Sõja ülevaade: 1553. päev – vene poole 10 km hüpe on ehmatav
Avaldatud: 26 mai, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. mai 2026:
10 km vene poole hüpe Ukraina kontrollitava ala sisemusse…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Tavapärasest vähem droone teele läks.
3. Sumõ: piiri aladel nii ja naa.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostjantõnivkas pole trendi muuta suudetud.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: 10km vene poole hüpe ehmatas aga eduta pole ka Ukraina omad..
10. Herson: muutusteta.
11. putin allkirjastas seaduse, mis käsitleb armee kasutamist välismaal elavate venelaste “kaitsmiseks”.
12. putin lubas “SVO osalejatel” ja nende perekondadel mitte maksta tagasi viiviseid.
13. venemaa järgib Aerofloti eeskuju ja müüb oma suurimates naftasadamates riigi osalused, et eelarveauku täita.
14. venemaa aktsiaturg langes kuue kuu madalaimale tasemele pärast seda, kui venemaa välisministeerium teatas uutest võimalikest õhurünnakutest Kiievile.
15. putin ei suutnud kolm korda hurraa hüüda.
16. kreml lubas varjata putinit teabe eest Zvjagintsevi üleskutse kohta peatada Ukrainas tapatalgud.
17. Lühiuudised
vene analüütikud on pärast 17. mai rünnakut Moskvale, mis paljastas venemaa õhutõrje lüngad, andnud häirekella Ukraina võimaliku rünnakute suurendamise pärast 1000 droonini. OBOZ-i andmetel tõi rünnak esile õhutõrjesüsteemide ja rakettide puuduse, Pantsir-S1 üksuste tehnilised probleemid ning Ukraina pideva venemaa õhutõrje hävitamise, samal ajal kui Ukraina droonide toodang kasvab pidevalt.
Ukraina tellis 2026. aasta esimestel kuudel viis korda rohkem keskmaa droone kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Süsteemid tabasid sihtmärke vaenlase liinide taga 30–200 km kaugusel, sealhulgas venemaa laskemoonaladusid, juhtimispunkte, varustusteid, õhutõrjet, radareid ja mehitamata õhusõidukite juhtimispunkte. Pärast droonide tõhususe nägemist on tootmisega liitunud ka välispartnerid, sealhulgas Saksamaa ja Norra.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 267 lahingukokkupõrget ehk siis väga-väga tihe väikeste gruppide infiltreerumiste konveier jätkas tegevust. Keskmisest tihedam Harkivi ja Lõmani kandis ning tavapäraselt on pingeline nii Kostjantõnivka, Pokrovski kui Huljaipole kandis ning Pokrovskis läks kirja 47 kontakti ja eip veel tuvastanud, et mõni suurem grupp ka oleks proovinud edeneda. Viimaste päevade sündmused näitavad, et kartusel, et selline ülitihe väikeste gruppide infiltreerumine võib tuua rohkem muutusi rindejoones, võib alust olla. Põhjustest sai varem kirjutatud. Pisu siiski loodab, et neid kaugemale jõudvaid väikesi gruppe eip juhtida suudeta ning ka nende pikaajalisem varustamine eip ole lihtne kui seda üldse paljudes kohtades teha viitsitakse. Liialt tihti näeb seda, et soldatitel pole seal enam eip sööki ega vett ning kõnnitaksegi ringi ilma varustuseta ehk siis on käega löödud. Unistada ikka võib, et see oleks kõikjal nii…
Eile sooritas vaenlane neli raketirünnakut, kasutades nelja raketti, viis läbi 79 õhurünnakut ja heitis alla 254 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8684 kamikaze-drooni ja sooritas 2848 kaudtulelasku, sealhulgas 54 mitmikraketisüsteemidega. Rekordeid lööb aga vene poole muu tagalatoetuselemendi kaotuste number ja kunagi peaks see hakkama mõjutama niigi halli ala laiusest tuleneva keerukuse tõttu eesliinil olevate vene üksuste varustamist.
