Sõja ülevaade: 1515. päev – vene pool on üksusi koondamas
Avaldatud: 18 aprill, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. aprill 2026:
rindel enam-vähem…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Krimm ja Samaara.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjas pisu vene pool edukam, lõunas Ukraina.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: nii ja naa.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „Reservid on suures osas ammendunud.” venemaa valitsus hoiatas ettevõtteid riikliku toetuse vähenemise eest.
12. Rosneft teatas, et putini palvel on võimatu luua suveräänset tehisintellekti.
13. vene Õigeusu Kirik on esitanud taotluse liikmeks saamiseks komisjonis, mis võtab ära maid rahvusparkidest ja looduskaitsealadelt.
14. venemaa alustab okupeeritud Ukrainas maailma suurima mangaanimaardla arendamist.
15. Ukraina sõjas osalejate abistamiseks avati venemaal ligi 3000 psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi kabinetti.
16. Alkoholismi tase venemaal on saavutanud üheksa aasta kõrgeima taseme.
17. Lühiuudised
Isegi Ukrainas langes kütuse hind.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 151 lahingukokkupõrget. Keskmine surve ikka Kostjantõnivka ja Pokrovski lõigus, mujal tavapärasest väiksem. Infokilde liigub, et mitmes suunas on vene pool üksusi koondamas. Põhiliselt ikka väikesed grupid kas jala või tsiklitel. Kuidagi on neid kahe soldatilisi gruppe jälle rohkem liikuma hakanud.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas ühte raketti, viis läbi 63 õhurünnakut ja heitis alla 217 juhitavat pommi. Lisaks 9305 enesetapudrooni ja sooritas 3447 kaudtulelasku, sealhulgas 106 mitmikraketisüsteemiga.
Jätkuvalt on keskmisest palju kõrgemad vene poole kaudtuleüksuste kaotused ja enamus vene soomust tabatakse kuskil peidus olles, mitte rünnakul.
1. vene vägede öise rünnaku tagajärjel Tšernihivi oblasti energiainfrastruktuurile jäi elektrita 380 000 klienti.
18. aprilli öösel ründasid vene väed drooniga Harkivi oblastis Bohoduhivi linnas asuvat elamut. 42-aastane mees ja 63-aastane naine said vigastada.
2. Ukraina jätkas 18. aprilli öösel rünnakuid venemaa naftataristu vastu, tabades mitmeid sihtmärke okupeeritud Krimmis ja venemaa Samaara oblastis.
vene Telegrami meediakanalite teatel tabasid Ukraina droonid 18. aprilli öösel okupeeritud Krimmis Sevastoopoli linnas asuvat naftahoidlat.
vene Telegrami meediakanalite andmetel, viidates elanike ütlustele, raputas okupeeritud Sevastoopolit ja lähedal asuvat Novofedorivkat 18. aprilli öösel plahvatuste seeria. Kohalikud elanikud teatasid mitme plahvatuse kuulmisest üle linna ning intensiivset õhutõrjetegevust kirjeldati kui tulevat kõigilt positsioonidelt.
Kohalike andmete kohaselt registreeriti umbes kell 01:20 plahvatusi ka Novofedorivkas Saki lennuvälja lähedal. Katša lennuväljal lasti signaalraketid, samal ajal kui õhutõrjekahurid ja kuulipildujad tulistasid.
18. aprilli hommikutundidel nähti Samaara oblastis Novokuibõševski naftatöötlemistehases suurt tulekahju, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid, mis oli tingitud ilmselt Ukraina droonirünnakust.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones
4. Harkiv: vene pool on hakanud vist siin lõigus ressursse koondama alustamaks suuremat survet.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjas pisu vene pool edukam, lõunas Ukraina.
Pisu püsivamalt on vene pool saanud kanna maha Kurilivkas (Kupjanski linnast kagus) ning kipub sealt kaudu üritama jõuda Kupjanski linna ning on näha tõusnud soovi saada esmalt enda kontrolli alla Oskli jõe idakallas koos jupi Kupjanski linnaga.
