Sõja ülevaade: 1514. päev – vene kaudtuleüksusi tabati rekordarvul
Avaldatud: 17 aprill, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. aprill 2026:
vene kaudtuleüksusi tabati rekordarvul ja üks küla kaotati.
1. Terrorist on terrorist aga teps mitte nii ei taheta kremli seltskonda nimetada.
2. Krimm ja Leningradi oblast.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: küla kaotus.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa siseministeerium on katkestanud pankade juurdepääsu passi kontrollimise teenusele, takistades neil internetis laenude väljastamist.
12. putin käskis Navalnõi mürgitanud FSB üksusel internetti puhastada.
13. „Välistingimuste halvenemine jätkub.” venemaa keskpanga juht tunnistas, et kõrge baasintressimäära põhjuseks on sõda.
14. Veel üks Orbán? Bulgaaria eelseisvate valimiste pärast peaks muretsema.
15. Reuters: USA võib Iraani sõja tõttu edasi lükata relvatarneid Euroopa riikidesse.
16. Lühiuudised
venemaa saadab Ida-Ukrainasse uueks pealetungiks 20 000 reservväelast. Ukraina luure andmetel on eesmärk vallutada septembriks kogu Donetski oblast.
Blogikanalist: Ukraina droonide domineerimise ja avatud maastiku tõttu on venemaa „tööjõukulud” selles operatsioonis jätkuvalt ebaproportsionaalselt kõrged. venemaa sõjablogijad ja analüütikud märgivad väsimust ja vähenenud efektiivsust, mis on tingitud üksuste koondumisest pärast Pokrovski vallutamist.
Kokku toimus viimase ööpäeva jooksul 132 lahingutegevust ehk siis suht tavaline rünnakute päev. Kostjantõnivka (25) ja Pokrovsk (32) üle keskmise tihedusega, mujal pigem rünnakute arvu langus.
Uuendatud andmete kohaselt viis vaenlane eile läbi kaks raketirünnakut, kasutades 24 raketti, ja 78 õhurünnakut, heites alla 235 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9701 enesetapudrooni ja sooritas 3771 kaudtulelasku, millest 142 toimusid mitmikraketisüsteemidega.
Pole selliseid vene poole kaudtuleüksuste kaotuste numbreid vist varem näinud. Eks neil see häda, et laskeulatused kordi lühemad kui Ukraina droonide lennuvõime ja üha tihedam ja professionaalsem droonipilv tõstabki vene poole kaotuste arvu. Sinna sekka ka kogu vene poole muu tagalatoetus.
Mõningad vene poole üksuste paigutuste muutused lasevad aimata, et suviselt tõstetakse surve kõrgemaks nii Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal kui lõunarindel.
1. venemaa raketid ja droonid hävitasid 16. aprillil toimunud massirünnakus Ukraina suurlinnades kodusid, põletasid hooneid ja tapsid tsiviilelanikke, tappes Kiievis, Dnipros ja Odessas vähemalt 17 ja vigastades üle 100 inimese. Öine rünnak on üks 2026. aasta surmavamaid venemaa rünnakuid Ukraina tsiviilelanike vastu. Õhuvägi teatas hiljem, et venemaa lasi rünnaku käigus välja kokku 19 ballistilist raketti, 25 tiibraketti ja 659 drooni. Kaksteist raketti ja 20 drooni tabasid 26 asukohta üle Ukraina ning mõjutamise käigus tekkinud praht tabas 25 asukohta.
vene väed ründasid Harkivi oblastis Petšenihõ veehoidla tammi lähedal. Rünnak kahjustas teekatet, sundides võimud tsiviilliiklust peatama ja logistikat ümber suunama. See on viimasel ajal vist juba kolmas rünnak veetammide pihta aga mis õnneks ei ole täpselt tabanud. Ukraina omad arvavad, et põhjuseid selliste tammide ründamiseks on kaks, esmalt üleujutada suured alad ja seejärel jäävad need alad veeta, mis halvendab mitte ainult põllumajanduse toimimist vaid ka kaevude veetaset.
Reede, 17. aprilli öösel ründasid vene okupatsiooniväed Tšernihivi kriitilisi rajatisi, süüdates tulekahjusid ja jättes elektrita umbes 6000 klienti.
vene okupandid ründasid täna varahommikul Dnipropetrovski oblastis kahte rajooni enam kui 20 korda, vigastades kahte inimest.
