Sõja ülevaade: 1552. päev – NATO toetus ei suurene ja Ukraina omad taanduvad
Avaldatud: 25 mai, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. mai 2026:
Kostjantõnivkas sammhaaval Ukraina omad taanduvad ja valus punkt 13.
1. Tihe sadu kõikjal piiri ja rinde läheuses ja sihtmärgiks sobib kõik.
2. Miskit ikka ja päris suur parv teele läks.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: Kupjanski kandis pisu ootamatu vene poole edenemine ja lõunas ok.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: sammhaaval Ukraina omad taanduvad.
8. Donetsk: muutusteta, aga Ukraina on tõstnud pisu vasturünnakute arvu.
9. Lõunarinne: vene konveieri vahele mahub ka Ukraina reide.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa eliit on putinis pettunud tema kinnisidee tõttu sõja, internetiblokeeringute ja majanduslanguse suhtes.
12. Serbia parlamendi juht teatas, et venemaa ei ole Serbiale „vennalik” riik.
13. Telegraphi andmetel lükkavad Ühendkuningriik ja Prantsusmaa tagasi NATO plaani suurendada sõjalist abi Ukrainale.
14. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 233 lahingukokkupõrget. Ja tihe väikeste gruppide konveier jätkab sama moodi kõrgetel tuuridel. Tundub, et veel kaua ja see paneb Ukraina omad oma logistikakoridori toimise hoidmisel ning ressursside hoidmisel kõrgema pinge alla, sest kuskil ei tohi miski päris otsa saada… Sektoriti aktiivsuses suuri muutusi polnud.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku 89 raketiga ja 89 õhurünnakut, heites alla 261 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9975 kamikaze-drooni ja sooritas 2898 kaudtulelasku, sealhulgas 58 mitmikraketisüsteemiga. Muu tagalatoetuselemendi tabamine aga rekordkõrgustes.
1. kremli seltskond on terroristlik organisatsioon ja mitte ainult Ukraina vaid ka venemaa enda suunal…
246 erinevat tüüpi süvadroonist Ukraina kindralstaap teada andis ja Kiievi purustuste koristamine jätkub.
2. 24. mai hommikul ründasid Ukraina droonid Vladimiri oblastit. Tulekahju hõlmas 800 ruutmeetri suurust ala. Vladimiri kesklinnast oli näha paksu suitsusammast. Oblasti kuberneri sõnul keegi vigastada ei saanud. Eriolukordade ministeerium teatas, et põleb naftahoidla. Astra OSINT-i analüüsi kohaselt tabati Transnefti omanduses olev Vtorovo naftapumplat.
Ukraina droonid ründasid Novorossiiskis venemaa fregatti Admiral Essen. Kas tabati või mitte, pole teada.
Eile õhtul erinevat tüüpi elukaid (u 320) teekonda venemaa ja okupeeritud alade sügavusse alustas. Varahommikul tuli uudiseid Krimmi piirkonnast kostuvatest plahvatustest.
Ateshi rühmituse väitel pimestavad Ukraina-meelsed partisanid venemaa õhutõrjet ööl, mil droonirünnaku käigus suurele naftahoidlale tehti rünnakuid. „Meie inimesed tegid kahjutuks mitu sidetorni, mis tagasid piirkonnas õhutõrjeüksuste vahelise koordinatsiooni, ja kahjustasid trafoalajaama, mis varustas elektriga mõningaid sõjaväe- ja siderajatisi,” väitis Ateshi rühmitus.
3. Sumõ: kuna piiri ääres vene soldatite tegevus jätkub ja tehakse nii reide kui üritatakse mõnes kohas hoida jalga Ukraina poolel, siis vastuseks on üha tihedamalt hakanud Ukraina omad töötlema üle vene piiri kõike sõjalist.