Lõmani lõigus on seni suutnud olla edukam Ukraina, kes tundub, et suudab üha laiendada halli ala ning arvatavalt on teinud vene poolel keerulisemaks Zerebetsi jõe ületused toomaks nii lisajõude kui varusid jõe lääne kaldale rünnakute jätkamiseks.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: Kostjantõnivka linna keskosas asuvas tööstusrajoonis on juba peaaegu nädal suutnud vene pool hoida possasid. Mõned uued possad on püsivamalt saadud ka linna idakvartalites. Küll suudab seni hoida Ukraina nii oma eesmisi possasid linna ümber tiibadel ning ka linna kagu kvartalites, kus ongi vene ja Ukraina possad risti-rästi.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones. Tundub, et suudetakse päris edukalt hallis alas edeneda üritavaid ja kuskil ka juba paika jäänud vene soldateid leida ja hävitada.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majanduse aeglustumine ja langus paljudes sektorites ei anna põhjust oodata valitsuse abi suurenemist: valitsusel endal napib raha, hoiatas majandusarengu minister maksim rešetnikov ettevõtluse toetamise foorumil. „Me ei loobu kunagi juba võetud kohustustest… Kuid loomulikult on uued toetused palju tagasihoidlikumad,” märkis ta.
Majanduse restruktureerimine nõuab töökohtade ja tootmise loomist ning investeerimist, rõhutas minister, kuid ettevõtted peavad ise hakkama saama: „Oleme õppinud seda tegema, aga… suhteliselt rahulikul tööturul. Saime hakkama, sest kuskil majanduses olid reservid. Nüüd on need reservid suures osas ammendunud ja olukord… on oluliselt keerulisem.”
Kiire majanduskasv (4,1% 2023. aastal ja 4,9% 2024. aastal) oli suuresti tingitud enamiku majanduse olemasolevate reservide kasutamisest. Presidendi administratsiooni asejuht maksim oreškin tõi näiteks personalireservi – majandus on ära kasutanud peaaegu kogu olemasoleva tööjõu, mille tulemusel on tööpuudus langenud rekordiliselt madalale tasemele (2,1% veebruaris).
Keskpanga esinaine elvira nabiullina lisas: praktiliselt kogu tootmisvõimsus on kasutusel (selle kasutusaste saavutas 2024. aasta lõpuks ajaloolise kõrgtaseme), nagu ka eelarve ja Rahvusliku Heaolu Fondi vahendid (selle likviidsed varad on langenud 3,9 triljoni rublani (39 miljadi euroni) võrreldes 8,4 triljoniga enne sõda), samuti pankade kapitalireservid. nabiullina selgitas utpini hiljutist üleskutset naftaettevõtetele kasutada kõrgetest hindadest saadud tulu laenude tagasimaksmiseks sellega, et see võimaldab pankadel laenata rohkem teistele laenuvõtjatele.
Ilma nende ressurssideta aeglustub majanduskasv 2025. aastal 1%-ni ning jaanuaris-veebruaris oli SKP 1,8% madalam kui eelmisel aastal (kuigi sel aastal oli vähem tööpäevi). Eelarvel pole enam võimekust ettevõtteid toetada ja kasvu stimuleerida. Selle kulutused on jõudnud oma piirini, ütles venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosimise Instituudi direktor Aleksandr Širov. Eelmisel aastal oli puudujääk 5,6 triljonit rubla ehk 2,6% SKPst ja sel aastal esimeses kvartalis 4,6 triljonit (1,9% SKPst) – rohkem kui kogu aastaks planeeritud.
Lisaks astronoomilistele sõjalistele kulutustele on üheks tohutu eelarvepuudujäägi põhjuseks intressitoetused. Keskpank hindas subsideeritud laenude suuruseks 17 triljonit rubla (1 euro on 100 rubla), millest suurem osa on mõeldud hüpoteeklaenude programmidele, kuid ligikaudu 4,5 triljonit on riiklikult subsideeritud intressimääradega laenud. See hõlmab ligikaudu 1,4 triljonit rubla väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) toetusprogrammide raames antud laene, üle 2 triljoni rubla subsideeritud laene agrotööstuskompleksile ja ligi triljonit rubla laenuvõtjatele teistes sektorites. Intressimäärad püsivad kõrged ja koos nendega ka toetuste suurus. Iga täiendav baasintressimäära punkt maksab eelarvele 280 miljardit rubla, hindas duuma eelarvekomisjoni juht andrei makarov eelmisel aastal (see hõlmab ka ujuva kupongiga OFZ-de makseid).
