal) võtmise eest.
16. venemaa põhjalaevastiku sõjakohus mõistis 23-aastase Murmanski Arktikaülikooli tudengi Rafael Mamedovi 15 aastaks vangi Telegrami kanali haldamise eest, mis avaldas meemasid dekoloniseerimise, piirkonna ajaloo faktide ja valitsuse kriitika kohta. Uurijate arvates tekitasid need materjalid venemaale kahju. Mamedov mõisteti süüdi riigireetmises (kriminaalkoodeksi artikkel 275) ja terroristlikus organisatsioonis osalemises (kriminaalkoodeksi artikli 205.5 teine osa). Karistuse esimesed kolm aastat veedab ta vanglas ja ülejäänud osa range režiimiga kinnipidamisasutuses.
Kõnealune kanal on 300 tellijaga Telegrami kanal „Vaba Lapimaa”, mis oli loetletud terroristlikuks ressursiks Vabade-Venemaa-järgsete Riikide Foorumi struktuuriüksuse ressursina koos Belgorodi Rahvavabariigiga. Tegelikkuses selliseid liikumisi ei eksisteeri.
Mamedov arreteeriti 2025. aasta mais. Ülekuulamisel väitis ta, et on Ukraina sõja vastu. Algselt süüdistati teda terroristliku organisatsiooni liikmeks olemises ja seejärel riigireetmises. Mamedov ei tunnistanud end süüdi. Pärast vahistamist üritas ta kaks korda enesetappu: eeluurimisvangistuses ja transportimise ajal.
Üliõpilase tugirühm väitis, et ta pole kunagi avaldanud üleskutseid terrorismile või vägivallale, vaid on vaid arutanud vajadust säilitada venemaa loodepiirkondade rahvaste kultuurilist identiteeti ja pooldanud liitu Põhja-Euroopa riikidega.
Memorial tunnistas Mamedovi poliitvangiks. Inimõiguslased pidasid „Форума свободных государств постРоссии” (Vabade Riikide Foorumi postvenemaa) keelustamist ebaseaduslikuks ja üliõpilase vastu esitatud süüdistusi alusetuks. Nad usuvad, et üks Mamedovi kriminaalvastutusele võtmise põhjuseid oli tema sõjavastane hoiak.
17. Lühiuudised
putin andis valitsusele korralduse koostada seaduseelnõu, millega pikendatakse Ukraina okupeeritud aladel – Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastis – 70-aastaseks saanud ametnike munitsipaalteenistuse tähtaega. Vastav juhis on avaldatud kremli veebisaidil presidendi aprillikuu kohtumisel munitsipaalkogukonna esindajatega koostatud juhiste loetelus. Projekti eest vastutavaks on määratud peaminister mišustin. Seaduse kohaselt on avaliku teenistuse maksimaalne tähtaeg 65 aastat. Erandjuhtudel võib seda pikendada 70 aastani. 2021. aasta märtsis võttis riigiduuma vastu seaduse, mis lubab presidendi määratud ametnikel ametisse astuda ka pärast 70. eluaastat.
Üle kogu okupeeritud Krimmi on tohutud kütusejärjekorrad. Krimmi kütusekriisi süvenedes tekkis okupeeritud Alupka bensiinijaamas umbes 300 autost koosnev järjekord. Njah, isegi talongide eest ei saa kütust paljudes tanklates, sest bensiini lihtsalt pole…
Reuters: Iraan väitis, et ründas USA õhuväebaasi kättemaksuks USA rünnakute eest Iraani sõjaväeobjektidele ja Kuveit teatas seejärel rünnakust. Pärast uusi rünnakuid tõusid naftahinnad enam kui 3%. Pingeid piirkonnas suurendas ka Iisraeli käsk vägedele edasi liikuda Liibanoni Teherani toetatud Hezbollah’ vastu. USA president Donald Trump teatas, et usub, et Teheran soovib kokkuleppele jõuda. Samal ajal kritiseerisid Iraani ametnikud USA pidevalt muutuvat läbirääkimiste positsiooni ja mõistsid hukka Iisraeli rünnakud Liibanonis. Iraani välisminister Abbas Araghchi teatas, et relvarahu rikkumine ühel rindel on rikkumine kõigil rinnetel. USA sõjavägi teatas, et ründas nädalavahetusel Iraani õhutõrjet, maapealset juhtimispunkti ja kahte drooni vastuseks Iraani agressiivsetele tegudele. Vastuseks teatas Islamirevolutsioonikaardi korpus rünnakust Ameerika Ühendriikide kasutatavale õhuväebaasile Kuveidis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
