Sõja ülevaade: 1517. päev – vene poole edenemisi tuli
Avaldatud: 20 aprill, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. aprill 2026:
vene poole edenemisi siiski pisu tuli ning sadu Krimmis ja Tuapses väga tihedaks läks.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Krimm ja Tuapse.
3. Sumõ: põhiliselt väiksed grupid üritavad piiri ületada ning otse Sumõ suunal üks suurem rünnak.
4. Harkiv: üks varasem vene poole edenemine ja üks võimalik…
5. Kupjansk-Kreminna: kipub pisu pingelisemaks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: vist Ukraina omad end kohati pisu tagasi tõmbavad.
10. Herson: muutusteta.
11. Matusebüroode arv venemaal on Ukraina rekordiliste kahjude taustal järsult kasvanud.
12. „Me taastame ajaloolise õigluse.” šoigu süüdistas Suurbritanniat natsismi loomises ja nimetas Zelenskit Ukraina ja vene rahvaste genotsiidi põhjustajaks.
13. Tomskis lammutati poliitiliste repressioonide ohvrite mälestusmärk.
14. Ukraina ehitab üles tehisintellektil põhinevat kaitseökosüsteemi, kuna üle 200 ettevõtte arendab droonitehnoloogiaid.
15. Lühiuudised
vene Z-blogija jevgeni golman on taas hüsteerias vene armee olukorra pärast rindel ja võimude abituse pärast.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 206 lahingukokkupõrget ehk siis konveier jälle tihedamalt tööle lükati. Tihedamaks hakkab minema nii Sumõ, Harkivi kui Kupjanski suunal on keskmisest tihedam konveier töötas nii Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole lõigul. Viimases lausa tipppäevade tase.
Seljakotid on rünnakule suunduvatel soldatitel läinud üha raskemaks, sestap nad väga aeglaselt üle põldude või teid pidi jala tulevad…
On tunda, et mitmeis lõigus on üha enam kannatamatust vene sõjalistel juhtidel ning üritatakse kohati ründavaid gruppe jälle suurendada. Kas soomus ja mootorratturid, ainult mootorratturid (mõnel pundil ka auto sabas) või siis lausa paari jaoga jala korraga (vist rühma enam kokku ei saada). Seni pole gruppide suurendamine efekti andnud. Küll aga tihedam väikeste gruppide konveier või täitsa uutes kohtades üritamine on toonud edenemisi. Eks nende leidmine pole lihtne, sest rinne pikk ja nii tihedalt eip suudeta veel kogu rinnet seire ja droonidega katta. Sestap juhtubki, et kohati mõned soldatid päris kaugele jõuvad. Eks hinnata saab muutusi alles mõne aja pärast, kas seal kand ka püsivamalt maha saadi.
Kõige suuremate erinevustega kaardilõik on Kostjantõnivka kant, kus nii Ukraina, vene kui kolmandate osapoolte kaartide erinevused on ikka väga suured. vene oma aga vaieldamatult nende vaates ülioptimistlik.
Eile viis vaenlane läbi 71 õhurünnakut, heitis alla 253 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 7767 enesetapudrooni ja sooritas 2916 rünnakut meie vägede asulatele ja positsioonidele, sealhulgas 85 mitme raketiheitjaga.
1. venemaa korraldas 20. aprilli öösel Kiievi oblastis Brovarõ linnale droonirünnaku, milles sai vigastada vähemalt üks inimene, teatasid ametnikud.
19. aprilli õhtul ründasid vene okupatsiooniväed Mõkolaivi droonidega, kahjustades maju, autosid ja elektriliine.
2. Ukraina droonid ründasid väidetavalt 20. aprilli öises rünnakus Tuapse naftatöötlemistehast Lõuna-venemaa Krasnodari krais, samal ajal kui Kiiev jätkab püüdlusi takistada Moskva sõja rahastamist. venemaa Telegrami meediakanalid teatasid elanike aruannetele viidates sadama piirkonnas toimunud plahvatustest. Piirkonnast nähti suuri leeke, samal ajal kui teatati, et rafineerimistehases põleb vähemalt kaks mahutit.
Kümned Ukraina droonid ründasid öösel okupeeritud Krimmi Feodossija sadamat, Belbeki lennuvälja ja Sevastoopolit.
President Volodõmõr Zelenski ütles 19. aprillil, et Kiievi pikamaarünnakud naftataristu vastu tekitasid venemaale ainuüksi märtsis vähemalt 2,3 miljardi dollari suuruse naftatulude kaotuse. Samal kuul halvendasid Ukraina pikamaa droonirünnakud ja varilaevastiku tankerite arestimine väidetavalt umbes 40% venemaa naftaekspordi võimsusest.