„Jätkame kõigi olemasolevate valitsuse toetusmeetmete rakendamist. Teine punkt on see, et praegune olukord, sealhulgas eelarveline… ei võimalda meil laenuprogramme subsideerida, toetusi jagada jne samas ulatuses nagu näiteks COVIDi ajal,” teatas rešetnikov.
Ta pakkus välja valitsuse abi kapitaliturule sisenevatele ettevõtetele: „Meie fookus on nihkumine ettevõtete võlatoetusest, st intressimäärade subsideerimisest, kapitalitoetuse poole erinevates vormides. Me… töötame välja IPO-programme juba küpsetele ettevõtetele.”
Keskpank on seda ideed juba pikka aega lobitanud. Sooduslaenude rohkus vähendab majanduse tundlikkust baasintressimäära suhtes ja sunnib keskpanka seda kõrgemal hoidma. „Miks ettevõtted ei sisene kapitaliturule?“ küsis nabullina ja vastas: „Sest soodustingimustel ja subsideeritud laene on liiga palju.”
2024. aastal nõudis putin venemaa aktsiaturu kapitalisatsiooni kahekordistumist 2030. aastaks, 33%-lt 66%-le SKPst, kuid sellest ajast alates on see langenud umbes kolmandiku võrra. Seda ülesannet on võimatu orgaaniliselt saavutada, tunnistas keskpanga esimene aseesimees vladimir tšistjuhhin. Vaja oleks emiteerida vähemalt triljon rubla aastas mitu aastat järjest – nii suur oli IPO maht kümne aasta jooksul aastatel 2014–2024, selgitas ta.
12. venemaa suurima naftakompanii Rosnefti juht, putini lähedane kaaslane igor setšin, teatas, et suveräänsete ja riiklike tehisintellekti (AI) mudelite loomine ülejäänud maailmast eraldi on võimatu. See tuleneb ettevõtte vastusest venemaa digitaalse arengu ministeeriumi väljatöötatud tehisintellekti reguleeriva seaduseelnõule, märkis RBC. Rosneft nimetas nõuet, et närvivõrke arendaksid ja treeniksid ainult kodumaised ettevõtted, kasutades venemaa andmekogumeid, tehniliselt teostamatuks, kuna riigis pole veel loodud vajalikku arvutustaristut ning vene keeles on asjakohaste andmete puudus.
Seda silmas pidades tegi Rosneft ettepaneku lubada tehisintellekti arendamiseks avalikult kättesaadavate internetiandmete kasutamist, olenemata serveri asukohast, sealhulgas Vikipeedia artiklite puhul. Omakorda märkisid Digitaalplatvormide Assotsiatsioon (DPA), Euroopa Ettevõtete Assotsiatsioon (AEB) ja Kaubandus-Tööstuskoda (CCI) oma kommentaarides seaduseelnõu kohta, et venemaal puuduvad praegu tehisintellekti mudelid, mis vastaksid kõigile nimetatud suveräänsuse kriteeriumidele, kuna kõik venemaa arendused kasutavad välismaiseid komponente ja avatud andmekogumeid. Arvuti- ja Infotehnoloogia Ettevõtete Assotsiatsioon (APKIT) märkis samuti ebaselgust suveräänsete ja riiklike mudelite eristamises – mõlema põhinõuded on seaduses ühtsed, kuid üksikasjad on ebaselged.
Ettevõtete esindajad väljendasid muret ka nõude pärast kasutada ainult usaldusväärseid mudeleid, mis peavad vastama ametivõimude kehtestatud turvalisuse ja kvaliteedi nõuetele ning töötlema andmeid ainult venemaal. Lisaks kritiseeris AEB tehisintellekti arendamisel põhimõtet arvestada ja austada traditsioonilisi venemaa vaimseid ja moraalseid väärtusi. Assotsiatsiooni esindajad märkisid, et mõisted „kõrged moraalsed ideaalid”, „vaimse eelistamine materiaalsele” ja „tugev perekond” ei ole juriidilised kategooriad ega saa olla aluseks õiguslikult olulistele otsustele tehisintellekti mudelite turule sisenemise kohta.
