Sõja ülevaade: 1555. päev – konveier üha tihedamini töötab
Avaldatud: 28 mai, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. mai 2026:
konveier üha tihedamini töötab, aga rahvast rünnakutel rohkem ei osale…
1. Mis eristab terroristi kurjategijast…
2. Paras ports jälle teele läks.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: väga-väga raske.
8. Donetsk: konveier töötaks nagu tühikäigul.
9. Lõunarinne: vist ühe vene poole edenemise saab lõppenuks kuulutada ja kahes külas on väga dünaamiliseks läinud.
10. Herson: muutusteta.
11. FSB süüdistas Soomet ja Eestit venemaaga sõlmitud piiri kokkulepete rikkumises.
12. Murmanskis algas mehitamata õhujõudude vägede värbamine viimase koolikella üritusel.
13. Asepeaminister patrušev nimetas putinit kremlis toimunud kohtumisel „Pal Laitšiks”.
14. „RKN on leidnud haavatavuse.” venemaa võimud on hakanud kasutama uusi meetodeid puhverserverite ja VPN-ide blokeerimiseks.
15. „Reservid ei ole lõpmatud.” venemaa rahandusministeerium teatas majandusprobleemide tõttu eelarvekärbetest.
16. venemaalased on kaotamas lootust majandusliku olukorra paranemisest.
17. Lühiuudised
3. rünnakbrigaadi ülem Andri Biletski ütles Reutersile, et Ukrainal on lahinguväljal venemaalt domineeriva positsiooni ülevõtmiseks aega umbes kuus kuud. Ta ütles, et vene väed on üha enam kurnatud ja inimjõu puudus aeglustab nende edasiliikumist.
Fire Pointi peakonstruktor Denõs Štilerman ütles, et Ukraina 170 kg kaaluva lõhkepeaga rünnakudroon FP-2 on juba kasutusel, samas kui 200 kg kaaluv versioon on läbinud katsed ja seda hakatakse laiendama. Süsteem annab Ukrainale raskema koormuse sügavateks ja keskmise ulatusega rünnakuteks.
venemaa sõjalaevad Läänemerel on alustanud droonide vastaste võrkude paigaldamist ning võrke on märgatud Balti laevastiku väikesel raketilaeval Buyan-M.
Okupeeritud Melitopolis on väidetavalt kütuseprobleeme, mis on tõenäoliselt venemaa logistikateedele suunatud rünnakute kaudne mõju.
Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 317 lahingutegevust ehk siis tihe väikeste gruppide konveier töötab ja seda järjest enamates lõikudes. Ikka on lihtsam võtta suvalisest rinde lähedasest väeüksusest mõned soldatid ja teele saata… lootuses, et kuskil lõigul lõpevad Ukrainal mehed ja vahendid. Seni pole lõppenud.
Uuendatud andmete kohaselt viis vaenlane eile läbi 68 õhurünnakut, heites alla 202 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8359 kamikaze-drooni ja sooritas 2714 kaudtulelasku, sealhulgas 45 mitmikaketisüsteemidest. Jälle kohatist numbrite langust on näha ja seda juba mitmel päeval. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina tõhustunud töö protsesse vene poole tagalas üha enam mõjutab.
1. vene väed ründasid 27. mail Hersoni linnas laste mänguväljakut, tappes ühe inimese ja vigastades nelja inimest, sealhulgas kahte last, teatasid kohalikud võimud. Kohalike ametnike sõnul oli vigastatute seas 36-aastane naine ja tema kaks tütart, vanuses 3 ja 6 aastat. Politsei kinnitas hiljem, et rünnakus hukkus ka tüdrukute isa. Rünnak toimus kohaliku aja järgi umbes kell 17.30 Korabelnõi rajoonis, kus vene väed tulistasid linna sõjaväevalitsuse juhi Jaroslav Šanko sõnul mitmikraketisüsteemidega mänguväljakut, kuhu pered olid kogunenud.
2. Fotod okupeeritud Sevastoopolist näitavad Venemaa Musta mere laevastiku lennuväe peakorterit pärast raketirünnakut. Hoonel on näha märke ulatuslikust sisepõlengust, mis vastab varasematele kohalikele teadetele.