3. Sumõ: põhiliselt väiksed grupid üritavad piiri ületada ning otse Sumõ suunal üks suurem rünnak.
Ukraina peatas venemaa vägede infiltratsioonikatse Sumõ oblastis, kasutades Urengoi Pomary Užhorodi gaasijuhet ja kergesõidukeid, sealhulgas mootorrattaid ja ATV-sid. Ukraina väed tapsid 35 ründajat, haavasid 17 ja hävitasid mitu sõidukit, hoides ära sissetungi.
Pikim vene soldati edasi jõudmine üle Ukraina piiri oli 1km. Kõik need alad jäävad kaugemale Sumõ suuna vene poole juba okupeeritud alast. Lisaks pole suudetud puhastada Ukraina külasid, mille vene pool u 10 päeva tagasi vallutas ja mis asuvad piirist 10km kaugusel (Taratutine ja Novodmõtrivka).
4. Harkiv: üks varasem vene poole edenemine ja üks võimalik…
Hetkel kõlakad, et vene pool võis suuta laiendada enda sillapead Vovtšanski juures. Äkki homme targem.
Küll suutis juba mitu päeva tagasi teha vene pool lausa 5 km hüppe ja saada kand maha Zibine külas. Kuna küla asub Vovtša jõest põhja pool, siis seal arvatavalt Ukraina kaitset ongi hõredalt. Eks näis, kas vene pool suudab siin edenemist jätkata aga surve tõus selles sektoris on tuntav.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski kandis kisub pingelisemaks.
Esmalt pole suudetud likvideerida linna keskosas olevaid väikesi vene üksuseid ning neid küll tabatakse aga ikka suudab neid sinna juurde jõuda. Lisaks on üha enam aktiviseerunud vene poole rünnakud linnast idas ja kagus ning kiputakse üha kaugemale jõudma enne kui tabatakse.
Lõunas, Lõmani kandis suht ok.
6. Siversk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud. Kuna Ukraina omad teevad ka vasturünnakuid, siis eip pea vene soldat vaid taevasse vaatama.
7. Bahmut: Kostjantõnivka kant on ikka tihe lahingutander, kus pomme sajab 10x tihedamalt kui vihma. Ometigi pole veel terve linn maatasa ja päris aktiivne Ukraina kaitse jätkub. Paaril päeval pole enam muutusi täheldanud. Ikka tabab Ukraina enamus linna suunas liikuvaid üksusi suht varakult aga kuna konveier kipub töötama ööpäeva ringselt siis ikka mõned linna sisse jõuavad.
8. Donetsk: vene pool on hakanud järjest rohkem üritama kõigis selle sektori lõikudes väikeste gruppidega edasi liikuma. Seni kuskil pikemalt kanna maha saamist pole tuvastanud.
9. Lõunarinne: tundub, et Ukraina omad on tõmbamas end tagasi (sektori ida osas) kuu tagustele possadele, sest laiad avarad väljad ei soodusta väheste kaotustega kaitset aga sobivad hästi halliks alaks, kus leida ja hävitada vastast.
10. Herson: muutusteta ehk siis suvine tavapärane trall käib, mõni paat üritab randuda Dnepri delta saartel ja ikka üritatakse likvideerida väikest Ukraina sillapead Antonovski silla otsas.
11. 2026. aasta esimeses kvartalis registreeriti venemaal matuseteenuste ja -korralduse sektoris 524 uut ettevõtet, mis on 37,5% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil, teatas Kommersant Rusprofile’i analüüsiplatvormi andmetele viidates. Kontur.Fokus annab teada sarnasest trendist: 500 uut ettevõtet (20,8% rohkem kui eelmisel aastal). Kommersanti andmetel ulatus aktiivsete organisatsioonide koguarv selles segmendis 11 300-ni, mis on 5,7% rohkem kui eelmisel aastal.
Uute ettevõtete arvu kasv matusevaldkonnas toimub venemaa armee rekordiliste kaotuste keskel sõjas Ukraina vastu. Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) aastaaruande kohaselt ulatusid venemaa vägede kumulatiivsed kaotused – tapetud ja raskelt haavatud – 2026. aasta jaanuariks 1,198 miljonini, kusjuures surmajuhtumeid oli vähemalt 325 000. NATO hindas veebruaris oma kaotusi 350 000-le. Ainuüksi 2025. aastal kaotasid venemaa relvajõud CSIS-i hinnangul 425 000 surnut ja haavatut – keskmiselt umbes 35 000 kuus. „Need arvud on enneolematud. Ükski maailma juhtiv riik pole pärast Teist maailmasõda üheski sõjas selliseid kaotusi kandnud,” märgivad keskuse analüütikud.