16. aprilli hilisõhtul hukkus Sumõ oblastis venemaa rünnaku tagajärjel üks inimene.
2. Ukraina erivägede/mehitamata süsteemide vägede droonid hävitasid okupeeritud Luhanski lähedal kütuseronge ja kahjustasid raudteetaristut. Rünnak häiris venemaa logistikat, mida kasutati rindeüksuste varustamiseks ressurssidega.
CyberBoroshno analüüs: Ukraina droonirünnak põhjustas venemaa Musta mere rannikul asuvas Tuapse naftaekspordi terminalis ulatusliku tulekahju. Mahutid ja sadamaga seotud infrastruktuur said kannatada ning leegid levisid reservuaaride vahel.
Täna öine rünnak Krimmi vastu
Feodossijas algasid plahvatused ja tulistamine kell 22.25.
Kell 22.50 tulistasid venemaa õhutõrjejõud Novofjodorovkas asuvalt Saki lennuväljalt ja pea kohal oli kuulda droonide lendamist.
Kell 22.59 tulistasid Nikolajevkas õhutõrjekahurid ja kuulipildujad.
Kell 23.00 suleti Kertši sild.
Kell 23.12 – võimas plahvatus Feodossijas.
Kell 23.30 – kuulipilduja tuli Katša lennuväljalt. Sevastoopolis anti välja õhurünnaku hoiatus.
Kell 23.41 – 23.47 – mitu plahvatust Belbeki ja Katša lennuväljade lähedal, tulistamine.
Kell 23.56 – võimas plahvatus lennuvälja lähedal Cape Hersonesil, millele järgnes kuma.
Reede, 17. aprilli öösel tulistati venemaa Leningradi oblastis väidetavalt alla neli drooni.
Kiievi aja järgi kella 15.30 paiku anti Leningradi oblastis drooniohu tõttu õhurünnakuhoiatus. Kell 4.20 teatas Drozdenko kolmest väidetavalt alla lastud mehitamata õhusõidukist Leningradi oblasti kohal. Veidi rohkem kui tund aega hiljem teatas ta veel ühest väidetavalt alla lastud droonist.
Täna hommikul teatas Drozdenko, et väidetavalt alla lastud droonide arv on tõusnud seitsmeni. Drooniõnnetus registreeriti ka Viiburi rajoonis.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones aga liialt tihe on vene poole lennunduse ja kaudtuleüksuste töötlus koos droonidega otse Sumõ suunal. Tundub musta maa taktikana enne suurema surve algust.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: kui eile kirjutasin, et Kalõniki külas suutis vene pool vallutada kõige idapoolsema talu, siis eile õhtuks said nad enda kontrolli alla kogu küla. Lisaks üha tihedamalt teevad vene poole väikesed infiltreeruda püüdvad jalaväegrupid piki orge edenemise katseid ja on hakanud uuesti saama edasi. Kuna mitut olulist kõrgendikku seni suudab Ukraina kontrollida, siis neid hoides arvatavalt suudetakse kaugemale jõudnud vene gruppide mõju siiski vähendada, sest neile ei saa järgneda suuremad grupid.
7. Bahmut: Kostjantõnivka kaguosas on tihedamalt vene pool kanna maha saanud aga kesklinnas mitte. Käib hullult tihe lennuväega ja kaudtuleüksustega musta maa tegemine ning droonipilv ka päris tihe ning siin suunal on osa Rubikoni üksusi.
8. Donetsk: kui Pokrovskist põhja pool on isegi Ukraina omad aktiivsemad siis läbi Pokrovski loode suunal ja linnast edelas on tugevam vene poole surve. Rindejoone muutustega keeruline, kui isegi saadakse kuhugi uus eesmine possa, siis tavaliselt seal järgmine päev enam kedagi elus pole… Ukraina omad vist pigem reiditavad.
9. Lõunarinne: pisu segadus laia halli ala tõttu. Kindel selles, et suured avatud alad ei soodusta vene poole rünnakuid tiheda droonipilve tõttu ning üks suuremate kaotustega rindelõike hetkel.
10. Herson: muutusteta.
11. Alates 15. aprillist on venemaa krediidiasutused kaotanud juurdepääsu passi kontrollimise teenusele osakondadevahelise elektroonilise suhtluse süsteemi (SIEI) kaudu. Kommersanti allikate sõnul suuremates pankades mõjutas katkestus kõiki finantsasutusi, sealhulgas neid, kellel olid vajalikud sertifikaadid. Riikliku finantsturu nõukogu juht Andrei Jemelin kirjeldas intsidenti kui siseministeeriumi-poolset tehnilist riket, mille täpne põhjus on siiani teadmata. Siseministeerium ei vastanud väljaande kommentaaritaotlusele. Neljapäeval, 16. aprillil, jäi teenus kättesaamatuks.