Ukraina mehitamata õhusõidukid ja tiibraketid lasti õhtuses rünnakus venemaa vastu välja ning vene allikate väitel on õhus umbes 160 drooni ja mitu raketti.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusi rindejoones ei tuvastanud ning on näha, et nii Kupjanski kui Lõmani suunal aktiivne tegevus jätkus.
6. Siversk: Slovjansk ja Kramatorsk on muutumas vene poole kasvavaks eesmärgiks ning siinne maastik pakub pisu paremaid võimalusi varjatult edenemiseks. Seni on siiski suutnud enamusi taktikaliselt olulisi võtmekohti Ukraina omad oma kontrolli all hoida (olulised kõrgendikud), aga eks neid peab pidevalt üle mehitama, sest vene pool töötleb neid tugevalt.
7. Bahmut: hetkel olukorra paranemist Kostjantõnivkas ei paista ja pigem arvamusel, et kuna vene soldatite arv linnas üha tiheneb, siis Ukraina omad oma võitlejate hoidmiseks pigem sammhaaval taandub. Selleks, et muuta olukorda, peab Ukraina siia tooma uusi jõudusid ning vahendeid.
8. Donetsk: vist muutusteta rindejoones. Jätkuvalt on näha, et vene pool teeb infiltreerumise katseid terves sektoris väikeste gruppidega ja seni püsivamat eesmise possa nihutamist pole tuvastanud.
9. Lõunarinne: vist enam vähem kui mitte positiivsemalt.
Dobropasove külas, kuhu vene pool Ukraina kaitse sügavusse u 10 km jõudis, pole enam elumärki näidanud, sestap kipub arvama, et vist olukord nn stabiliseeriti.
Kahe Huljaipolest loodes-idas oleva külaga on läinud olukord dünaamiliseks ja jooksva seisu teada saamine on vist võimatu.
Vozdvõživka külas on järjest näha uute vene possade tekkimist alates 15. maist ja sama perioodi sisse jääb ka Ukraina võitlejate liikumine külas. Deepstate’i kaardil on näha Vozdvõživkas Ukraina sõdurit, kelle juures vedeleb maas Vene lipp.
Vernja Tersa külas paistab olevat sarnane olukord, et lühikese aja jooksul näeb selles või selle ümber kumbagi poolt. Lisaks seal kandis opereeris ka Ukraina omade jalaväe lahingumasin M113, mida vene pool droonidega ründas ning jooksev seis külas on teadamata.
Mõlema küla kandis toimuv olukord näitab, et Ukraina omad on oma tegevust aktiviseerinud, kuigi tihe vene poole väikeste gruppide konveier töötab täistuuridel.
Sektori läänelõigus on hakanud vene pool uuesti tegema pingutusi varasema olukorra taastamiseks.
10. Herson: muutusteta.
11. Soome ja Eesti rikuvad oma piirilepinguid venemaaga, teatas FSB piiriteenistuse juht vladimir kulišov intervjuus Rossijskaja Gazetale. Ta väitis, et Soome võimud on püstitanud tõkkeid kohtadesse, mis ei ole täpsustatud 23. juuni 1960. aasta Nõukogude-Soome riigipiiri lepingus, samal ajal kui Eesti üritab kalduda kõrvale Peipsi järve ja Narva jõe vete piiritlemise lepingutest.
„Nende algatused loovad tingimused konfliktiolukordadeks riigipiiril ja mõjutavad negatiivselt piirivetel navigatsiooni ohutuse tagamise praktikat,” märkis kulišov. Ta teatas ka Soome ja Eesti provokatiivsete tegude sagenemisest. Kulišov tõi näiteks venemaaga piiri ületamise piirangud, sealhulgas kontrollpunktide lühendatud lahtiolekuajad ja sulgemised, karmistatud kontrolli ning inimeste ja sõidukite läbisõidueeskirjade muutmise. Ta rõhutas, et kõik need meetmed rikuvad mitte ainult nende riikide kodanike, vaid ka venelaste õigusi ja huve.