Ettevõtete esindajad hoiatasid valitsust, et kui seaduseelnõu praeguses vormis vastu võetakse, suurenevad ettevõtete tehisintellekti rakendamise kulud, toodete turuletoomine on aeglasem, arendus viiakse üle teistesse jurisdiktsioonidesse ning venelaste juurdepääs täiustatud tehnoloogiatele, nagu diagnostika ja ravi, on piiratud. Digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium võttis neid ettepanekuid seaduseelnõu muutmisel osaliselt arvesse. Dokumendi avalik arutelu toimus 18. märtsist kuni 15. aprillini. Algatust pole veel venemaa riigiduumasse esitatud.
Varem nõudis putin suveräänsete tehisintellekti mudelite loomist, mis põhinevad venemaa kultuuril, ajalool, keelelisel rikkusel ja traditsioonilistel väärtustel. Ta väitis, et teiste inimeste lahenduste kopeerimine viib tehnoloogilise ja ideoloogilise sõltuvuseni. 26. veebruaril allkirjastas putin määruse, millega loodi tehisintellekti arendamise komisjon, ja nimetas ametisse 13 liiget, sealhulgas FSB direktori aleksandr bortnikovi ja kaitseministri andrei belousovi.
AI kasutamine venemaal on mureks, sest AI võib öelda küsides, et venemaa on agressor ja seal tapetakse iga päev tsiviilelanikke ning millised on vene poole kaotuse numbrid ja tegelik edenemine. Sestap on AI arendamise komisjoni liikmed nii sisejulgeoleku kui kaitseministeeriumi juht. Kipub arvama, et venemaal ei taheta tegelikku AI-d vaba kasutusse vaid jõustruktuuridele ning piiratud, vaid venemaa huvidele vastas AI võiks olla kõigi vabas kasutuses.
13. vene Õigeusu Kirik (VÕK) on teinud ettepaneku kaasata oma esindajad komisjonidesse, mis langetavad otsuseid looduskaitsealadelt (SPNA-delt) maa eemaldamise kohta. Nagu Moskva Patriarhaadi juriidilise osakonna juhataja abtiss ksenia (Tšernega) riigiduuma ökoloogiakomisjoni koosolekul selgitas, sisaldub ettepanek patriarh kirilli kirjas alamkoja spiikrile vjatšeslav volodinile. Pärast arutelu ja komisjoni juhi dmitri kobõlkini algatusel otsustati RBK teatel lisada tulevastesse määrustesse nõue kutsuda selliste küsimuste arutamisel kaasa VÕK esindajaid.
tšernega selgitas, et kloostrid ja kirikud asuvad sageli SPNA-de piires, tuues näiteks Krõmski rahvuspargi koos Kosmase ja Damiani kloostriga ning Divnogorje looduskaitseala Voroneži oblastis, kus asub Püha Uinumise Divnogorski klooster. „Meile teeb muret väljavaade paigutada meie taristule kaitserajatisi, kui selline vajadus peaks tekkima. Seetõttu on meie jaoks oluline, et nende küsimuste lahendamisel võetaks arvesse tsentraliseeritud usuorganisatsiooni arvamust ja ideaalis saadakse tsentraliseeritud usuorganisatsioonilt nõusolek,“ ütles ta.
Lisaks tegi vene Õigeusu Kirik ettepaneku laiendada kaitsealadel lubatud tegevuste loetelu, et see hõlmaks jumalateenistusi, usulisi rituaale, palverännakuid ja kultuuripärandi säilitamist. Arutelu käigus märkis riigisekretär ja loodusvarade ja keskkonna aseminister svetlana hodneva, et arvestades venemaa mitmereligioosset koosseisu, vajavad sellised ettepanekud täiendavat kaalumist.
Loodusvarade ja keskkonnaministeeriumi väljatöötatud ja 2025. aasta detsembris riigiduumale esitatud seaduseelnõu ise näeb ette võimaluse arestida kaitsealadelt maad föderaalsete rajatiste paigutamiseks, samuti kaitse- ja piirivalvevajadusteks. Otsused langetab erikomisjon, kuhu kuuluvad saadikud, senaatorid, presidendi administratsiooni, valitsuse ja FSB esindajad. Dokument võeti vastu esimesel lugemisel 18. märtsil.