Pangad kasutavad rahapesuvastase seaduse (AML/CFT) ja keskpanga määruse nõuete täitmiseks veebipõhist kontrollimist siseministeeriumi andmebaasi kaudu: enne laenu väljastamist peavad nad kontrollima, et kliendi pass ei oleks varastatud või kehtetu. Pangatöötaja saab dokumenti isiklikult visuaalselt kontrollida, kuid veebiteenuste puhul (näiteks kauglaenude väljastamisel) see pole võimalik. Nagu selgitas Pervouralskbanki direktorite nõukogu esimees Mihhail Brjuhanov, mõjutas piirang ainult passi kontrollimise mehhanismi; ülejäänud SMEV-i funktsionaalsus töötab. Kommersanti allikas ühes viiest suurimast pangast märkis, et ühe- või kahepäevane katkestus ei ole kriitiline, kuid kui see venib, mõjutab see oluliselt pangandusprotsesse.
Teenust ennast kasutatakse paljudes protsessides, sealhulgas laenude heakskiitmise otsuste tegemisel. RANEPA digitaalse finantseerimise äripraktika MBA professor Aleksei Voilukov rõhutas, et suured pangad võivad teenusele esitada kuni miljon päringut päevas. Alternatiivina pakkus ta välja kodaniku digitaalse profiili kasutamise (nende loal) või krediidilimiidi ajutise alandamise kuni ametliku kontrollini.
Emelin teatas, et riiklik finantsturu nõukogu valmistab ette pöördumist venemaa Panga poole, paludes selgitust pankade protseduuride kohta selles olukorras. Tema arvates oleks kõige vähem häiriv variant lubada digitaalse profiili andmete kasutamist või kaudset passi kontrollimist teiste asutustega kontrollimise kaudu.
venemaa Pankade Liidu infoturbekomitee juht Andrei Fedorets juhtis tähelepanu veel ühele probleemile: SMEV-süsteemi kaudu Siseministeeriumi passikontrolli teenusele esitatavad päringud muutuvad peagi tasuliseks, mis pangandusringkondade sõnul on kahjulik, kuna krediidiasutused ei suuda järgida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust.
Kommersanti intervjueeritud eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et see pole esimene tõrge: sarnane olukord tekkis 2023. aastal üleminekul kehtetute passifailide võrguühenduseta kontrollimiselt SMEV-süsteemi kaudu veebipõhistele päringutele. Täielikku kokkuvarisemist siiski ei toimunud ning pangad leidsid alternatiivseid tuvastamismeetodeid.
Digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium teatas pankadele saadetud kirjas, et SMEV-süsteem ise toimib korralikult ning probleemide põhjuseks on meetmed asjakohast tüüpi teabe ja reguleeritud päringute omanike juurdepääsu haldamiseks.
12. FSB teine teenistus, mille ohvitserid üritasid varem mürgitada poliitikuid Aleksei Navalnõid ja Vladimir Kara-Murzat, on viimaste internetipiirangute ja VPN-teenuste mahasurumise taga, ütlesid IT-tööstuse allikad The Bellile. Nende sõnul hakkas eriteenistusüksus, mis vastutab põhiseadusliku korra kaitsmise opositsiooni eest ja terrorismivastase võitluse eest, eelmisel suvel pärast oma juhi aleksei sedovi ja putini kohtumist internetitoimingutesse sekkuma. „sedov väidetavalt lubas putinile internetis korra taastada – ja sai selleks vabad käed,” märkis üks allikatest.
Samal ajal ei olnud side, IT ja internet kunagi FSB teise teenistuse vastutusel ning selle esindajad ei osalenud isegi oluliste tööstusalgatuste – Jarovaja seaduse ja suveräänse RuNeti – aruteludes. Neid küsimusi haldasid FSB infoturbekeskuse (ISC) ja teadus- ja tehnikateenistuse (STS) töötajad. Interneti üleminek „tehnikutelt” Teise Teenistuse kontrolli alla on tööstusharu jaoks suur muutus, ütleb ühe venemaa suurima IT-ettevõtte endine tippjuht. „Põhjus [selle otsuse jaoks] võis olla ükskõik mis, aga põhjendus on väga lihtne: need FSB tehnikud, nagu nende ülemused väidavad, ei hooli kodumaa kaitsmisest karvavõrdki,” selgitas mitme telekommunikatsiooniettevõtte endine juht.