FSB piirivalve juht lisas, et vaatamata Moskva üleskutsetele puudub Helsingi ja Tallinna poolt nende probleemide lahendamiseks konstruktiivne lähenemine, mis sunnib valmistuma „erinevateks stsenaariumideks”.
kulišovi sõnul on üldine olukord venemaa läänepiiril märkimisväärselt halvenenud: Soome, Balti riigid ja Poola tugevdavad oma piirivägede kontingente, ehitavad uusi sõjaväebaase, ostavad suures koguses relvi, parandavad oma vägede transpordivõimekust ning viivad aktiivselt läbi õppusi NATO egiidi all, harjutades konfrontatsioonistsenaariume venemaaga. kulišov rõhutas, et Moskva peab seda ohuks riigi julgeolekule ja jätkab oma vägede koondamist piirile ebasõbralike Euroopa riikidega.
25. mail allkirjastas putin seaduse, mis annab talle õiguse kasutada armeed välismaal viibivate venelaste kaitsmiseks nende vahistamise, kinnipidamise, kriminaalvastutusele võtmise või muu süüdistuse esitamise korral. Vene parlament koostas talle sarnaseid resolutsioone enne Krimmi annekteerimist 2014. aastal ja Ukraina täiemahulist sissetungi 2022. aastal.
Samal päeval teatas venemaa välisministeerium plaanist pöörduda Rahvusvahelise Kohtu poole, et kaitsta Balti riikide venelaste õigusi. Ministeerium väitis, et Läti, Leedu ja Eesti võimud keelavad vene keele kasutamise, kirjutavad ümber ajalugu ja tegelevad karistusliku repressiooni- ja hirmutamispoliitikaga.
Euroopa kõrged ametnikud ütlesid 26. mail Wall Street Journalile, et venemaa võib NATO-t rünnata järgmise 12 kuu jooksul. Selle taustal on allianss alustanud plaani koostamist, et kiirendada vägede saatmist Balti riikide kaitsmiseks, teatasid allikad Reutersile.
Njah, enamus sõnumit on vist suunatud pigem siseriiklikuks tarbimiseks, sest kuidagi peab põhjendama, miks üha karmimaid siseriiklikke meetmeid venemaalaste suunal kasutatakse ja miks neil majanduses sugugi hästi ei lähe. Jah, leidub ka läänes palju poliitikuid, kes selle venemaa tegevusega kaasa lähevad ning igasugune rahvusvahelise tähelepanu eemale suunamine Ukraina sõjast on on ka üks põhjusi. Lõpetuseks sellele loole: tavaliselt teeb venemaa ise selliseid rikkumisi, milles teisi süüdistab ja kahjuks eip aita neil ka peeglisse vaatamine, sest peegel kaetud kremli müüri temaatikaga…
12. Murmanski koolilapsed harjutasid oma droonijuhtimise oskusi linna jääpalees toimunud üritusel „Viimane koolikell 2026”. Sellest teatati piirkondliku töörühma Telegrami kanalil, mis lisas postitusele pealkirja: „Nad võtsid juhtkangid nuppude asemel.” Võimud korraldasid üritusel noorte patriootliku hariduskeskuse „Воин” (sõdalane) stendi, kus osales üle 1500 lõpetaja, samuti karjäärinõustamistsoonid.
Kohaliku ajakirjaniku Violetta Grudina sõnul näitasid keskuse töötajad õpilastele droonitreeningu ala, andsid neile droonijuhtimise oskused ja julgustasid neid astuma mehitamata süsteemide vägedesse (UST). Töörühm omalt poolt teatas, et „Воин” treeningala sai tõeliseks hitiks ja et lõpetajad proovisid oma oskusi suure huviga. Samuti soovisid nad lõpetajatele lihtsat valikut ja ainult võite nende täiskasvanuteel. Grudina märkis, et üritusel osalejad olid vanuses 16–18 aastat. Ta kutsus õpilasi üles mitte langema võimude propaganda ohvriks: „Teid petetakse. Teie enda rahvas hävitab teid või tapab teid lahinguväljal. See pole mäng. See on sõda.” Töörühma avaldatud video põhjal otsustades harjutasid lõpuvöösid kandvad õpilased simulaatoritel droonide lendamist, samal ajal kui sõjaväevormis inimesed koos Murmanski kuberneri andrei tšibisega näitasid kohalviibijaile „Воин” keskuse brošüüre.