Selle taustal on Rosstati andmetel venemaal alates 2022. aasta algusest kirstude tootmise hind tõusnud 84% ja hauakaevamise hind 51%. 2026. aasta jaanuaris-veebruaris suurenes matuseteenuste maht aastases võrdluses naturaalväärtuses 6,9% ja rahalises väärtuses 15,7%, ulatudes 22,7 miljardi rublani (Rossati andmetel).
venemaa armee on Ukraina-vastases sõjas kaotanud juba 17 korda rohkem sõdureid kui Nõukogude Liit kogu kümneaastase Afganistani sõja jooksul, 11 korda rohkem kui mõlemas Tšetšeenia kampaanias ja viis korda rohkem kui kõigis venemaa ja NSV Liidu sõdades alates 1945. aastast. Arvestades neid enneolematuid kaotusi, on Rosstat lõpetanud detailse suremuse statistika avaldamise.
Tohutute kaotuste hinnaga on venemaa väed viimase kahe aasta jooksul suutnud kontrollida vaid 1,4% Ukraina territooriumist: 0,6% 2024. aastal ja 0,8% 2025. aastal. Mõnes piirkonnas on edasiliikumise kiirus olnud aeglasem kui Esimese maailmasõja lahingute ajal. Näiteks veebruarist 2024 kuni jaanuarini 2026 liikus vene armee Avdijivkast Tšassiv Jarini kiirusega 15 meetrit päevas. Kupjanski pealetung, mis algas 2024. aasta novembris ja lõppes 2026. aastal venemaa hävinguga, edenes kiirusega 23 meetrit päevas.
12. venemaa Julgeolekunõukogu sekretär šergei soigu tegi rea ulatuslikke avaldusi, süüdistades samaaegselt Suurbritanniat, kellel oli võtmeroll natsikoalitsiooni lüüasaamises, natsiideoloogia edendamises ja pannes putini sõja Ukraina vastu vastutuse president Volodõmõr Zelenskile. „Natsiideoloogia juured on Briti saartel. Just seal kujunes sajandite jooksul Hitleri poolt omaks võetud, ümber töötatud ja kehastatud rassilise üleoleku kontseptsioon,” ütles ta Teise maailmasõja ajal tähistatud „Nõukogude rahva genotsiidi ohvrite mälestuspäeva” puhul (tema sõnu tsiteeris Julgeolekunõukogu pressiteenistus). šoigu lisas, et Waffen-SS üksused olid rahvusvahelised ja et sakslased polnud ainsad koonduslaagrites hukkajate seas, väitis ta (njah, nende seas oli ka venelasi). Julgeolekunõukogu sekretär tõi eraldi välja „banderalased ja baltlased”, kes tema sõnul eristusid oma erilise julmuse poolest.
Rahunemata ajalooliste väljamõeldistega, asus šoigu hindama praegusi sündmusi, nimetades Zelenskit Ukraina sõja „peamiseks põhjuseks”. „Jätkates lääneriikide tava moonutada ajaloolist tõde, kutsus Zelenski hiljuti taas üles looma mingisugust tribunali… aga kõik mõistavad, et praeguse Ukraina ja vene rahvaste genotsiidi peamine põhjus on tema ise ja tema isandad,” ütles Julgeolekunõukogu sekretär. Oma arutluskäigu lõpetuseks kurtis endine kaitseminister ajaloo moonutamise üle, märkides, et venemaa püüab taastada ajaloolist õiglust. „Meie püüame taastada ajaloolist õiglust, mida kahjuks on sageli teatud poliitilistele kaalutlustele vastavaks nihutatud,” lõpetas ta.
Suurbritannia, keda šoigu süüdistas natsismi algupäras, mängis Hitleri koalitsiooni lüüasaamises võtmerolli. Pärast Prantsusmaa langemist 1940. aastal jäi see ainsaks suureks Euroopa suurriigiks, mis jätkas võitlust Saksamaa vastu, kellega NSV Liit oli siis partner. Võit Suurbritannia lahingus nurjas plaanid saartele tungida ning Briti mereväe ja õhujõudude loodud kontroll Atlandi ookeani üle hoidis mereteed avatuna. Briti väed osalesid ka kampaaniates Põhja-Aafrikas ja Itaalias ning avasid koos liitlastega teise rinde Normandias. Briti arengud andsid samuti olulise panuse, võimaldades murda Enigma šifri, mis andis luureeelise.
venemaa võimud on viimastel aastatel hakanud avalikkuses aktiivselt propageerima „Nõukogude rahva genotsiidi” kontseptsiooni. Selle ametlik määratlus sätestati eraldi seaduses 2025. aasta aprillis ja putin allkirjastas seejärel muudatused, mis kriminaliseerisid selle eitamise. Nagu ajaloolane Konstantin Pahaljuk Meduzaga vesteldes märkis, näeb Moskva „Nõukogude rahva genotsiidi” kontseptsiooni vastusena aruteludele NSV Liidu rolli üle Teise maailmasõja alguses ja Nõukogude Liidu vastutuse üle selle puhkemises.