Teine Teenistus püüdis esmalt piirata kõnesid WhatsAppi ja Telegrami ning seejärel need täielikult blokeerida. Nüüd süvendab see võitlust VPN-teenuste vastu. Täpsemalt osales üksuse esindaja kohtumisel operaatoritega digitaalse arengu ministeeriumis, kus ettevõtte juhid olid kohustatud VPN-e blokeerima, ütles IT-tööstuse allikas The Bellile. Operaatoreid hoiatati, et nõuete täitmata jätmine toob kaasa tõsiseid tagajärgi, sealhulgas maksusoodustuste kaotamise ja nn valgetest nimekirjadest eemaldamise. venemaa tehnoloogiaettevõtete juhid polnud sellise kohtlemisega harjunud, kuna digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium tegutses tööstusharu kaitsjana. Kuid nüüd on agentuuri juht maksut śadajev sunnitud alluma Teise Teenistuse nõudmistele, ütlesid allikad The Bellile.
„Kõik võetavad meetmed on kompromiss; kahe esialgsed ideed on veelgi hullemad,” lisas üks allikas. Tema sõnul pakkusid julgeolekujõud välja mitte ainult nõuda tööstuselt iseseisvalt blokeerimise vältimise viiside leidmist, vaid ka SIM-kaardi omanikele selle eest Gosuslugi kaudu automaatselt trahve määrata.
Teisel Teenistusel ei õnnestunud aga Telegrami sujuvalt blokeerida. See tekitas venelaste, rindel olevate sõdurite, sõjameelsete blogijate ja isegi piirialade kuberneride seas pahameelt. Internetti sekkudes on Teine Teenistus tunginud ka presidendi administratsiooni territooriumile, ütles allikas. „Probleem on selles, et julgeolekujõududel pole muid ideid peale keeldude ja blokeerimise. Kuid sedovi mõjuvõim on nii suur, et keegi ei saa sisuliselt midagi ette võtta,” selgitas ta.
Samal ajal registreeris VTsIOM putini toetusreitingu languse, mis langes aprilli alguses 67,8%-ni – madalaim tase alates Ukraina sõja algusest. Bloombergi allikad on varem väitnud, et see tekitab probleeme kremlile, kes püüab enne septembris toimuvaid riigiduuma valimisi avalikkuse meelsust ohjata. Agentuuri allikad märkisid, et võimud võivad piiranguid leevendada, et vältida poliitilisi ja majanduslikke riske. Samal ajal teatas presidendi pressisekretär peskov, et internetipiirangud jäävad kehtima nii kauaks kui vaja.
13. venemaa keskpanga president elvira nabiullina vastas kriitikutele, kes süüdistavad teda liiga kõrge baasintressimäära seadmises ja majanduse pidurdamises. „Varasemad kõrged intressimäärad olid seotud välistingimuste ajutise halvenemisega. Ja kui olukord normaliseerus, langetasime määra kiiresti. Nüüd on välistingimuste halvenemine, võib öelda, peaaegu püsiv – nii ekspordi kui ka impordi puhul,” selgitas ta.
Välistingimuste halvenemine on eufemism venemaale Ukrainas vallandatud sõja tõttu kehtestatud sanktsioonide kohta. Need piiravad venemaa tooraine tarnimist ja toovad kaasa nafta allahindlusi, mis tavaliselt ulatuvad 10–15 dollarini barreli kohta, kuid kriisiolukordades võivad ulatuda 30 dollarini. Arvukate lääne kaupade tarnimine venemaale on keelatud, eelkõige relvatootmisega seotud kaupade, aga ka seadmete ja tehnoloogiaga seotud kaupade tarnimine.
Keskpank ei oota sanktsioonide tühistamist. Oma kolmeaastases prognoosis eeldab ta, et kõik praegused venemaa ekspordi, impordi, investeeringute ja tehnoloogilise koostöö välised piirangud jäävad keskpikas perspektiivis kehtima.
