Sõja ülevaade: 1550. päev – pisu rindejoone muutusi tuli
Avaldatud: 23 mai, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. mai 2026:
seekord pisu rindejoone muutusi tuli, Tšehhi presidendi jõulisem arvamus.
1. eip jõudnud infot otsida…
2. Rubikoni seltskond valusalt pihta sai.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Lõmanini vene pool jõudis.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kumbki pisu edenes.
9. Lõunarinne: mõlemad pooled aktiivsed.
10. Herson: muutusteta.
11. putin ütles sel aastal teist korda, et Ukraina sõja ohvrid polnud mitte asjata.
12. Mõlema partei USA senaatorid nõuavad, et Pentagon kiirendaks Ukrainale abi andmist.
13. Tšehhi president kutsus NATO-t üles venemaa provokatsioonidele vastuseks hambaid näitama – Guardian.
14. Lühiuudised
Tundub, et väikeste gruppide konveier tihedalt jätkus…KT26 pole veel läbi…
1. …
2. 22. mai öösel ründasid Ukraina väed okupeeritud Luhanski oblastis Starobilski lähedal asuvat Rubiconi üksuse peakorterit. Ukraina relvajõudude peastaap teatas sellest oma Telegrami kanalil, eitades Moskva väiteid, et üliõpilaskodu oleks tabatud. Avalduses rõhutati, et Ukraina relvajõud järgivad rangelt rahvusvahelist humanitaarõigust ja ründavad ainult sõjalist infrastruktuuri ja rajatisi, mida kasutatakse sõjalistel eesmärkidel.
Rubicon on venemaa sõjaväe eriüksus, Täiustatud Mehitamata Tehnoloogiate Keskus, mille liikmed ründavad regulaarselt tsiviilelanikke ja tsiviilobjekte Ukrainas, märkis peastaap. Ukraina väejuhatuse teatel ründasid Ukraina relvajõud ka naftatöötlemistehast, laskemoonaladusid, õhutõrjesüsteeme, juhtimispunkte ja vaenlase personali.
Luhanski oblasti okupatsioonivõimud teatasid varem, et Ukraina relvajõud ründasid Luhanski Pedagoogikaülikooli filiaali õppehoonet ja ühiselamut. LPR-i juht leonid pasetšnik väitis, et rünnaku ajal oli hoones 86 last vanuses 14–18 aastat.
putin teatas peagi, et ühiselamu rünnak oli suunatud sihipäraselt ja andis venemaa kaitseministeeriumile korralduse vastus ette valmistada. Ta rõhutas, et ühiselamu lähedal ei ole sõjaväeobjekte ja seetõttu pole alust väita, et mürsud tabasid hoonet meie õhutõrjesüsteemide või elektroonilise sõjapidamise mõjul. putini sõnul hukkus rünnakus kuus inimest, 39 sai vigastada ja 15 jäi kadunuks.
venemaa välisministeerium väitis varem, et rünnak viidi läbi pikamaarelvadega „NATO riikide spetsialistide” tehnilise abiga ning kutsus rahvusvahelisi organisatsioone ja valitsusi üles Ukraina tegevust hindama ja hukka mõistma.
Pärast Ukraina rünnakut okupeeritud Starobilskile Luhanski oblastis kutsus venemaa kokku ÜRO Julgeolekunõukogu istungi. venemaa esindaja nebenzja väitis, et sellised tragöödiad nagu rünnak toimuksid ilma venemaa sõjata iga päev, eitas sõjaväebaaside olemasolu kolledži lähedal ning süüdistas Ukrainat lääne relvade ja luureandmete kasutamises. Njah, ühtki näidet siiski pole sellise seisukoha kinnitamiseks ei leidu… aga nii kaudne kui otsene vale on tihedad kremli tööriistad…
Moskva oblastis kuulutati täna öösel välja punase taseme droonihoiatus. Hoiatused anti välja ka Kaluuga oblastis, Krimmis, Tuapses, Novorossiiskis, Krasnodari oblastis ja Gelendžikis ning teatatud on ka võimalikest rakettidest.
Lõuna-venemaa linnas Novorossiiskis puhkes Ukraina droonirünnaku tagajärjel 23. mai öösel tulekahju kütuseterminalis, teatasid kohalikud võimud ja meediakanalid. Grushovaja naftaterminali, mis on osa suurest Šešharise ümberlaadimiskompleksist, tabasid Ukraina droonid, mille tagajärjel puhkes tulekahju, teatas Telegrami sõltumatu uudistekanal Exilenova Plus. See on suur naftaekspordi terminal, mis on venemaa riikliku Transnefti, maailma suurima naftajuhtmeettevõtte, torujuhtmete lõpp-punkt.