13. Tomskis on Mälestusväljakul demonteeritud Kurbusekivi ja teised poliitiliste repressioonide ohvrite – leedulaste, lätlaste, poolakate, eestlaste ja kalmõkkide – mälestuseks püstitatud mälestuskivid. Sellest teatas „Govorit NeMoskva” pealtnägijatele viidates. „Nad on kõik aiaga piiranud… Nad lõhuvad kogu väljaku maha,” märkisid väljaande allikad. Nende sõnul valvab aiaga piiratud väljakut politsei, kes takistab pildistamist.
Tomski linnapea kantselei selgitas oma Telegrami kanalil, et väljak piirati aiaga Novo-Sobornaja väljaku bussipeatuse lähedal kuristiku nõlval asuva garaaži varisemisohu tõttu. Linnavalitsuse teatel on kõik eemaldatud monumendid üle antud hoiule ja peagi töötatakse välja nõlva stabiliseerimise projekteerimisdokumentatsioon. See postitus aga hiljem kustutati.
Aktivist Anton Isakov lükkas garaažiteooria oma Telegrami kanalil tagasi kui ebausutava: kaugus Mälestusväljakust garaažini on üle 50 meetri, mis viitab sellele, et poliitiliste repressioonide ohvrite monumendid võidi jätta puutumata. Navalnõi Tomski peakorteri endine juht Ksenja Fadejeva pakkus välja, et linnapea kantselei kustutas oma postituse, kuna nad pidasid ilmselt kokkuvariseva garaaži lugu liiga absurdseks.
Tomski Mälestusväljak avati ja pühitseti 25. oktoobril 1992 ning nurgakivi pandi veelgi varem, 14. juunil 1989. Plats loodi linnavalitsuse ja Mälestusühingu algatusel linna ja elanike annetuste rahastatud. 2021. aastal väljakut parendati, paigaldati pingid ja tänavavalgustus.
Väljakul asuvaid monumente on korduvalt lõhutud. Näiteks 11. novembril 2022 – Poola iseseisvuspäeval – rebisid tundmatud isikud maha represseeritud poolakate mälestuseks püstitatud kivilt tahvli. Tomski Polonia liikumise liige ja NKVD uurimisvangla memoriaalmuuseumi töötaja Vassili Hanevitš nimetas juhtunut šokeerivaks ja esitas politseile avalduse. „Peamonumendi – Kurbusekivi – vastu on varemgi rünnakuid toimunud, kuid mitte kunagi kalmõkkide, poolakate, lätlaste ega eestlaste mälestusmärkide vastu,” märkis ta toona.
14. Ukraina arendab kiiresti tehisintellektile keskenduvat kaitsetehnoloogia turgu, kus enam kui 200 ettevõtet tegeleb tehisintellektil töötavate droonide tootmisega, teatas kaitseministeerium 18. aprillil.
Brave1 platvormil on registreeritud üle 300 tehisintellektiga seotud arenduse ning lahinguväljal on juba aktiivses kasutuses üle 70 tehisintellektil ja arvutinägemisel põhineva süsteemi, teatas kaitseministeerium.
Oma strateegia osana ehitab Ukraina üles sõjatehnoloogia keskuste võrgustikku, mis keskendub tänapäevase sõjapidamise võtmevaldkondadele, sealhulgas keskmise ja sügava ulatusega rünnakutele, maapealsetele robotisüsteemidele ja suurtükiväele.
Esimene selline keskus, kaitsealane tehisintellekti keskus „A1”, peaks välja töötama lahendusi lahinguvälja operatsioonideks ja optimeerima sisemisi sõjaväe ja kaitsetööstuse protsesse.
„Tehnoloogialine eelis on tänapäevases sõjapidamises kriitilise tähtsusega. Me peame olema vaenlasest kiiremad igas etapis,” ütles kaitseminister Mõhhailo Fjodorov.