4. Harkiv: hetkel tundub, et osa vene poole tähelepanu on läinud oma uue sillapea laienduse kinnistamiseks.
5. Kupjansk-Kreminna: nii ja naa.
Kupjansk-Vuzlovõi asulas (enne sõda üle 8 tuhande elaniku) on vene pool suutnud nihutada oma eesmised possad asula keskele. Pisu ehmatav areng, kui vene pool suudab hakata konveieriga sinna täiendavaid üksusi saata panna ja ohustab sellega kogu Oskili jõe idakalda Ukraina suuremat sillapead ning hakkab mõjutama Kupjanski linna Oskili idakaldal asuva osa kaitsmist.
Sektori põhjaserval Lõmani kandis on Ukraina oma vasturünnakutega suutnud pisu olukorda parandada ja mitmes kohas suutnud vene eesmisi possasid edukalt likvideerida. Hetkel tundub, et vene pool on konveierisse siin suunal lükkamas pisu paremaid üksusi, sest põhiliselt luureks kasutatav soomustatud maasturi Tigr tabamine metsa-alal Lõmanist idas kipub seda kinnitama.
6. Siversk: kuidagi tundub, et Ukraina omad on suutnud jälle olukorda stabiliseerida.
7. Bahmut: sammhaaval kahjuks kahaneb Ukraina eesmiste possade arv Kostjantõnivka ida, kagu ja lõuna kvartalites ning tihe surve linna äärealadel on hakanud lõpuks rohkem mõju avaldama. Kipub arvama, et senisel kõikse tihedamas rindelõigus (ühe rinde kilomeetri kohta enim rünnakuid) on vene pool suutmas oma ohjeldamatu ja soldatitest hoolimatu konveieriga tugeva lennunduse, kaudtule ja droonioperaatorite toel suutmas lõhkuda mitte ainult Ukraina varustuskanalite toimimist linna suunal, vaid raskendab üha enam ka uute lisajõudude paigutamist linna ja selle lähedusse. Jah, vene poole hind on kallis ja arvatavalt tempo hoidmiseks peab vene pool tooma juurde täiendavaid ressrusse mujalt, mis anab rohkem hingetõmbe pause mujal. Milline on Ukraina kindralstaabi plaan linna kaitsmisel, eip tea. Kas üritada max hoida mistahes kaotuste hinnaga või hoida kulusuhe max (ühe Ukraina võitleja eest max vene soldateid) kõrgel ja sammhaaval siiski oma ressursside hoidmiseks taanduda või siiski miskit rohkemat siia suunale muutuse toomiseks tuuakse…
8. Donetsk: muutusteta ehk siis terve sektori ulatuses üritab vene pool väikesi gruppe edasi saata ja tuleb ka infokilde, et vasturünnakuid teevad Ukraina omad.
9. Lõunarinne: väga lai hall ala on toonud üha suuremad raskuse olukorra kirjeldamiseks ning jooksva seisu teada saamiseks. Ainult eile tuli mitmeid nii vene kui Ukraina omade edenemisi. Üldjuhul vene poole pingutused päeva-paariga nullitakse ning enamus Ukraina tegevust on pigem reidid kui soov uusi eesmisi possasid edasi nihutada (kui just taktikaliselt olulise kohaga tegu pole).
10. Herson: muutusteta.
11. Rahulolematus putiniga kasvab venemaa kõrgeimates võimuharudes pikaajalise sõja Ukrainaga, süvenevate majandusprobleemide ja interneti blokeerimise tõttu, ütlesid kremlile lähedased allikad ja Euroopa luureametnikud väljaandele Guardian.