Novorossiiski sadam venemaal sai öösel tabamusi.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist valusate muutustega.
Erinevate blogijate kaardid näitavad Lõmani külje all väga erinevat seisu. vene poole vähemalt üks blogija näitab, et päris laialt on jõutud Lõmani linnani ja ka selle servade kvartalitesse. Paar sõltumatut näitavad, et vene poole omad jõudsid üleeile tõesti Lõmani linnani. Ajapuuduses kahjuks ei jõua rohkem infot otsida.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: väga-väga pingeline seis Kostjantõnivkas ja selle ümber jätkus, rindejoone muutusi siiski ei tuvastanud.
8. Donetsk: kumbki pool pisu edenes, aga kas kand ka püsivamalt maha saadi, eip tea.
Pokrovskist loode suunal sai vene pool uue eesmise possa ja Pokrovskist edelas suutsid Ukraina omad kanna maha saada Kotline küla juures.
9. Lõunarinne: mõlemal poolel tegevusi sektori idaosas jagus ning hetkel on teadmata, kas Ukraina omad teevad pigem reide vene eesmiste possade puhastamiseks või üritavad neid ise mehitada ja vene pool ikka vaid uusi eesmisi possasid luua üritab…
10. Herson: muutusteta.
11. putin kordas, et venemaa kaotused Ukraina sõjas ei olnud asjatud. „Kõik meie kaotused, kõik meie ohverdused ei ole asjatud. Pole ühtegi ohvrit ega kaotust asjata,” ütles riigipea kohtumisel ametnike väljaõppe programmi „Kangelaste aeg” esimese kohordi sõjaväelaste lõpetajatega. putini sõnul jätkab venemaa armee edasiliikumist.
„Täna Zaporižja piirkonnas täidavad nii meie Vostoki grupi kui ka Dnepri grupi sõdurid oma lahingmissioone väga edukalt ja väärikalt. Nad liiguvad enesekindlalt edasi iga päev ja edusammud on väga märgatavad, ma ütleksin,” märkis ta.
putin tegi sarnase avalduse 2025. aasta augustis. Kohtumisel Valgevene presidendi lukašenkoga Valaamis ütles ta, et kõik venemaa armee kaotused Ukrainas ei olnud asjatud ja et kodumaa on võlgu sõduritele, kes andsid oma elu lahinguväljal. „Nad lõid tingimused selleks, et inimesed, kes täna ridades on, saaksid edasi liikuda… Selles mõttes pole ükski kaotus olnud asjatu,” kuulutas president. Ta väitis ka, et venemaa relvajõud liiguvad edasi kogu kokkupuutejoone ulatuses ja rõhutas, et kõik Ukrainalt vallutatud on „meie oma”. Mediazona ja BBC hinnangul on sõjas juba hukkunud vähemalt 221 206 venelast ja nende nimed on tuvastatud.
Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) hinnangul oli käesoleva aasta jaanuariks ainuüksi venelaste hukkunute arv ulatunud 325 000-ni. venemaa relvajõudude kogukaotused Ukrainas, sealhulgas haavatud, on ulatunud peaaegu 1,2 miljonini (üle 873 000 haavatu). CSIS-i analüütikud nimetasid neid numbreid enneolematuteks, rõhutades, et ükski juhtiv riik pole pärast Teist maailmasõda selliseid kaotusi kannatanud.
Vaatamata sellele ja venemaa armee 2026. aastal Ukrainas kantud territoriaalsetele netokaotustele teatas putin kohtumisel, et Ukraina relvajõud on katastroofi äärel. Ta teatas, et Ukraina sõjavägi kannatab rindel pidevate tagasilöökide all, loovutades oma positsioone ja asulaid ning hüljates territooriumi: „Ukraina relvajõudude olukord rindel muutub järk-järgult keerulisest ja kriitilisest katastroofiliseks.”
„Ei aita ei lääne abi, mida regulaarselt varastatakse – nad lihtsalt ei talu seda, nad lihtsalt ei talu seda – ega sundmobilisatsioon, kui inimesi tänavatelt nagu hulkuvaid koeri ära röövitakse ja seejärel rindele visatakse,” teatas putin. USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotas ainuüksi aprillis 116 ruutkilomeetrit vallutatud Ukraina territooriumi.