1. venemaa viis 25. mail läbi õhurünnaku Donetski oblastis asuva Kramatorski kesklinnale, milles sai vigastada vähemalt 12 tsiviilisikut, teatasid piirkondlikud võimud. Rünnak tabas kesklinna kortermajade lähedal asuvaid alasid, tekitades kahju elamuinfrastruktuurile. Kahjustuse täielikku ulatust hinnatakse endiselt. vene väed heitsid linnapea Oleksandr Hontšarenko sõnul umbes kell 17.52 kohaliku aja järgi linnale kaks FAB-250 õhupommi. „See oli kolmas ulatuslik rünnak Kramatorskile ühe päeva jooksul,” ütles Hontšarenko, lisades, et sündmuskohal töötasid kiirabi, päästemeeskonnad ja meedikud.
25. mai õhtul ründas vene armee Odessat, tappes ühe inimese ja vigastades kolme. Kahjustada said taristurajatis, haridusasutus ja elamud.
2. Ukraina väed ründasid ja kahjustasid 25. mai öösel venemaa Brjanski oblastis asuvat Beletsi naftahoidlat, teatas peastaap. Ukraina põhjapiirist umbes 60 kilomeetri kaugusel asuv naftahoidla oli oluline lüli venemaa sõjaväe kütusevarustuses, teatas peastaap sotsiaalmeedias. Samas postituses mainiti ka kahte edukat rünnakut venemaa laskemoonahoidlatele vastavalt okupeeritud Krimmis ja Donetski oblastis ning sidekeskust samuti viimases.
venemaa väitel tulistasid õhutõrjesüsteemid öö jooksul alla 59 Ukraina drooni Krimmi, Belgorodi, Brjanski, Kurski, Novgorodi ja Smolenski oblasti kohal. Kas midagi olulist ka öösel tabati, polnud endal loo kirjutamise ajaks teada.
3. Sumõ: kuna vene piiri äära on laialt muutunud halliks alaks, siis üha enam üritab vene pool seal uusi possasid rajada ja eilegi üht sellist u 2 km kaugusel vene piirist Sumõst kirdes asuvat kaitserajatist koos soldatiga rünnati õhust.
Samal ajal on Ukraina omad asunud tegema pingutusi Sumõst kagus Rjasne küla juures, et puhastada ala vene soldatitest Ukraina piiri ääres, kus nad kontrollivad kahte küla.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: kahjuks saab üha enam kinnitust arvamus, et Kostjantõnivkas tõmbab Ukraina end tagasi.
8. Donetsk: uusi eesmisi vene possasid järjest tekib ja siis isikkoosseisuga mehitatus ka peatselt neis lõpeb…
9. Lõunarinne: ehmatav edenemine juba mõned päevad tagasi.
vene vägedel õnnestus Dobropasove külas lipud heisata 21. mail 2026 ja edenemise pikkus mitte hallis alas, vaid Ukraina kontrollitavas alas sektori idaserval on tõsiselt ehmatav. Pikemas vene videos on näha suht täpset lennunduse ja drooninduse töötluse ala suunal, mis võis anda suht vaba maa jõudmaks arvatavalt kergliikuritel selline vahemaa elusalt läbida. Küla jääb Vovtša jõest lõuna poole ning kui vene poolel õnnestub seal ala hakata laiendama, siis päris suur Ukraina poolt kontrollitav ala Vovtša jõest lõunas võib ohtu sattuda. Tundub siiski tõenäoline, et Ukraina teeb koheselt pingutusi, et selline stsenaarium välistada.
Mitmes pisu suuremal alal paiknevas külas Huljaipolest kirdes on juhtunud, et samal päeval tabatakse droonidega nii Ukraina võitlejaid kui vene soldateid. Tavaliselt külades seda ei juhtu ja see annab aimu, kui tihedalt vene poole väikesed grupid edeneda üritavad.
Sektori lääneserval on hakanud Ukraina tegema tugevamaid pingutusi lükkamaks vene poolt kaugemale Zaporižja linnast ja paari päeva tagune vene poole video näitas, et Ukraina omad on suutnud uued eesmised possad saada päris lähedale Kamianske asulale ning vene poolele on tekkinud tugev oht, et kogu seal kandis Kamianske asulast lõunas paiknevast väikesest jõest põhja poole jääv seltskond võidakse ära lõigata ja Ukraina omadel võib õnnestuda taastada mitmeid kuid varasem seis.