Järsk muutus välistes tingimustes sundis venemaa majandust radikaalselt ümber struktureerima. Tuli luua uued tarneahelad ja käivitati täieulatuslik pöördepunkt itta: venemaa peamiseks kaubanduspartneriks sai Hiina, mitte Euroopa. Tuli laiendada transpordiinfrastruktuuri ja luua maksesüsteemid, et hõlbustada sanktsioonide ajal maksete tegemist. Riik suurendas oluliselt sõjalisi kulutusi, sealhulgas relvatootmise suurendamiseks. Samal ajal vähenes kaupade import.
Kõik see viis majanduse olulise ülekuumenemiseni ja kiirenenud inflatsioonini. Tootmisvõimsuse rakendusaste saavutas 2024. aastal ajalooliselt kõrgeima taseme ja tööpuudus langes ajalooliselt madalale tasemele: keskmiselt 2,2% 2025. aastal ja 2,1% veebruaris. nabiullina sõnul seisab venemaa majandus esimest korda oma lähiajaloo jooksul silmitsi tööjõupuuduse ja tööjõupiirangutega – reaalsusega, mida ettevõtted ja valitsused peavad arvestama.
Sõda eemaldas majandusest üle miljoni tööealise mehe ja veel 0,5 miljonit inimest emigreerus demograafi Aleksei Rakša sõnul (palju rohkem lahkus, kuid mõned naasid). Koos halva demograafilise olukorraga (väike põlvkond siseneb tööturule, samal ajal kui suurem põlvkond lahkub) ja immigratsioonivastase kampaaniaga on see viinud enneolematu tööjõupuuduseni.
See on viinud palgavõidujooksuni. Sõjatööstusettevõtted alustasid seda, teised olid sunnitud liituma, et säilitada oma töötajaid, selgitas Andrei Jakovlev, Harvardi Ülikooli Davise Keskuse dotsent. Aastatel 2023–2025 suurenes venelaste reaalne käsutuses olev sissetulek (pärast kohustuslikke makseid, inflatsiooniga korrigeeritud) 22,7%. Isegi sel aastal, hoolimata majanduskasvu peatumisest, ennustab keskpanga küsitletud analüütikute konsensus tööpuuduseks 2,3% ja reaalpalga kasvuks 3,3%. Keskpank kordab ka, et palgakasv edestab jätkuvalt tootlikkuse kasvu.
See takistab keskpangal inflatsiooni sihttasemele tagasi viimist ja sunnib seda hoidma baasintressimäära nii kaua kõrgel. Selle tulemusel on venemaa reaalintressimäärad (inflatsiooniga korrigeeritud nominaalintressimäärad) maailma kõrgeimate hulgas: Bloombergi arvutuste kohaselt viiendal kohal 109 riigi seas. „Töötus on 2% ja see koos tõsiasjaga, et inflatsioon kiirenes eelmise aasta alguseks 10%-ni, on tõend majanduse ülekuumenemisest,” teatas nabiullina. „Just need tegurid, mitte kõrged kasvumäärad, iseloomustavad majanduse olukorda.”
14. Kyiv Independent lugu: EL-is ja NATO-s võib peagi esile kerkida uus venemaa-sõbralik juht – seekord Balkanil.
Nädal pärast seda, kui kremli liitlane Viktor Orban kaotas Ungaris oma tagasivalimiskampaania, on Bulgaaria endine president Rumen Radev valmis võitma 19. aprillil toimuvad ennetähtaegsed parlamendivalimised.
Bulgaaria kahe ametiaja riigipea Radev astus jaanuaris tagasi, et juhtida oma uut Progressiivset Bulgaaria koalitsiooni riigi kaheksandatele parlamendivalimistele alates 2021. aastast, tõustes küsitlustes kiiresti.
Presidendina on Radev korduvalt Sofia Ukraina-meelsest joonest kõrvale kaldunud, olles vastu Kiievi sõjalisele abile ja venemaa-vastastele sanktsioonidele.
Ungari on tõestanud, et üksainus liikmesriik suudab kogu EL-i pantvangis hoida – see tekitab muret, et Bulgaariast võib saada järgmine rikkuja, kui Radev võimule tuleb.
Kes on Rumen Radev?
Endine õhuväeohvitser Radev valiti esmakordselt presidendiks 2016. aastal Bulgaaria Sotsialistliku Partei (BSP) toetusel, mis on külma sõja aegse kommunistliku partei pärija.
Kuigi Bulgaaria presidendiamet on suuresti tseremoniaalne, kasutas Radev oma ametit Ukraina toetuse kritiseerimiseks venemaaga peetava täieliku sõja ajal.