12. Associated Press: Rühm mõlema partei senaatoreid astus vastu kaitseministeeriumi viivituste vastu 600 miljoni dollari suuruse julgeolekuabi andmisel Ukrainale ja teistele Ida-Euroopa liitlastele, saates reedel kaitseminister Pete Hagsethile kirja, milles nõudis vahendite vabastamist.
Viimastel nädalatel on Kongressi ja Donald Trumpi administratsiooni vahelised vaidlused süvenenud, kuna mõlema partei saadikud nõuavad teavet selle kohta, mis juhtus 400 miljoni dollari suuruse abiga Ukrainale ja veel 200 miljoni dollariga kaitseprogrammidele Eestis, Lätis ja Leedus. Need vahendid eraldas Kongress eelmisel aastal.
Isegi vabariiklasest saadikud väljendasid pettumust, et Trumpi administratsioon distantseerub Ukrainast ja teistest Euroopa liitlastest. „Ukraina on järjekindlalt ja vapralt tõrjunud neli aastat kestnud venemaa sissetungi, kuid tema relvajõud vajavad ja väärivad jätkuvat USA toetust,” kirjutasid demokraadist senaator Dick Durbin ja vabariiklasest senaator Chuck Grassley ühises kirjas.
Kirjale kirjutasid alla ka vabariiklasest senaatorid Kevin Cramer ja Thom Tillis ning demokraadist senaatorid Michael Bennet ja Catherine Cortez Masto.
Kongressi istungil enam kui kolm nädalat tagasi ütles Hegseth seadusandjatele, et Ukraina rahastamine on tagatud ja et saadikutele saadetakse peagi kuluplaan. Senaatorid väidavad aga, et Pentagon ei esitanud plaani esitamiseks lubatud tähtaega, mis oli 15. mai.
„Kõik edasised viivitused – eriti arvestades ministeeriumi väidetavalt murettekitavaid plaane USA vägede piirkonnast väljaviimiseks – seavad ohtu meie võime venemaad piisavalt heidutada,” teatasid senaatorid.
Demokraatide toetatud ettepanek laiendada venemaa-vastaseid sanktsioone ja anda Ukrainale miljard dollarit sõjalist abi on Esindajatekojas samuti hoogu kogumas. Kuigi see abipakett tõenäoliselt vastu ei võeta, aitab see kaasa uuele toetuslaine tekkimisele seadusandjate seas Ukraina sõjalistele pingutustele.
AP lisab, et 400 miljoni dollari suurune julgeolekuabi Ukrainale on suhteliselt väike summa võrreldes mitme miljardi dollari suuruste abipakettidega, mille Kongress algselt venemaa sissetungile järgnenud kuudel ja aastatel heaks kiitis, kuid seadusandjate jaoks on see säte samuti omandanud tähtsuse märgina nende jätkuvast toetusest.
Meeldetuletuseks, Euroopa liitlased on väidetavalt üha enam mures USA relvastusabiprogrammi Ukrainale (PURL) elujõulisuse pärast, kuna Iraani sõda kurnab kiiresti USA varusid. Mõned doonorriigid on hakanud kahtluse alla seadma ka Pentagoni läbipaistvust eraldatud vahendite kulutamisel.
Mai alguses väitis Trump, et sõda Ukrainas jätkub, kuna tema eelkäija Joseph Biden olevat andnud Kiievile väidetavalt 350 miljardit dollarit rahalist abi.
Aprilli lõpus USA Kongressile peetud kõnes rõhutas Suurbritannia kuningas Charles III vajadust Ukraina tugeva toetuse järele globaalse ebastabiilsuse ajal.
13. Tšehhi president Petr Pavel kutsus NATO-t üles vastuseks venemaa korduvatele katsetele alliansi otsusekindlust oma idatiival proovile panna hambaid näitama, pakkudes välja rea meetmeid, sealhulgas interneti sulgemise, venemaa pankade isoleerimise globaalsetest finantssüsteemidest ja alliansi õhuruumi rikkuvate lennukite allatulistamise. Allikas: Paveli intervjuu Guardianile Prahas
Pavel kutsus Moskva provokatiivsele käitumisele alliansi suhtes vastuseks üles piisavalt otsustavatele, võib-olla isegi asümmeetrilistele meetmetele, vastasel juhul on tema sõnul oht, et kreml eskaleerib oma tegevust.