Tehisintellekti süsteeme kasutatakse juba rindel autonoomseks droonide sihtimiseks, vaenlase kamuflaažiga varustuse ja personali tuvastamiseks, automatiseeritud laskepositsioonide haldamiseks ja lahinguvälja andmete analüüsimiseks selliste süsteemide kaudu nagu Delta.
Kaitseministeerium teatas, et eesmärk on varustada kõik rindel paiknevad droonid masinnägemise ja tehisintellekti võimalustega.
Ukraina treenib tehisintellekti mudeleid ka lahinguandmete põhjal Brave1 Dataroom platvormi kaudu, mis pakub arendajatele andmekogumeid, mis on kogutud erinevates reaalsetes tingimustes, sealhulgas erineva ilma, kellaaja ja anduritüübi järgi.
Samuti laieneb rahvusvaheline koostöö Ukraina ja välismaiste ettevõtete vahel. Selliste platvormide nagu Avengers Labs ja Test in Ukraine kaudu saavad välismaised ettevõtted treenida tehisintellekti mudeleid lahinguvälja andmete põhjal ja testida tehnoloogiaid reaalsetes lahingutingimustes.
Kaitseministeerium teatas 14. aprillil, et Ukraina sõlmis Saksamaaga oma esimese lepingu kaitsealaste andmete vahetamiseks ja ühisprojektideks sõjatehnoloogia arendamisel.
15. Lühiuudised
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis 14. aprillil venemaa 2026. aasta kasvuprognoosi 0,3% võrra, kuna energiahinnad on tõusnud. Fond prognoosib nüüd, et venemaa majandus kasvab 2026. aastal 1,1%.
Progressiivne Bulgaaria, kremli-sõbralik koalitsioon, mida juhib endine Bulgaaria president Rumen Radev, on mitmete lävepakuküsitluste kohaselt 19. aprillil toimunud parlamendivalimiste eeldatav võitja. Veidi üle poole häältest loetud ja Radevi Progressiivne Bulgaaria oli 44% häältega juhtimas.
„See ei ole venemaale kasulik” – USA ametnik kaitseb venemaa nafta sanktsioonide tühistamise pikendamist. „See ei ole venemaale kasulik. See on naeruväärne,” ütles USA suursaadik ÜRO-s Mike Waltz NBC saates „Meet the Press” koos Kristen Welkeriga 19. aprillil.
Zelenski ütles, et venemaa võib piirata sotsiaalmeedia ligipääsu, et ennetada rahutusi enne võimalikku massimobilisatsiooni ja uut pealetungi. Ta hoiatas, et NATO on sunnitud reageerima igale rünnakule Balti riikide vastu või riskima alliansi lagunemisega. Zelenski kinnitas ka koostööd partneritega Euroopa õhutõrjesüsteemi ja uute Patriot-rakettide tarneplaanide kallal.
Donald Trump ütles, et kui Iraan lepingut ei allkirjasta, seisavad nad silmitsi rünnakutega sildadele ja elektrijaamadele, kirjeldades seda kui riigi viimast võimalust. „Kui nad lepingut ei allkirjasta, lastakse kogu riik õhku,” ütles ta.
ÜRO Julgeolekunõukogu kohtub täna esmaspäeval, 20. aprillil, et arutada venemaa viimast pommirünnakut Ukrainale. Julgeolekunõukogu sekretariaadi andmetel esitas Ukraina kohtumise taotluse pärast seda, kui venemaa algatas 14. aprillil ühise rünnaku Dnipro jõele ja teistele linnadele. Lähis-Ida, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna abipeasekretär Mohamed Khaled Khiari ja humanitaarküsimuste asepeasekretär Joyce Msuya peaksid esitama aruande. Kiievi taotlust toetanud riikide hulgas olid Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Läti, Libeeria ja Ühendkuningriik. Julgeolekunõukogu kohtumine algab kell 15.00 (Kiievi aja järgi kell 22.00). Vajalik, aga jooskvalt see miskit ei muuda…
Saksamaa kantsler Friedrich Merz plaanib peagi kokku kutsuda riikliku julgeolekunõukogu, et arutada riigi energia- ja kütusevarustuse olukorda. Merz märkis, et eesmärk on tagada usaldusväärsed varud oluliste kütustega nagu diisel, bensiin ja lennukikütus. „Olukord on pingeline, kuid varud on kindlad. Kui tingimused halvenevad, oleme valmis tegutsema,” ütles ta.
Saksamaa valitsus oli juba kehtestanud piirangu, et bensiinijaamad said hindu tõsta ainult üks kord päevas, kuid see poliitika ei suutnud autojuhtide kulusid vähendada ja eelmisel nädalal pärast selle kehtestamist registreeriti rekordilised hinnad.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