Teiseks lugemiseks valmistudes leevendati mõningaid sätteid. Täpsemalt kaotati säte, mis lubas maade arestimist nende looduskaitselise väärtuse pöördumatu täieliku kadumise korral, ning komisjonide koosseisu tugevdati, et kaasata teadlasi ja piirkondlike omavalitsuste esindajaid. Loodusvarade ministeerium ei toetanud aga teadlaste ettepanekut UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad paigad seaduse kohaldamisalast välja jätta ja rõhutab riiklike huvide prioriteetsust, märkis hodneva.
Projekti „Maa puudutab kõiki” kaitsealade programmide koordinaator Mihhail Kreindlin märkis, et paikade föderaalselt olulisteks liigitamise kriteeriumid on endiselt ebamäärased. Looduskaitse ekspertnõukogu kaasesimees Vsevolod Stepanitski rõhutas omakorda, et sellistel aladel on erakordne looduskaitseline väärtus ja nende säilitamist tuleks pidada riigi huvides.
14. venemaa ettevõte Reale Engineering Invest arendab Zaporižja oblasti okupeeritud osas Bolše-Tokmakskoje mangaanimaardlat, teatab Kommersant. Väljaande andmetel sai ettevõte kaevandamisloa 2026. aasta veebruaris ja alustas geoloogilise uuringuga aprillis. Juriidiliste isikute ühtse riikliku registri andmetel kuulub 25,1% ettevõttest Rosteci tütarettevõttele RT-Business Development LLC.
Bolše-Tokmakskoje on varudega maailma viie suurima mangaanimaardla hulgas 1,7 miljardi tonniga. See on oluliselt suurem kui venemaa suurimad maardlad, Usinskoje maardla Kemerovo oblastis (127,7 miljonit tonni) ja Porožõnskoje maardla Krasnojarski oblastis (29,46 miljonit tonni). Samal ajal toimub venemaal tööstuslik mangaani tootmine ainult ühes maardlas, Baškortostanis.
Riik impordib üle 90% sellest metallist, mida kasutatakse terase omaduste parandamiseks. Föderaalne autonoomne asutus “vene Föderatsiooni Ühendatud Ruumiplaneerimise Instituut” teatas, et Bolše-Tokmakskoje leiukoha potentsiaal on toota kuni 1,7 miljonit tonni mangaani aastas, võrreldes venemaa praeguse 1,3 miljoni tonnise nõudlusega. Instituudi andmetel on leiukoha lähedal juba alanud kaevandus- ja töötlemistehase ehitus, mis annab tööd 3000 inimesele.
Bolše-Tokmakskoje leiukoha maagi mangaanisisaldus on väga kõrge – üle 25% – ja selle varud on piisavad 100-aastaseks arendamiseks, teatas Kommersanti mäetööstuse allikas. Ta lisas, et projekti elluviimine nõuab vanade kaeveõõnte puhastamist ja kuivendamist, mis suurendab koguinvesteeringut 100 miljardi rublani. Tööstuskoodeksi fondi juhi nõunik maksim šapošnikov märgib, et Rosteci osalemine võib võimaldada projektil saada soodusfinantseerimist. Tema sõnul tunduvad projekti väljavaated aga praegu ebakindlad venemaa ja maailma metallurgiatööstuse kriisi ning Zaporižja oblasti okupeeritud osas toimuva pideva pommitamise tõttu.
Varem teatas Zaporižja oblasti okupatsioonivalitsuse juht jevhen balitski plaanist alustada Bolše-Tokmakskoje maardla arendamist. Ta märkis, et Rostec vajab ferromangaani, mida ettevõte on sunnitud ostma Lõuna-Aafrikast, Brasiiliast ja Gabonist.
15. venemaa tervishoiuministeeriumi nõukogu viimasel koosolekul teatas venemaa tervishoiuminister mihhail muraško, et juunist 2023 kuni 2025. aasta lõpuni osutati psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi sadadele tuhandetele Ukraina-vastases sõjas osalejatele. Tema sõnul avati selleks otstarbeks üle riigi üle 2700 spetsialiseeritud kabineti ning töötati välja ajakohastatud meditsiinilise ja psühholoogilise toe mudel.