„Eliidi meeleolu on sel aastal kindlasti muutunud… putini suunal valitseb sügav pettumus,” ütles üks mõjukas ärimees. Ta lisas: „Kasvab eelseisva katastroofi tunne. Üha rohkem inimesi mõistab, et jätkuvalt tehakse täiesti mõttetuid, ennasthävitavaid otsuseid. Need, kes varem putinit kaitsesid, ei tee seda enam. Tulevikutunnetust pole,” lisas ta.
venemaa presidendil pole kavatsust sõda lõpetada, olles veendunud, et suudab Donbassi aasta lõpuks täielikult kontrolli alla võtta, väidavad tema positsiooniga tuttavad allikad. „putinil on Donbassiga kinnisidee ega peatu varem,” ütles üks väljaande allikatest. Samal ajal hoiatasid presidendile lähedased, et kui venemaal õnnestub Ukraina vastupanu murda, läheb putin kaugemale ja üritab vallutada 2022. aastal annekteeritud Zaporižja ja Hersoni oblastite ülejäänud osad. „Ta pole pikaajaline strateeg. Tema isu kasvab koos söömisega,” ütles üks allikas.
Samal ajal väitis kremli aruteludega kursis olev allikas, et putin saab moonutatud teavet rindel toimuva kohta, kus Pentagoni andmetel on vene armee hakanud kannatama otseseid territoriaalseid kaotusi. „Muidugi maalivad ametnikud ja sõjavägi presidendist roosilise pildi. Nad valetavad talle. Nii töötab putini üles ehitatud süsteem,” selgitas ta. Euroopa luure kinnitab seda, kuid nad ei tea, mil määral on riigipea tegelikult lahinguväljal valitsevatest probleemidest teadlik.
Eliidi närvilisus kasvab samuti inflatsiooni, maksutõusude ja ettevõtetele avaldatava surve ajal. Erilist muret on tekitanud Rusagro põllumajandusettevõtte asutaja miljardär Vadim Moškovitši vahistamine. Sellest hoolimata kardavad oligarhid teisitimõtlemist väljendada, kuigi väljaande intervjueeritud ärimehe sõnul on paljud neist sügaval sisimas õuduses.
„Ärieliit mängib vene ruletti. Nad loodavad, et nende naaber kannatab, samal ajal kui neid ie säästetakse,” ütles eksiilis pankur Oleg Tinkov, kes mõistis sõja hukka. „Kes astub talle [putinile] vastu? Kõik ootavad lihtsalt tema surma,””lisas ta.
Üks Euroopa kõrge luureametnik ütles, et venemaa valitseva eliidi liikmed on praegu nii lahinguväljal kui ka majanduses esinevate probleemide teadvustamise etapis, kuid neil pole plaane nende ületamiseks.
Erilist ärritust eliidis tekitavad ulatuslikud internetiblokeeringud ja FSB kasvav mõjuvõim, mis selliste meetmete eest lobistab. Väljaande allikate sõnul üritasid kremli poliitilise bloki liikmed, sealhulgas dmitri peskov ja sergei kirijenko veenda presidenti piiranguid leevendama, kuid tulutult. „Nii kaua kui sõda jätkub, seab putin esikohale julgeolekuteenistused,” ütles kremlile lähedal seisev allikas. „Õhtusöögilauas räägivad kõik internetist. Selles osas oleme praegu kuskil Põhja-Korea lähedal,” märkis teine.
12. Serbia ei pea venemaad „vennalikuks” riigiks ja mõistab hukka selle rünnaku Ukrainale, ütles Serbia parlamendi spiiker Ana Brnabić Prahas toimunud GLOBSECi julgeolekukonverentsil.
Ta väitis, et presidentide Aleksandar Vučići ja putini kontakte ei saa tõlgendada riikide vahelise erilise läheduse tõendina. „Ma ei nimetaks neid suhteid vennalikeks. Meie president Vučić suhtleb putiniga, aga ka mõned EL-i juhid hoiavad kontakte kremliga,” selgitas spiiker, tuues näiteks Slovakkia peaministri Robert Fico.
Brnabić rõhutas ka, et Belgrad peab sõda Ukraina vastu puhtaks agressiooniaktiks ja rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. Ta meenutas, et Serbia hääletas venemaa väljaviskamise poolt ÜRO inimõiguste nõukogust.