Endine riigipea on kritiseerinud lääne sanktsioone ja öelnud, et sõjaline abi Kiievile pikendab konflikti – seisukoht, mis viis ta 2023. aastal Sofias president Volodõmõr Zelenskõiga ägedasse vaidlusse.
Hiljuti mõistis Radev hukka Bulgaaria 10-aastase julgeolekulepingu Kiieviga, mille allkirjastas ajutine peaminister Andrei Gjurov.
Endine president on venemaa-meelne poliitik ja on suur mure, et ta võib proovida riiki Euroopa-meelsest joonest eemale juhtida, ütles Rooma Temple’i ülikooli professor Emilia Zankina ajalehele Kyiv Independent.
Varem nimetas Radev vastuolulist referendumit katseks edasi lükata riigi euroalaga liitumist ning tema ametisse nimetatud ajutine valitsus üritas väidetavalt takistada Venemaa energiasõltuvuse vähendamise plaane 2022. aastal.
Tollane president üritas edutult vetostada ka 2025. aasta seaduseelnõu, mis karmistas järelevalvet Burgase rafineerimistehase, riigi suurima naftarajatise, mis kuulub venemaa Lukoilile, müügi üle.
Sofia mõttekoja Diplomaatia Uuringute Keskuse (CSD) analüütik Ruslan Stefanov väidab, et Radevi nimetamine venemaa-meelseks võib olla liiast, kuid tunnistab, et tema seisukohad jätavad talle kremlile poliitiliselt kasuliku mulje.
Radev on venemaa suhtes märkimisväärse strateegilise ambivalentsusega poliitik, kes on püüdnud teenindada äärmuslikke euroskeptikute ja tavaliselt ka venemaa-meelsete valijagruppe, ütles Stefanov ajalehele Kyiv Independent.
Need vaated andsid võimaluse Radevi Euroopa-meelsetele vastastele, kes hoiatasid, et temast võib saada EL-is Trooja hobune, sarnaselt Orbanile.
Stefanovi sõnul on ebatõenäoline, et Radevist saaks sama struktuuriliselt võimas kui Ungari lahkuv juht. Bulgaaria poliitiline süsteem on endiselt liiga killustatud ja ükski erakond ei suuda tõenäoliselt üksi valitseda.
„Peamine risk ei seisne mitte selles, et Bulgaariast saab järsku üleöö teine Ungari,” väidab ekspert, „vaid selles, et Radevi juhitud valitsus võiks takistada, edasi lükata, lahjendada või retooriliselt õõnestada ühiseid ELi ja NATO seisukohti sanktsioonide, sõjalise abi ja muu osas.”
Zankina nõustub, märkides, et kuigi Radevil on Orbani omaga sarnased – ehkki mõõdukamad – vaated, ei ole tõenäoline, et ta saaks võrreldavat parlamenditoetust. Tema erakond, lisab ta, ei pruugi Bulgaaria ebastabiilses keskkonnas isegi kaua vastu pidada.
Kes veel kandideerib?
Bulgaaria viimaseid viit aastat on iseloomustanud killustatud parlament, nõrgad valitsused ja korruptsiooniskandaalid.
Sisse astub Radev, kes kasutab laialdast rahulolematust majandusliku olukorra ja oligarhide mõjuvõimuga, et käivitada oma parlamendikampaania pärast seda, kui protestid kukutasid Rosen Zhelyazkovi kabineti.
Radevi Progressiivse Bulgaaria koalitsioon, mis koosneb osaliselt endistest sotsialistidest poliitikutest ja Radevi lojaalsetest toetajatest, juhib küsitlusi umbes 30% toetusega.
„(Radev) suudab ühendada korruptsioonivastase (platvormi) venemaa-meelse hoiakuga ja seetõttu kogub ta hääli kogu poliitilisest spektrist,” ütles Zankina.
GERB-i ja Demokraatlike Jõudude Liidu (SDS) koalitsioon, parempoolne populistlik allianss, mida juhib endine peaminister Boiko Borisov, on teisel kohal umbes 20% toetusega.
Borisov, kogenud poliitik, keda kummitavad korruptsiooni- ja klientelismi (Klientelism on poliitiline või sotsiaalne suhe, mis põhineb patrooni (kõrgemalseisev isik/partei) ja kliendi (toetaja) vahelisel vastastikusel hüvede vahetamisel. See on vorst vorsti vastu põhimõttel toimiv süsteem, kus poliitiline toetus vahetatakse ressursside, teenuste või ametikohtade vastu) süüdistused , on säilitanud Bulgaaria läänemeelse hoiaku – kuid teda peetakse ka pragmaatiliseks populistiks.