10. Herson: muutusteta.
11. Esmaspäeval allkirjastas putin seaduse, mis laiendab oluliselt tema volitusi relvajõudude kasutamiseks välismaal. Duuma poolt 13. mail ja Föderatsiooninõukogu poolt 20. mail heaks kiidetud dokumendi kohaselt saab president nüüd armeed paigutada välismaale venemaa kodanike kaitsmiseks juhul, kui nad vahistatakse, kinni peetakse, algatatakse kriminaal- või muu asi välismaal.
See kehtib juhtumite kohta, kus venemaa kodanikke vahistavad välismaal kohtud, millel on volitused ilma vene Föderatsiooni osaluseta, samuti rahvusvahelised kohtuorganid, mida venemaa ei tunnusta, vastavalt seaduse seletuskirjale.
Vastavad muudatused tehakse föderaalseadustesse „Kodakondsus” ja „Kaitsepoliitika”. Nende praeguses redaktsioonis on presidendil õigus saata vägesid välismaale, kui riigid või rahvusvahelised organid teevad otsuseid, mis on vastuolus vene Föderatsiooni huvidega või avaliku korra alustega venemaal.
venemaa võimud otsustasid laiendada putini volitusi armee paigutamiseks välismaale pärast seda, kui juhtivad NATO riigid olid hoiatanud, et kreml valmistub sõjaks ühe või mitme Euroopa riigiga.
Saksa luureagentuuri BND juht hoiatas venemaa provokatsiooni ohu eest Balti riikides, mida õhutas Krimmi annekteerimine, ning veebruaris teatas Taani luure, et venemaa on võimeline alustama täiemahulist sõda Euroopas viie aasta jooksul.
2026. aasta märtsis hoiatas USA luure, et Putin võib Ukraina konflikti tahtlikult eskaleerida isegi otsese vastasseisuni NATO-ga, sealhulgas ähvardades kasutada tuumarelvi.
Hollandi luureagentuuri (MIVD) andmetel vajaks kreml umbes aasta, et koondada piisavalt vägesid NATO-ga regionaalseks konfliktiks. MIVD hindas, et võimaliku venemaa rünnaku eesmärk ei oleks NATO sõjaline lüüasaamine, vaid pigem poliitiline lõhestamine piiratud territoriaalsete saavutuste kaudu. Luureametnikud ei välista, et Moskva kasutab selle tulemuse saavutamiseks tuumaväljapressimist.
Sellise sõja ettevalmistuste nullfaas on Venemaal juba alanud, kirjutasid oktoobris Sõjauuringute Instituudi (ISW) eksperdid. ISW andmetel annab sellest tunnistust sõjaväeringkondade reorganiseerimine riigi läänepiiril, sõjaväebaaside loomine Soome piirile, samuti sabotaaž, elektroonilise sõjapidamise süsteemide häirimine, GPS-i segamine, süütamine ja õhuprovokatsioonid.
12. putin allkirjastas seaduse, mis vabastab Ukraina sõja veteranid ja nende perekonnad viivisvõlgade tagasimaksmisest. Dokument kehtib neile, kes sõlmisid alates 1. maist 2026 Kaitseministeeriumiga lepingud vähemalt üheks aastaks. Meeldetuletuseks, sa võid aastaks lepingu teha, aga tegelikult kehtib leping kuni sõja lõpuni. Nende teenistuses olevate isikute ja nende abikaasade koguvõlg ei tohi ületada 10 miljonit rubla (100 tuhandet eurot).
Võlgade kustutamine on võimalik ainult enne lepingu allkirjastamist võetud laenude puhul, tingimusel et on olemas lõplik kohtuotsus võla sissenõudmise kohta või täitedokumendi väljastamise või esitamise kohta.
Meetmed rakendati sõjaväkke värbamise raskuste ajal. Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi eksperdi Janis Kluge sõnul piirkondlike eelarveandmete põhjal oli 2026. aasta esimese kvartali lõpuks lepinguliste sõdurite ja vabatahtlikena liitunud 70 500 venelast. Keskmine päevane värbamismäär langes 800-ni päevas, mis on madalaim tase alates 2024. aasta esimesest kvartalist. See teeb kuus u 24 000 soldatit aga kaotused surnute ja haavatutena on igakuiselt üle 30 000.
putin lubas sõjalises erioperatsioonis osalejatel ja nende sugulastel esmakordselt võlgnevustest loobuda 2024. aastal. Sel ajal kehtis see säte enne sama aasta 1. detsembrit võetud laenude võlgadele.