Väljaanne märgib, et 64-aastasel erukindralil ja NATO sõjalise komitee endisel esimehel on kogemusi kaitsesektoris, mis on Euroopa juhtide seas haruldane. Tema pikaajaline kogemus Moskvaga läbirääkimistel peatatud NATO-venemaa Nõukogus on teinud temast mõjuka tegelase alliansi tuleviku ja selle ees seisvate ohtude osas.
Pavel väljendas pettumust Ameerika Ühendriikide otsusekindluse puudumise üle venemaale edasist survet avaldada, kuigi ta hoidus Donald Trumpi otsesest kritiseerimisest, hoolimata sellest, et Ameerika president seadis jätkuvalt kahtluse alla Washingtoni pühendumuse tuleviku alliansile.
Tšehhi president märkis, et ta ei usu, et igasugune otsene kriitika Ameerika Ühendriikide aadressil selles etapis aitab.
Selle asemel keskendus ta vajadusele julgustada NATO liikmeid võtma venemaa suhtes kindlat seisukohta. Ta märkis, et pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal uuris Moskva NATO operatsioone ja arendas käitumisstiili, mis peaaegu ulatub 5. artikli rakendamise läveni, kuid jääb alati napilt alla selle taseme.
NATO lepingu 5. artikkel sätestab, et relvastatud rünnakut ühe liikme vastu peetakse rünnakuks kõigi liikmete vastu.
Paveli tsitaat: „Kui ma küsisin neilt (venemaa sõjaväejuhtidelt), miks nad sooritavad neid provokatiivseid akte õhus, lennates üle sõjalaevade Mustal või Läänemerel, oli nende vastus: „Sest me saame.” Just sellist käitumist me lubasimegi.”
„Pärast Krimmi annekteerimist arutasime korduvalt agressiooni jätkumise võimalust, kuid minu suurim hirm ei olnud avalik sõjaline agressioon NATO liikmesriigi vastu, vaid pigem provokatsioon, mis ei ulatuks 5. artiklis sätestatud läveni.”
Kui mõned Euroopa juhid pooldavad alati diplomaatilist lahendust, isegi kui venelased ei näita selleks mingit valmisolekut, riskib NATO killustumisega ja tegutsemisvõime kaotamisega, lisas ta.
Paveli tsitaat: „venemaa ei saa kahjuks aru viisakast keelest. Ta mõistab eelkõige jõu keelt, millega ideaalis kaasneb tegevus… Kui NATO õhuruumi rikkumised jätkuvad, peame otsustama drooni või mehitatud õhusõiduki alla tulistamise.”
Pavel märkis, et allianss peaks kaaluma ka asümmeetrilisi meetmeid, mis ei tapa inimesi, kuid on piisavalt käegakatsutavad, et venemaa mõistaks, et see ei ole tee, mida ta peaks minema. „Näiteks interneti või satelliitide sulgemine – olete näinud, millist vahet Starlink lahinguväljal tegi… – või venemaa pankade finantssüsteemist väljalülitamine.”
Poola peaministri Donald Tuski hiljutisi hoiatusi korrates ütles Pavel, et „kui me ei reageeri rikkumistele, millega me täna silmitsi seisame, siis venemaa tõenäoliselt eskaleerib oma tegevust”.
„Nende doktriin sisaldab klauslit „eskaleerimine deeskaleerimiseks”… Ma arvan, et nad jätkavad kõike, mida me lubame,” ütles ta. „EL on aastaid rääkinud venemaa varilaevastikust, aga kui see lõpuks midagi ette võttis, siis suunati kogu laevastik äkki teistesse piirkondadesse.”
Pavel hoiatas ka, et rahu Euroopas ei saa enam pidada enesestmõistetavaks.
14. Lühiuudised
USA välisminister Marco Rubio tunnistas 22. mail, et USA vahendatud Ukraina ja venemaa rahuläbirääkimised pole olnud viljakad ja on sisuliselt pausil. „Kui näeme võimalust kokku viia kõnelused, mis on produktiivsed, mitte kahjulikud ja millel on võimalus olla viljakad, oleme valmis seda rolli täitma,” ütles Rubio pärast NATO välisministrite kohtumist Helsingborgis Rootsis. „Praegu selliseid kõnelusi ei toimu.”
Ungari pikendab Ukraina põllumajandustoodete impordikeeldu, teatas peaminister Peter Magyar. Valitsus võtab tagasi ka oma kavatsuse lahkuda Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