„Psühholoogiline ja psühhiaatriline abi on eriti tundlik valdkond. Üldiselt on riik muutnud oma lähenemisviisi, et vähendada häbimärgistamist ja parandada selle abi kättesaadavust. Seega osutati juunist 2023 kuni 2025. aasta lõpuni abi sadadele tuhandetele kodanikele. Selleks otstarbeks avati üle riigi üle 2700 spetsialiseeritud kabineti,” ütles muraško (tsiteeris Interfax).
Ta lisas, et häirete tunnuste varajaseks avastamiseks on loodud veebirakendus StressScan. Minister rõhutas ka, et mitte ükski piirkond riigis ei tohiks selles valdkonnas probleemideta jääda.
2025. aasta detsembris teatas venemaa riigiduuma aseesimees anna kuznetsova, et venemaal napib sõjaväega töötamiseks psühholooge ning noored spetsialistid ilma lahingukogemuseta ei ärata Ukraina sõja veteranide seas usaldust. Selle probleemi lahendamiseks käivitasid võimud pilootprojekti psühholoogiliste mentorite koolitamiseks nende hulgast, kes sõjas tegelikult võidelnud on. Ülevenemaalise Professionaalse Psühhoterapeutilise Liiga asepresident anna danilova tegi ettepaneku luua konsultantide staap, mis koosneb Afganistani, Tšetšeenia, Süüria ja Ukraina lahinguoperatsioonide veteranidest, kes juhinduksid traditsioonilistest vaimsetest ja moraalsetest väärtustest.
Seda tausta arvestades on kaitseministeerium ette valmistanud presidendi määruse eelnõu käitumuslike kõrvalekallete riskirühma kuuluvate sõjaväelaste süstemaatilise tuvastamise ja ennetusmeetmete rakendamise kohta. Vedomosti andmetel ei täpsustata dokumendis aga, milline üksus vastutaks psühholoogilise jälgimise eest. Seni on suurema osa tööst teinud sihtasutus „Isamaa kaitsjad”, kus töötavad meditsiinipsühholoogid, kellel puudub volitus diagnoosida vaimseid häireid.
16. venemaal tõusis 2025. aastal esmakordselt alkoholismi või alkohoolse psühhoosi diagnoosi saanud kodanike arv 56,9-ni 100 000 elaniku kohta, mis on kõrgeim näitaja alates 2016. aastast.
Allikas: venemaa väljaanne Важные истории, viidates venemaa tervishoiuministeeriumi andmetele.
Statistiliste andmete analüüsi kohaselt suurenes alkoholisõltuvuse esinemissagedus 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga 30%, mis on ajaloo suurim registreeritud kasv.
Enne seda perioodi oli venemaal langustrend: aastatel 2011–2020 langes uute diagnooside arv peaaegu kolm korda – 107,8-lt 40-le juhule 100 000 elaniku kohta. Alates 2021. aastast on venemaa tervishoiuministeerium aga taas hakanud kasvu registreerima.
„venemaal on alkoholismi diagnoosiga inimeste arv suurenenud 69 piirkonnas, mõnes piirkonnas mitu korda, näiteks Omski oblastis viis korda ja Astrahani oblastis neli korda. Permi krais on see näitaja suurenenud kolm ja pool korda, ulatudes 288 inimeseni 100 000 elaniku kohta – see on kogu vaatlusperioodi rekordiline näitaja selles piirkonnas ja teine kõrgeim kõigi venemaa piirkondade seas.
Nagu ka varasematel aastatel, on Tšuktši autonoomne ringkond alkoholismi esinemissageduse poolest esikohal, kus diagnoositi 391,4 juhtu 100 000 elaniku kohta. See on viimase 10 aasta kõrgeim näitaja kõigi venemaa piirkondade seas. Tšuktši on venemaa piirkondade edetabelis esikohal alkoholi, narkootikumide ja enesetappude tagajärjel toimunud surmajuhtumite arvu poolest.
Lisaks alkoholismile on venemaal viimase 14 aasta jooksul registreeritud rekordiline vaimsete häirete tase. 2025. aastal diagnoositi selline diagnoos 328 inimesel 100 000 elaniku kohta.
Väljaanne märgib, et vaimuhaiguste kasvumäär kiirenes pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse.
Moskva pääses selle näitaja osas esmakordselt 15 parima piirkonna hulka. venemaa pealinnas diagnoositi vaimseid häireid 451,6 inimesel 100 000 elaniku kohta, mis on peaaegu 1,5 korda rohkem kui riigi keskmine. Kõige halvem olukord on Karjalas, Arhangelski oblastis ja Altai krais.