Mediazona, BBC ajakirjanike ja vabatahtlike hinnangul on Ukraina sõjas hukkunud vähemalt 1062 Murmanski oblasti elanikku. Igaüks neist on nimepidi tuvastatud.
13. Põllumajanduse eest vastutav asepeaminister dmitri patrušev, endise Julgeolekunõukogu sekretäri nikolai patruševi poeg, nimetas kolmapäeval kremlis toimunud kohtumisel putinit „Pal Laitšiks”, märkis ajakirjanik Ilja Šepelin. Njah, eip hakka kajastama kohe alanud vandenõuteoreetikute kirjutisi…
„Pal Laitš, suur tänu, olen ettekande ette valmistanud,” ütles patrušev putinit tervitades, kes küsis temalt külvi edenemise kohta. kreml avaldas kohtumise video. kremli veebisaidil olevas ametlikus ärakirjas nimetab patrušev presidenti vladimir vladimirovitšiks.
Kommersanti kremli korrespondent Andrei Kolesnikov andis mõista, et patrušev oli üleerutunud. Ei kremli pressiteenistus ega asepeaminister ise ei osanud selgitada, mida ta putinit Pal Laitšiks nimetades mõtles, kirjutas Kolesnikov.
kremli teatel arutasid patrušev ja putin agrotööstuskompleksi olukorda ja pöörasid erilist tähelepanu maapiirkondade elanike elukvaliteedi parandamisele.
patrušev teatas, et venemaal on külvipindala ulatunud 83 miljoni hektarini, millest taliviljad katavad 20 miljonit hektarit, ning et 97% saagist on tärganud heas seisukorras, luues hea aluse tulevasele saagile.
Tema sõnul on venemaa põllumehed peaaegu täielikult loobunud imporditud seemnetest (kodumaa toodangu osakaal on ulatunud 70%-ni), piirkondades taaselustatakse NSV Liidus eksisteerinud masina- ja traktorijaamu, põllumajandustehnoloogia eksport on hüppeliselt kasvanud 40%, sel aastal istutatakse üle riigi üle miljoni hektari uusi metsi ning tööstusettevõtete ohtlikke heitkoguseid on programmi „Puhas õhk” raames vähendatud 20%.
48-aastane patrušev sai asepeaministriks 2024. aastal pärast seda, kui ta oli kuus aastat juhtinud põllumajandusministeeriumi. Enne seda juhtis ta kaheksa aastat Rosselhozbanki ja enne seda töötas ta VTB vanem asepresidendina. Aastatel 2016–2021 oli patrušev Gazpromi juhatuse liige.
14. venemaa võimud on taas kord karmistanud VPN-teenuste ja puhverserverite blokeerimist Telegramis, teatas Durovi kood. Väljaanne on viimase nädala jooksul registreerinud spetsialiseeritud foorumites ja gruppides kasutajatelt enneolematu arvu kaebusi. Inimesed teatavad blokeeritud sõnumitooja MTProto puhverserverite laialdastest katkestustest või täielikust sulgemisest. Lisaks mõjutab see kasutajate sõnul kõiki telekommunikatsioonioperaatoreid, olenemata piirkonnast. Durovi koodeksi toimetus on dokumenteerinud ka erinevate loojate puhverserverite katkestusi üle kogu riigi.
Asjaga kursis olevad anonüümsed allikad ei ole välistanud võimalust, et VPN-ide ja puhverserverite vastu võitlemisega tegelevad isikud võisid tuvastada tehnoloogia nõrkusi. „Näib, et Roskomnadzor on leidnud Telegrami MTProto puhverserveri mehhanismis veel ühe haavatavuse, mis põhjustab nende massilise töö lõpetamise. Mõnda kasutajat aidatakse venemaa serverite kaudu kaskaadmeetodite abil,” ütles üks esinejatest. Lisaks hakkas Roskomnadzor blokeerima Chrome’i sõrmejälgi (digitaalne sõrmejälg, mida VPN-id kasutavad Google’i brauseriks varjamiseks) ja TCP-RAW protokolli, mis mõjutas negatiivselt neid kasutavate VPN-ide jõudlust.