Brnabići sõnul austab vabariik Ukraina territoriaalset terviklikkust ning ainus põhjus venemaa-vastaste sanktsioonide loobumiseks oli nende enda negatiivne kogemus 1990. aastatel, kui Serbia elas Jugoslaavia osana rangete piirangute all. „Meie rahvale lihtsalt ei meeldi sanktsioonid,” märkis spiiker, rõhutades, et Serbia kaubavahetus venemaaga on väike, isegi väiksem kui naaberriigi Bosnia ja Hertsegoviinaga.
Mais osales Serbia esimest korda oma ajaloos ühistel sõjaväeõppustel NATO-ga. Riigi kaitseministeerium teatas eesmärgist kogemuste vahetamise ja vastastikku kasuliku koostöö tugevdamise rahupartnerlusprogrammi raames. Vučić teatas, et õppused NATO-ga aitavad kaasa riigi julgeoleku tagamisele. Ta rõhutas ka, et Serbia kavatseb säilitada sõjalise neutraalsuse ja luua häid suhteid kõigiga.
Alates 2014. aastast on Serbia pidanud läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks ja saanud reformideks toetusi. Ainuüksi aastatel 2021–2024 ületas toetuse summa 586 miljonit eurot. Aprillis peatas EL aga maksed Serbia demokraatlike protsesside taandumise ja venemaaga seotud sidemete tõttu. „Meie mure arengute pärast Serbias kasvab – alates kohtusüsteemi sõltumatust õõnestavatest seadustest kuni meeleavaldajate represseerimise ja sõltumatu meedia tegevusse sekkumiseni,” ütles EL-i laienemisvolinik Marta Koss. Ta rõhutas, et riik ei saa korraga kahel toolil istuda.
23. mail jätkusid Serbias valitsusvastased protestid. Belgradi kesklinna kogunesid kümned tuhanded inimesed, kes nõudsid ennetähtaegseid valimisi ja Vučići enam kui kümme aastat kestnud valitsemise lõppu. Reutersi andmetel kasutas politsei pisargaasi ja elektrišokiseadmeid ning kinni peeti 23 meeleavaldajat.
Avaliku organisatsiooni Avaliku Kogunemise Arhiiv hinnangul oli protest viimaste kuude üks suurimaid, kus osales üle 100 000 inimese. Politsei teatel osales 34 300 inimest.
13. Telegraph teatas 24. mail alliansi allikale viidates, et Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja teised NATO riigid on blokeerinud plaani, mille kohaselt iga liige panustaks Ukraina sõjalisse abistamisse 0,25% oma SKP-st. Varem ütles NATO peasekretär Mark Rutte 22. mail ajakirjanikele, et ettepanek lükatakse tõenäoliselt tagasi. „Ma ei usu, et see vastu võetakse, sest sellele fikseeritud 0,25-le on palju vastuseisu,” ütles ta.
Rutte ei nimetanud ettepanekut blokeerivaid liikmeid, kuid NATO allikas ütles Telegraphile, et vastased olid Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Kanada, Itaalia ja Hispaania. „Nad pole ideest eriti vaimustuses,” ütles allikas.
Uudis tuleb vahetult pärast seda, kui Ühendkuningriik leevendas ootamatult venemaa naftasanktsioone, andes järjekordse hoobi Londoni kuvandile kui ühe Ukraina kõige kindlama partneri.
Ühendkuningriik tekitas 19. mail šokki ja pahameelt, andes vaikselt välja ajutise litsentsi, mis lubab importida venemaa naftast valmistatud diislikütust ja lennukikütust, kui tooted on töödeldud kolmandas riigis. Valitsus andis välja ka litsentsi, mis lubab veeldatud maagaasi (LNG) meritsi transportimist ja kohaletoimetamist venemaa Sahhalin-2 või Jamali LNG terminalidest.
Ukraina ja Euroopa ametnikud olid teadaandest üllatunud ning London vabandas hiljem kohmaka kasutuselevõtu pärast.
Litsentsid jäävad aga kehtima.