Samal ajal näitab narkomaania statistika järkjärgulist langust kogu venemaal, kuid teatud piirkondades on olukord halvenenud. Dagestanis on esinemissagedus viiekordistunud ja Murmanski oblastist on saanud uute psühhoaktiivsete ainete sõltuvusega patsientide arvu poolest liider.
venemaal on ametlikult registreeritud narkomaanidena üle 400 000 inimese. Tegelik psühhoaktiivsete ainete sõltuvusega inimeste arv on aga mitu korda suurem, märgib venemaa vabaühenduse sotsiaaltöötaja, kes soovis jääda anonüümseks. Tema sõnul otsivad sellised inimesed harva abi valitsusasutustelt ja paljudel pole aega arsti juurde minna, kuna üledoosist ja HIV-iga seotud haigustest tingitud suremus on kõrge.
„Inimesed püüavad võimaluse korral ravimite registreerimist vältida, sest see piirab nende õigusi ega paku piisavat ravi,” ütles spetsialist.
17. Lühiuudised
USA rahandusministeerium väljastas 17. aprillil ajutise litsentsi, millega pikendati sanktsioonidest loobumise kehtivust, mis lubab riikidel osta merel hätta jäänud venemaa naftat. USA välisvarade kontrolli büroo väljastatud üldlitsents asendab varem aegunud erandi, mis kehtis kuni 11. aprillini. Erandi kehtivusaja pikendamine toimus vaid kaks päeva pärast seda, kui USA rahandusminister Scott Bessent ütles ajakirjanikele, et Trumpi administratsioon ei pikenda venemaa nafta üldlitsentsi ega ka teist Iraani nafta erandit.
Ukraina tõi viimase nädala jooksul venemaa okupeeritud aladelt ja venemaalt tagasi ligi 20 last.
Kiievi oblasti värbamiskeskus teatas 17. aprillil riiklikule politseile viidates, et alates täiemahulise sissetungi algusest on 12. aprilli seisuga registreeritud vähemalt 620 rünnakut värvatute vastu. Rünnakud värvatute ja värbamiskeskuste vastu on viimastel kuudel sagenenud Ukraina mobilisatsioonisüsteemi kasvava surve ja ajateenistusega seotud pingete kasvu tõttu. „Nende juhtumite trend on muutumas üha murettekitavamaks,” öeldi avalduses. Andmete kohaselt registreeriti kõige rohkem intsidente Harkivi oblastis 69 juhtumiga, millele järgnesid Kiiev 53 ja Dnipropetrovski oblast 45 juhtumiga.
President Volodõmõr Zelenski ütles 17. aprillil, et Valgevenes rajatakse Ukraina põhjapiiri äärde uusi teid ja suurtükiväepositsioone, hoiatades, et venemaa võib taas proovida Minskit oma Ukraina-vastasesse sõtta sügavamale tõmmata. „Me usume, et venemaa üritab taas Valgevenet oma sõtta tõmmata,” ütles Zelenski. Presidendi märkused tulevad keset taas tekkinud muret, et Ukrainast põhja pool asuv venemaa vasallriik võib venemaa sõjas aktiivsemat rolli mängida.
Ukraina võlausaldajad on rahandusministeeriumi teatel nõustunud riigivõla makseid kümneks aastaks edasi lükkama. Rahandusminister Serhi Martšenko allkirjastas ametlike võlausaldajate grupiga vastastikuse mõistmise memorandumi, millega lükatakse maksetähtpäevad edasi alates 2026. aasta veebruarist.
Ungari valimisvõitja Peter Magyar ütles Moli tegevjuhi Zsolt Hernadi infole viidates, et Družba naftatransiit läbi Ukraina võib taastuda nädala jooksul. Ta ütles, et Hernadi plaanib visiiti venemaale, et arutada tarneprobleeme ja seda, kas Ungari võib praegustest arengutest hoolimata oodata katkematuid naftatarneid.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha teatas Antalya diplomaatilisel foorumil, et Ukraina on valmis Zelenski ja putini kohtumiseks Türgis, kus osalevad ka Trump ja Erdoğan.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