Durovi koodeksi kohaselt teatasid sellest majutusteenuse pakkujad. Üks neist teavitas kliente, et regulaator oli 26. mail kehtestanud MTProto ja TCP-RAW blokeerimise. Kasutajatel soovitatakse Chrome’i sõrmejäljed Firefoxi või Edge’i vastu vahetada ja oodata arendaja parandust, et taastada puhverserveri funktsionaalsus.
Sarnane katkestuste laine, mis hõlmas märkimisväärset arvu Telegrami puhverservereid, registreeriti juba aprilli alguses. Pärast seda avaldasid messengeri administraatorid värskenduse ja kogukond parandas kiiresti haavatavuse, mis põhjustas puhverserverite töötamise lakkamise.
15. venemaa rahandusministeerium töötab selle aasta eelarve muutmise nimel muutuva makromajandusliku olukorra tõttu, ütles ministeeriumi juht anton siluanov intervjuus väljaandele Kommersant. Tema sõnul hindavad ametnikud kulutuste teostatavust kõigile kulutustele peale absoluutsete prioriteetide – kaitse ja sotsiaalsete kohustuste.
„Föderaalseelarve kulutused on viimastel aastatel kiirenenud tempos kasvanud. Alates 2019. aastast on need kasvanud peaaegu 3,5 protsendipunkti võrra SKPst – 16,6%-lt 20,0%-le 2025. aastal, mis on rahalises vääringus enam kui 2,3-kordne kasv,” viitas siluanov statistikale.
„Kõik see nõuab märkimisväärseid ressursse. <…> Eelmistel perioodidel kogunenud reserve on kasutatud. See hõlmab riiklikku heaolufondi ja praegust üüritulu. <…> Sellegipoolest ei ole reservid lõpmatud,” rõhutas minister. Ta lisas, et eelarvekulutustes on nüüd vaja teatud piiranguid.
Majandusteadlase Dmitri Polevoi sõnul võib rahandusministeerium sel aastal olla sunnitud eelarvekulusid 300–700 miljardi rubla (3,6-8,14 miljardi euro) võrra optimeerima. Selle põhjuseks on käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi järsk halvenemine (1,2%-lt 0,4%-le), mis tähendab vastavat maksubaasi vähenemist. 2027. aastal võib SKP madalamate kasvumäärade tõttu tulude puudujääk eelarveplaanist ulatuda 1,3–1,8 triljoni rublani (15,6-19,8 miljardi euroni). Polevoi rõhutab, et see tähendab vajadust kulutusi kärpida või leida sama palju lisatulu.
Jaanuari-aprilli lõpuks oli föderaalkassa juba kannatanud 5,8 triljoni rubla suuruse puudujäägi all – kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil ja 1,6 korda rohkem kui kogu aastaks plaanitud. Kulud (17,6 triljonit rubla) ületasid tulusid (11,7 triljonit) 1,5 korda. Teisisõnu, iga kolmas valitsuse kulutatud rubla ei olnud maksutuludega kaetud.
Praegune puudujääk ületab juba praegu Rahvusliku Heaolu Fondi järelejäänud likviidseid varasid (3,63 triljonit rubla) enam kui 60% võrra, kirjutab majandusteadlane Kirill Rodionov. „Arvestades nafta- ja gaasitulude vähenemist, majanduskasvu aeglustumist ja kasvavaid võla teenindamise kulusid, pole eelarve tasakaalustamiseks muud tõsist viisi kui intressiväliste kulude märkimisväärne vähendamine. See on midagi, mida valitsus peab tõenäoliselt sel aastal tegema,“ usub ta.
Kuid Gazprombanki analüütikute sõnul peab rahandusministeerium juba selle aasta lõpuks seatud eelarvepuudujäägi eesmärgi saavutamiseks hoidma iga kuu 200 miljardi rubla suurust ülejääki. See on vaevalt realistlik: aasta lõpuks on eelarve auk 5–5,5 triljonit rubla, mis jääb taas eesmärgist maha, usuvad nad.
Polevoi sõnul võib geopoliitilise olukorra muutumatuses kulutuste kärpimine olla äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu. Tema arvates võivad ametnikud pidada otsima uusi tuluallikaid maksutõusude kaudu.