Teenistusliikme surma korral rindel või vigastuse, haava, trauma või põrutuse tõttu või kui ta muutub töövõimetuks, lõpetatakse kõik tema pereliikmete krediidikohustused – olenemata sellest, millal nad teenistusse kutsuti või millal nad lepingu allkirjastasid.
Sõjalises erioperatsioonis osalejatele antakse ka krediidipuhkus igat tüüpi laenudele, sealhulgas hüpoteeklaenudele kogu teenistusajaks pluss 30 päeva ilma trahvide või viivisteta. 2024. aasta aprillis vabastas putin Ukrainas võitlevad kodanikud nende puhkuste ajal kogunenud tarbimislaenude intresside maksmisest.
13. venemaa võimud valmistuvad erastama riigi osalust ühes riigi suurimas sadamaoperaatoris, et koguda raha föderaaleelarvesse, mille puudujääk ulatus jaanuari ja aprilli vahel peaaegu 6 triljoni rublani (70 miljardi euroni).
Pärast riigile kuuluva osaluse ostmist Aeroflotis, mille müügist föderaalne kinnisvarahaldusagentuur reedel teatas, on erastamiskavasse lisatud 20% osalus Novorossiiski kaubasadamas (NCSP). Interfaxi andmetel allkirjastas peaminister mišustin vastava korralduse 23. mail.
Kogu riigile kuuluv osalus valdusfirmas, mis hõlmab kahte suurt naftasadamat, mis kokku moodustavad peaaegu poole venemaa naftaekspordist, pannakse müüki aastatel 2026–2028: Novorossiiski Musta mere ääres (võimsusega umbes 500 000 barrelit päevas) ja Primorsk Läänemere ääres (umbes 1 miljon barrelit). NCSP hõlmab ka Baltiiski sadamat Kaliningradi oblastis. Eelmisel aastal teenis ettevõte 76,5 miljardit rubla tulu ja 40,6 miljardit rubla puhaskasumit.
NMTP peamine aktsionär 60% osalusega on riigile kuuluv Transneft, mis omandas aktsiad 2018. aastal – vahetult pärast seda, kui nende eelmine omanik, miljardär Zijavuddin Magomedov saadeti eeluurimisvangistusse ja mõisteti seejärel 19 aastaks vangi organiseeritud kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest. Erainvestoritele, sealhulgas börsil noteeritud isikutele kuulub umbes 20% NMTP-st.
Reutersi hinnangul võiks riik oma riigile kuuluva NMTP osaluse müügist saada umbes 33 miljardit rubla. See on veidi vähem kui erastamiseks kavandatud 45 miljardi rubla suurune Aerofloti osalus.
Kuigi 20% riigile kuuluva osaluse potentsiaalseid ostjaid pole veel kindlaks tehtud ja nende kohta pole ametlikku teavet, võib Freedom Finance Globali analüütiku Natalia Milchakova sõnul oodata suurinvestorite huvi: „Vara võib köita riigile kuuluvate organisatsioonide tähelepanu, alates tooraine- ja transpordi- ning logistikakorporatsioonidest kuni suurte finantsasutusteni. Piiratud rahaliste vahenditega tegijad ei saa omandada eelmainitud osalust NCSP-s ega saada selle sektori strateegilisteks investoriteks.”
Erastamisest saadav tulu läheb föderaaleelarvesse, mille puudujääk on sel aastal 3,8 triljonit rubla. Aprilli lõpuks ületas riigikassa tegelik „auk” aastaplaani juba enam kui 1,5 korda.
Madalamate majandusprognooside tõttu on riigikassas sel aastal puudu umbes 300–700 miljardit rubla, vastavalt majandusteadlase Dmitri Polevoi varasematele hinnangutele. Järgmisel aastal võib tema arvutuste kohaselt nafta- ja gaasivälise tulu puudujääk suureneda 1,3–1,8 triljoni rublani. See tähendab, et kui kõik muu jääb samaks, on valitsus sunnitud kas kulutusi kärpima või otsima sellele summale vastavaid lisatulu, rõhutas Polevoi.