Borisovi juhtimisel on GERB suures osas toetanud sõjalist abi Ukrainale. Ometi taganes Borisov oma toetusest julgeolekukokkuleppele Kiieviga 2024. aastal, vihjates, et see leping ei aitaks kaasa USA juhitud rahupüüdlustele.
Me jätkame muutust – Demokraatlik Bulgaaria (PP-DB), Euroopa-meelne ja Ukraina-sõbralik koalitsioon, on kolmandal kohal umbes 12%-ga.
Parlamenti peaksid pääsema ka Õiguste ja Vabaduste Liikumine (DPS), Türgi vähemushuvidega erakond, mida juhib USA ja Ühendkuningriigi sanktsioonide all olev oligarh Delyan Peevski, ning ultranatsionalistlik ja venemeelne partei Taaselustamine.
Sotsialistid kõiguvad umbes 4% juures, mis on parlamenti pääsemise lävi.
Taktikalisest vaatenurgast on Radevil palju koalitsiooniläbirääkimiste võimalusi – kuid kõigil neil on märkimisväärsed varjuküljed ja tõenäoliselt seisavad nad parlamendis silmitsi tugeva vastuseisuga, ütleb Stefanov.
venemaa mõjuvõimu kartused
Valimised kogu Euroopas on üha enam muutunud venemaa mõjuvõimu lahinguväljaks.
Bulgaaria välisministeerium lõi enne valimisi üksuse desinformatsiooni ja hübriidohtude vastu võitlemiseks ning palkas nõunikuks uuriva ajakirjaniku Christo Grozevi.
Nagu ELi diplomaatilise teenistuse pressiesindaja 2. aprillil ajalehele Kyiv Independent ütles, on Sofia koordineerinud sekkumisvastaseid jõupingutusi Euroopa partneritega.
Radev lükkas need pingutused tagasi, raamides neid valitsuse ja Brüsseli vandenõuna valimiste kompromiteerimiseks. Ta tõi võrdlusi Rumeenia 2024. aasta presidendivalimistega, mis tühistati kahtluste tõttu venemaa juhitud ulatuslikus sekkumises ultranatsionalistliku Calin Georgescu kasuks.
Bulgaarias on aastaid kestnud poliitiline kaos ja nõrgad institutsioonid loonud viljaka pinnase venemaa sekkumiseks. Moskva mõju Balkani riigis on tõsine, pikaajaline ja sügavalt juurdunud, ütleb Stefanov.
Võrreldes mõnede oma ELi kolleegidega on bulgaarlased – valdavalt õigeusklik, slaavi keelt kõnelev rahvas – suhtunud venemaasse suhteliselt positiivsemalt. Kuigi Sofia on Kiievit alates 2022. aastast nõukogudeaegsete relvadega varustanud, on seda toetust poliitiliste tagajärgede kartuses mõnda aega saladuses hoitud.
Myara agentuuri 2025. aasta augusti uuringu kohaselt suhtub venemaasse umbes 31% bulgaarlastest positiivselt ja 50% negatiivselt. Seevastu vaid veerand vastanutest suhtus Ukrainasse positiivselt, võrreldes 55%-ga, kes olid vastupidisel arvamusel.
Pikaajalised trendid näitavad aga, et venemaa suhtes on positiivsus alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal vähenenud, samas kui toetus ELile ja NATO-le on kasvanud.
„venemaa mõju ei toimi mitte sellepärast, et kõik bulgaarlased on venemaa-meelsed, vaid sellepärast, et institutsiooniline nõrkus, umbusaldus, meedia haavatavus ja killustatud poliitika muudavad süsteemi tungimise ja polariseerimise lihtsamaks,” võtab Stefanov kokku.
Reportaaži on teinud Kyiv Independenti reporter Chris Powers.
15. Reutersi andmetel on USA ametnikud teavitanud oma Euroopa kolleege, et varem allkirjastatud relvatarned lükkuvad Iraani sõja tõttu tõenäoliselt edasi. Viis anonüümsust palunud allikat märkisid, et see mõjutab mitmeid Euroopa riike, eriti Balti piirkonnas ja Skandinaavias, kuna Iraani sõda jätkab nende relvavarude ammendumist.