„Kõik täiendavad tulude mobiliseerimise meetmed, sealhulgas ootamatute tulumaksude või muude maksude kaudu, suurendavad ainult majandusele tekkivaid riske… Ettevõtete kasumid jätkavad 2026. aastal langemist, paljudel eraettevõtetel pole enam turvavõrku ja väikeettevõtted näevad vaeva ellujäämisega, seega halvendavad kõik täiendavad maksud olukorda ainult,” hoiatab ekspert.
16. venemaalased kaotavad üha enam usku venemaa majanduse taastumisse. Mais kadus erinevus positiivsete ja negatiivsete vastuste osakaalude vahel küsimusele „Arvestades riigi majanduslikku olukorda tervikuna, kas teie arvates on järgmised 12 kuud riigi majandusele head või halvad?”, selgus Avaliku Arvamuse Fondi ja Keskpanga tellitud küsitlusest. Praegune hinnang majandusväljavaadetele on madalaim alates 2022. aasta oktoobrist, mil uuring viidi läbi mobilisatsiooniperioodil.
Sarnaseid hinnanguid antakse ka pikema, viieaastase horisondi kohta. Need on samuti halvenenud viiendat kuud järjest ja lähenevad pessimismi ja optimismi piirile. Praegune hinnang on halvim alates 2022. aasta märtsist, mis oli esimene uuring pärast sõja algust. Siis olid positiivsete ja negatiivsete vastuste osakaalud viimati võrdsed.
Inimesed tajuvad halvenevat majandusolukorda, mis on sisenenud majanduslangusesse. Esimese kvartali SKP oli 0,2% madalam kui aasta varem – see on esimene langus kolme aasta jooksul. Aasta alguses tõusid hinnad käibemaksu tõusu tõttu järsult ning hinnangud majanduslikule olukorrale, isiklikule finantsolukorrale ja oma väljavaadetele hakkasid kiiresti halvenema. Aprillis, esimest korda pärast 2022. aasta detsembrit, said vastajad küsimusele oma finantsolukorra muutuste ootuste kohta järgmisel aastal rohkem negatiivseid kui positiivseid vastuseid (mais paranesid hinnangud veidi).
Majandus jaguneb üha enam kasvava sõjandussektori, sealhulgas valitsuse lepingute ja impordi asendamise poolt juhitud, ning kahaneva erasektori tsiviilsektori vahel. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituudi andmetel oli esimeses kvartalis 24-st töötleva tööstuse tüübist 19 kahjumis. See on üks põhjusi, miks varjatud tööpuudus tõusis vähemalt 10 aasta kõrgeimale tasemele: tööjõupuuduse tõttu püüavad ettevõtted töötajaid parima lootuses säilitada.
Selle tulemusel on palgakasv aeglustunud ning venelaste reaalne käsutuses olev sissetulek (välja arvatud kohustuslikud maksed ja inflatsiooniga korrigeeritud), mis varem kiiresti kasvas, on valitsusele lähedal asuva analüüsikeskuse Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) andmetel võrreldes eelmise kvartaliga kolme aasta jooksul esimest korda langenud. Hooajaliselt korrigeerituna olid need esimeses kvartalis 1% madalamad kui 2025. aasta oktoobris-detsembris.
FOM-i uuring näitas ka, et sissetulekute kasv on peatunud. Keskmine käsutuses olev sissetulek inimese kohta on sel aastal kõikunud umbes 27 500 rubla (330 eurot) juures. Kõik see ei sisenda optimismi.
CMASF peab venelaste sissetulekute langust formaalseks korrektsiooniks ja ootab teises kvartalis kasvu taastumist. Ta ei leia seletust venelaste elatustaseme ja majandusliku olukorra hinnangute kiirele, peaaegu lineaarsele langusele üldiselt soodsa tausta tingimustes, kuid märgib, et hinnangute ootamatult pikaleveninud ja sügav langus on iseenesest saanud inimeste käitumist ja kogu majandust mõjutavaks teguriks.