Njah, arvata võib, et venemaa oligarhid neid osalusi osta ei julge, sest liialt lihtsalt võib kreml osaluse päeva pealt tagasi erastada aga juba ilma rahata ja ostja hoopis vangi saata. Vähemalt selline tegevus on venemaal tõusuteel.
14. venemaa aktsiaturg alustas nädalat langedes kuue kuu madalaimale tasemele. Moskva börsiindeks, mis hõlmab nelja tosinat venemaa suurimat ettevõtet, langes esmaspäeva sulgemiseks 1,05% 2598,2 punktini, olles varem langenud 2759,8 punktini – madalaimale tasemele alates eelmise aasta novembrist.
„Müügilaine vallandas venemaa välisministeeriumi teadaanne järjepidevatest rünnakutest Ukraina otsustuskeskustele ja juhtimispunktidele, mille järel turg järsult langust kiirendas,” märgib Finami analüütik Dmitri Lozovoi.
venemaa välisministeerium soovitas välisriikide kodanikel Kiievist lahkuda, lisades, et venemaa kannatuse karikas on otsakorral. Rosnefti aktsiad langesid sulgemiseks 2,6%, saavutades madalaima taseme alates veebruarist; Gazprom kaotas 0,8% ja kaupleb madalaimal tasemel alates 2025. aasta novembrist. Ka Novateki aktsiad langesid kuue kuu madalaimale tasemele (-3,9%).
„Suurenenud kauplemismahud viitavad turuosaliste närvilisusele ja püsiva nõudluse puudumisele isegi pärast lokaalseid langusi,” märgib Garda Capitali investeerimisstrateeg Aleksandr Bahtin.
Aasta algusest on Moskva börsiindeks kaotanud turukapitalisatsiooni poolest 6,5% ehk ligi 400 miljardit rubla ning on nüüd madalam kui enne Iraani sõda, mis viis nafta hinnad üle 100 dollari barreli kohta ja venemaa Uurali toornafta rekordtasemele alates 2014. aastast.
Vaatamata kõrgematele naftahindadele on venemaa turg langustrendis, märgib Alor Brokeri peaanalüütik Andrei Zatsepin: „Riigi majandus näeb halb välja ja Ukrainaga peetavate läbirääkimiste kohta pole uudiseid.” Rosstati andmetel kahanes venemaa SKP esimest korda alates 2023. aastast (0,2%), kusjuures 28-st peamisest tööstussektorist 21 koges negatiivset kasvu. Mais vähendas valitsus oma majanduskasvu prognoosi käesolevaks aastaks kolm korda, 0,4%-ni, ja prognoosis investeeringute teist järjestikust langust 2,5%-ni.
Ivolga Capitali tegevjuhi Andrei Hohrini sõnul peegeldab aktsiaturul toimuv majanduse probleeme: „Kui aktsiaturg on juhtiv majandusnäitaja, siis see annab märku, et selles majanduses kuhjunud probleemid kaaluvad üles toormehindade järsu tõusu eelised.”
15. Faridaily projekti andmetel on venemaa riigitelevisiooni ja kremli ametlikest väljaannetest kadunud lõik, mis näitab, kuidas putin ei hüüa kohtumisel sõjaväelastega kolme hurraa-hüüdu.
Piinlik intsident oli 22. mail. putin pöördus kremlis propagandaprogrammi „Kangelaste aeg” lõpetajate poole, mis aitab Ukraina sõja veteranidel valitsuspositsioonidele pääseda, ja kutsus neid üles toetama Ukraina rindel teenivaid inimesi. „Teeme seda, mida oleme varem teinud, nende auks, nende toetuseks, kolme peale, valjult, et nad kuuleksid – kolm hurraa-hüüdu,” kuulutas putin. Seejärel tõusid kõik püsti ja järgisid üleskutset. putin ise ei suutnud aga sõna „hurraa” selgelt hääldada.