Reutersi allikad lisasid, et osa kõnealustest relvadest ostsid Euroopa riigid välisriikide sõjalise müügi (FMS) programmi raames, kuid neid pole veel tarnitud. Allikate sõnul usuvad USA ametnikud, et need tarned lükkuvad tõenäoliselt edasi.
Väljaanne lisab, et Valge Maja ja välisministeerium edastasid päringud Pentagonile, kes ei vastanud kommentaaritaotlusele.
Reuters märgib: »Need viivitused rõhutavad, kuidas sõda Iraani vastu, mis algas USA-Iisraeli õhurünnakutega 28. veebruaril, on hakanud ammendama USA kriitiliste relvade ja laskemoona varusid.”
Euroopa ametnikud kurdavad, et viivitused panevad nad raskesse olukorda. FMS-programmi raames ostavad välisriigid USA-s toodetud relvi USA valitsuse logistilise toe ja nõusoleku abil.
Donald Trumpi presidendiajal kutsus Washington Euroopa NATO partnereid üles ostma rohkem USA-s toodetud relvi, eriti FMS-programmi kaudu, et nihutada vastutus Euroopa kaitse eest USA-lt Euroopa partneritele. Sellised relvatarned aga sageli viibivad, mis tekitab pettumust Euroopa pealinnades, kus mõned ametnikud keskenduvad üha enam Euroopas toodetud relvasüsteemidele.
USA ametnikud väidavad, et relvi on vaja Lähis-Ida sõjaks ja süüdistavad Euroopa riike selles, et nad ei aita USA-l ja Iisraelil Hormuzi väina avada.
Reuters lisab, et juba enne sõda Iraaniga oli USA alates venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal ja Iisraeli sõjaliste operatsioonide algusest Gazas 2023. aasta lõpus sisuliselt ammendanud miljardite dollarite väärtuses relvi, sealhulgas suurtükiväesüsteeme, laskemoona ja tankitõrjerakette.
„Alates Iraani-vastase kampaania algusest on Teheran tulistanud Pärsia lahe riikide pihta sadu ballistilisi rakette ja droone. Enamik neist on kinni peetud, eelkõige PAC-3 Patriot püüduritega, millele näiteks Ukraina tugineb oma energia- ja sõjalise infrastruktuuri kaitsmiseks ballistiliste rakettide eest.”
Reutersi allikad rääkisid tingimusel, et relvaülekannetes osalevate riikide nimesid ei avaldata. Mõned neist piirnevad venemaaga ja seetõttu võib relvaülekannete sagedust pidada tundlikuks kaitseinfoks.
Allikate sõnul sisaldab edasilükatud tarnete nimekiri mitmesugust laskemoona, eriti seda, mida saab kasutada nii rünnaku- kui ka kaitseotstarbel.
Meeldetuletuseks, meedia teatas, et USA sõjavägi kulutas Iraani-vastase sõja esimese kahe päeva jooksul üle 5 miljardi dollari laskemoona.
Aprilli alguses ähvardas Trump Euroopa liitlasi peatada relvatarned Ukrainale PURL-programmi raames, kui nad ei liitu Hormuzi väina ummistuse avamise operatsiooniga.
Varem teatas Washington Post, et Pentagon kaalub Ukraina relvajõududele mõeldud olulise sõjavarustuse ümbersuunamist sõtta Iraaniga.
USA välisminister Marco Rubio teatas 28. märtsil, et USA ei suuna NATO riikide poolt Ukrainale ostetud relvi Lähis-Itta, kuid ei välistanud seda võimalust.
16. Lühiuudised
Ukraina nõuab Ungaris hoitud Oschadbanki arestitud varade tagastamist. Ametnikud nõuavad ka vastutusele võtmist, viidates ebaseaduslikule kinnipidamisele, väärkohtlemisele ja väärisesemete, sealhulgas sularaha ja kulla arestimisele.
Slovakkia blokeerib EL-i 20. venemaa-vastase sanktsioonide paketi, kuni Družba gaasijuhtme opereerimise garantiid on tagatud, kuid lubab Ukrainale 90 miljardi euro suurust laenu.
Ainult kolmandikku venemaa Tu-160M strateegilistest pommitajatest kasutatakse Ukraina-vastastes lahingmissioonides, ülejäänud kaks kolmandikku aga tegelevad testimise, väljaõppe, hoolduse, moderniseerimise või…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