Prantsusmaa kulutuskava tagasilükkamine õõnestab ka tema staatust Ukraina venemaa-vastase võitluse eestkõnelejana. Pariis jagab Londoniga juhtrolli niinimetatud tahte koalitsioonis – liitlased teevad koostööd, et tagada Kiievi pikaajalised julgeolekugarantiid.
Telegraphi allika sõnul toetas Rutte plaani vähemalt seitse NATO liiget. Kõik need toetavad liikmed kulutavad väidetavalt juba üle 0,25% oma SKPst Kiievi sõjalisele abile.
Samal NATO välisministrite kohtumisel, kus Rutte ütles, et ettepanek tõenäoliselt läbi kukub, ütles ta, et allianss peab Ukraina toetamise koormat liikmete vahel ühtlasemalt jaotama. „Mida ma tahan saavutada, on see, et koormus oleks ühtlasemalt jaotunud, et siin oleks suurem koormajaotus. Sest praegu teevad raske töö ära ainult kuus või seitse liitlast,” ütles ta.
NATO peab oma iga-aastase tippkohtumise juulis Türgis Ankaras. President Volodõmõr Zelenski on kutsutud osalema ja Rutte olevat lootnud tippkohtumisel kulutuste ettepaneku lõplikult vormistada. Zelenski pole oma osalemist veel kinnitanud.
Enamik NATO tippkohtumisi pärast 2022. aastat keskendus lääneriikide toetusele Ukrainale venemaa täiemahulise sõja ja Kiievi püüdluste ajal alliansiga liituda. Alates USA presidendi Donald Trumpi ametisseastumisest 2025. aastal on fookus nihkunud.
Trumpi ajal on USA oma toetust Ukrainale dramaatiliselt vähendanud, kutsudes NATO-t ja Euroopat üles kandma suuremat osa rahalisest koormusest. Trump on Ukraina NATO-ga liitumise püüdlusi tagasi lükanud ja korduvalt ähvardanud USA alliansist välja viia.
14. Lühiuudised
Prantsuse president Emmanuel Macron vestles oma Valgevene kolleegi aleksandr lukašenkoga esimest korda pärast 26. veebruari 2022 ja hoiatas teda Ukraina vastu sõtta astumast, ütlesid Prantsuse presidendile lähedased allikad TF1/LCI-le. Nende sõnul rõhutas Macron riske, millega Valgevene silmitsi seisab, kui ta venemaa agressiivsesse sõtta tõmmatakse. Samuti kutsus ta lukašenkot üles astuma vajalikke samme suhete parandamiseks Euroopaga, lisas üks kanali allikatest.
Soome president Alexander Stubb võiks Euroopat Ukraina rahukõnelustel esindada, kui talt seda palutakse, ütles ta ringhäälinguorganisatsioonile Yle 24. mail. „Kui te küsite, on see ilmselt midagi, millele ei saa eitavalt vastata,” ütles Stubb intervjuus.
BBC: venemaa segas venemaa piiri lähedal lennates Briti kaitseministrit John Healeyt vedanud kuninglike õhujõudude lennuki GPS-signaali. Juhtum oli neljapäeval, 21. mail, kui Healey naasis Ühendkuningriiki pärast külastamist Briti vägesid, kes osalesid NATO õppustel Eestis venemaa piiri lähedal. Lennuki GPS lakkas kolmetunnise lennu ajal töötamast, sundides piloote kasutama teistsugust navigatsioonisüsteemi. Praegu pole teada, kas kaitseministrit vedanud lennuk oli venemaa sõjaväe poolt tahtlikult sihikule võetud. Ajakirjanikud märgivad aga, et valitsuslennuki marsruuti oli avalikel lennujälgimisveebisaitidel lihtne jälgida.
Ukraina nõuab pärast venemaa raketirünnakut Kiievile ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralist kohtumist. Välisminister Sõbiha sõnul peavad ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu otsustavalt reageerima agressorile, kes varjab lahinguväljal toimunud ebaõnnestumisi tsiviilterroriga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