See hetk levis sotsiaalmeedias viiruslikult ja sai naeruvääristamise objektiks. Z-blogija Alex Parker kirjutas: „Milline on SVO, selline on ka hurraa.” Avalik grupp „Kui relvad laulsid” naljatas, et putin suudab sõna hääldada „võimsalt ja rõõmsalt, nagu juht – kaameranurk on lihtsalt vale ja mikrofon ei taasesitanud heli õigesti”.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kommenteeris 24. mail Kiievi vastu toimunud venemaa ulatuslikku rünnakut ja väitis, et 73-aastane putin „ei oska isegi sõna „hurraa“ õigesti hääldada – ta pomiseb seda”, nimetades teda vanaks sarapuupähkliks, kes hävitab elamuid rakettidega.
Pärast seda eemaldati „hurraa”-ga lõik kõigist kremli ametlikest ressurssidest, välja arvatud Rutube. See episood monteeriti välja ka Rossija-1 telekanali viimasest saatest „Moskva. kreml. putin”: edastati ainult sõjaväe hüüdeid ja putin monteeriti välja.
See on viimasel ajal teine kord, kui venemaa president ei ole suutnud sõnu õigesti hääldada. Varem, 8. märtsil, avaldas kremli pressiteenistus putini videopöördumise naistele töötlemata versiooni, milles ta loeb õnnitlussõnumit kaks korda ette, kurdab kurguvalu ja köhatab 30 sekundi jooksul üle kümne korra. Video oli kremli Telegrami kanalil neli minutit üleval ja seejärel eemaldati. Seejärel avaldati töödeldud versioon.
16. putinile ei öelda, et režissöör Andrei Zvjagintsev, kes võitis Cannes’i filmifestivalil Grand Prix’ oma filmiga Minotaurus, kutsus teda üles lõpetama sõda Ukrainas. Seda ütles presidendi pressisekretär dmitri peskov.
Oma tänukõnes ütles Zvjagintsev, et kogu maailm unistab Ukrainas lugematute inimeste mõrvade lõpust ja ainus inimene, kes saab selle tapatalgu peatada, on venemaa president. „Lõpetage see tapatalg lõpuks,” nõudis režissöör.
Küsimusele, kas need sõnad edastatakse putinile, vastas peskov: „Ma ei usu, et keegi seda teeb.” Ta rõhutas, et Zvjagintsevil pole hääleõigust (kuigi sõnavabadus on põhiseadusega tagatud), kuna režissöör ei mõistnud 2014. aastal Donbassi sõda hukka.
Vastuseks väitis Zvjagintsev, et mitte ainult temal, vaid ka sadadel miljonitel venelastel puudub tänapäeval hääl, sest võimud pole kunagi nende häält kuulanud. Meduzale antud kommentaaris kutsus režissöör taas üles lõpetama mõttetu ja halastamatu sõda, selle asemel et esitada talle silmakirjalik küsimus aastast 2022: „Kus sa oled olnud viimased kaheksa aastat?”
„Ei midagi peale leina ja pisarate; ei midagi peale pettumuse ja depressiivse apaatia; ei midagi peale kaaskodanike rebitud jäsemete illusoorse eesmärgi nimel; ei midagi peale noorte hävitamise, keda riik vajab elu ja tuleviku ülesehitamiseks. Midagi head ei oota meid ees, kui me ei peatu,” lõpetas Zvjagintsev.
Juba algusest peale mõistis režissöör avalikult hukka Ukraina sissetungi. Need sündmused kajastuvad ka tema filmis Minotaurus. Film toimub vahetult pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist venemaal. Filmi keskmes on ettevõtte juht, kes seisab silmitsi suhtekriisiga oma naisega ja vajadusega valida välja 14 töötajat sõtta saatmiseks. Peaosades olid Iris Lebedeva, Dmitri Mazurov, Juri Zavalnjuk ja Varvara Šmõkova. Pärast esilinastust pälvis film publikult 10-minutilise ovatsiooni.
17. Lühiuudised
Al Arabiya allikate sõnul on Iraan näidanud üles valmisolekut viia Ameerika Ühendriikide palvel oma kõrgelt rikastatud uraan välja, tingimusel et see on määratud ja ladustatud Hiinas. Nad lisasid, et Teheran soovib enne Washingtoniga kokkuleppele jõudmist Pekingilt garantiisid. Kõrgemal kohal seisvad allikad kinnitasid Iraani nõusolekut uraan Al Hadathile üle anda.