Inimesed on kaotanud optimismi ja muretsevad üha enam oma rahalise olukorra pärast, reageerides sellele suurema säästmisega. Levada keskuse uuringud on sarnaselt FOM-iga registreerinud tarbijate kindlustunde indeksi languse: esimeses kvartalis lähenes see pessimistlikule tsoonile. Nõrk nõudlus süvendab langust, kuna nagu CMAKS märgib, on leibkondade tarbimine majanduse peamine edasiviiv jõud.
17. Lühiuudised
Ühendkuningriigi luure-, küber- ja julgeolekuagentuuri juht Anne Keast-Butler väitis 27. mail, et alates venemaa sõja algusest Ukrainas on hukkunud ligi 500 000 vene sõdurit. Valitsuse kommunikatsioonikeskuse (GCHQ) direktor Keast-Butler viitas arvude esitamisel uuele luureteabele, kuid ei täpsustanud täpset inimohvrite arvu.
Norra alustab läbirääkimisi Prantsusmaa tuumarelvaorganisatsiooniga liitumiseks, teatasid Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Norra peaminister Jonas Gahr Stoere 27. mail, samal ajal kui Euroopa riigid püüavad tugevdada piirkondlikku kaitsekoostööd kasvava ebakindluse keskel USA julgeolekukohustuste osas. Teadaanne tehti Pariisis toimunud kohtumisel, kus Prantsusmaa ja Norra allkirjastasid vastastikuse kaitselepingu, mis hõlmab Norra osalemist selles, mida Prantsusmaa kirjeldab kui tuumarelvastuse edasist heidutust – raamistikku, mis kaasaks Euroopa partnereid tihedamalt Prantsusmaa strateegilisse tuumaplaneerimisse.
Mitmed EL-i riigid, sealhulgas Austria ja Kreeka, takistavad Ukraina liitumisprotsessi nõudes, et Lääne-Balkani riike ei jäetaks tähelepanuta ega tagaplaanile. See vastuväide lisandub Ungari poolt Ukraina ühinemisläbirääkimiste alustamise edasilükkamisele Ukraina ungari vähemuse õiguste pärast, Poola poolt põllumajanduse ja veoautotööstusega seotud probleemide esiletõstmisele ning Ukraina parlamendi poolt vajalike reformide vastuvõtmise aeglustamisele.
President Volodõmõr Zelenski saatis USA presidendile Donald Trumpile kirja, milles hoiatas Ukraina süveneva õhutõrjesüsteemide, eriti ballistiliste rakettide vastaste võimete puuduse eest, sai teada Kyiv Independent.
Aftonbladeti andmetel, millele viitas Dagens Industri, valmistub Rootsi väidetavalt Ukrainale annetama hulga hävitajaid JAS 39 C/D Gripen. See samm tähendaks Ukraina õhujõudude olulist suurendamist, andes Kiievile veel ühe Lääne lahingulennukite platvormi, samal ajal kui see teeb Stockholmiga koostööd tugevamate julgeolekugarantiide ja õhukaitsevõimekuse osas.
Ukraina HUR on alates 2022. aasta septembrist saanud „Rahva Satelliidi” kaudu üle 5900 radarisatelliidi pildi. ICEYE SAR-andmed pakuvad igapäevaseid pilte olenemata päevavalgusest, pilvedest või ilmast, eraldusvõimega kuni 0,25 m piksli kohta ja ulatusega kuni 225 km² pildi kohta. HURi sõnul aitab satelliit tuvastada venemaa sõjalisi sihtmärke, planeerida rünnakuid ja hinnata kahju.
AFP teatel keeldus USA hukka mõistmast venemaad ähvarduste pärast korraldada Kiievi vastu süsteemseid rünnakuid ega ühinenud ÜRO-s tehtud ühisavaldusega. Avaldust toetas ligi 50 riiki, sealhulgas EL-i riigid, Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapan ja Lõuna-Korea.
Hollandi rahapesu luureüksus on algatanud ulatusliku operatsiooni, et lammutada venemaa häkkerite poolt Euroopas küberrünnakute korraldamiseks kasutatud infrastruktuur. Eelmisel nädalal tegid õiguskaitseorganid haarangu kahes riigi andmekeskuses ja konfiskeerisid umbes 800 serverit, mis kuulusid WorkTitansile ja MIRhostingule ning mida nad välja rentisid, teatas Bloomberg.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