USA ründas Iraani raketiväljalaske paiku ja paate Hormuzi väina lähedal, hoolimata relvarahust. Allikas: Fox Newsi ajakirjaniku Jennifer Griffini postitus sotsiaalmeedias CNN, viidates USA keskväejuhatusele. Griffini sõnul rääkis USA keskväejuhatuse pressiesindaja kapten Tim Hawkins CNN-ile Lõuna-Iraanis toimunud intsidendist. USA väed viisid Lõuna-Iraanis läbi kaitserünnakuid, et kaitsta sõjaväge Iraani vägede ohtude eest. Seejärel selgitas Griffin nimetule USA ametnikule viidates, et USA sõjavägi hävitas kaks Islamirevolutsioonikaardi (IRGC) laeva, mis üritasid Hormuzi väina miine paigutada, ning ründas ka maa-õhk tüüpi raketisüsteemi (SAM). Ametniku sõnul oli SAM-süsteemi sihtmärgiks USA sõjalennukid. Griffin ütles, et rünnakud on nüüd lõppenud.
venemaa välisminister sergei lavrov pidas 25. mail telefonikõne USA välisministri Marco Rubioga, milles lavrov teatas Rubiole, et Moskva alustab rünnakuid otsustuskeskustele ja kutsus USA-d üles tagama oma diplomaatilise personali evakueerimist, vastavalt venemaa välisministeeriumi ettekandele.
Ombudsmani sõnul lepivad Ukraina ja venemaa kokku 6000 tsiviilisiku evakueerimise tehnilistes tingimustes Hersoni oblasti okupeeritud osast
Kiiev saab venemaa okupeeritud aladelt tagasi 8 last.
venemaa näitas kaadreid oma sanktsioonide all olevast gaasivedajast Arctic Metagaz, mis sai märtsis Murmanskist Hiinasse teel olles vigastada Malta lähedal. venemaa ametnikud süüdistasid rünnakus Ukrainat, samas kui Kiiev ei kommenteerinud väidet.
Politico andmetel kasutab Ukraina üha enam oma elektroonilise sõjapidamise süsteemi Lima, et venemaa droonide ja rakeitide lennusuunda mõjutada. Cascade Systemsi väljatöötatud Lima segab ja võltsib satelliitnavigatsiooni, andes relvadele valesid koordinaate ja suurendades nende hälvet. Tarnitud on üle 400 seadme ning süsteemi on kasutatud Shahedite, tiibrakettide, ballistiliste rakettide ja liugpommide vastu.
Ukraina aitseminister Fjodorov ütles, et Ukraina tellis agentuuri ajaloo suurima partii pikamaa 155 mm suurtükimürske, kusjuures tarnelepingud võitsid kuus tootjat. Konkurentsipõhine hange säästis 16% esialgsest summast, mis võrdub miljardite grivnadega, võimaldades Ukrainal tellida kümneid tuhandeid uusi mürske. Järgmisena plaanib Kiiev laiendada konkurentsipõhiseid pakkumismenetlusi lennuvõimeliste õhusõidukite (FPV), kesk- ja süvalöögidroonide jaoks.
lavrov väitis, et vaenlane loob natsismi ja revanšismi lipu all üleeuroopalist rünnakgruppi venemaa ründamiseks.
Ukraina inimõiguste ombudsman Dmõtro Lubinets teatas, et venemaa on piinanud surnuks 406 Ukraina sõjavangi. Ta tõi esile, et venemaa väed piinavad Ukraina sõdureid 695 erinevat tüüpi piinamisviisiga.
Vastuseks venemaa ähvardustele teatas Poola välisministeerium, et kõiki rünnakuid riigi diplomaatilistele esindustele käsitletakse teadlikuna ja tahtlikuna.
Ukraina projekt „Ma tahan elada” on tuvastanud venemaa armees üle 28 000 välismaise sõduri 48 riigist, kellest sadu on praegu sõjavangis. Vähemalt 5149 hukkunu on kinnitust leidnud, kuid ainult nende hulgas, kelle isikud on kindlaks tehtud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
