Sõja ülevaade: 1493. päev – vene sadamad said uue löögi
Avaldatud: 27 märts, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. märts 2026:
edenemisi kummaltki poolelt ning venemaa Läänemere sadamad uue löögi said.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Kolmas öö järjest.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: vene poole sillapead vähendati.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu on Ukraina omad edenenud..
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: soldatid jõudsid Kostjantõnivka pearistmikuni.
8. Donetsk: osa Hrõshõne asulast on uuesti Ukraina kontrolli all.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin teavitas oligarhe oma plaanidest sõda jätkata ja nõudis, et nad eelarvesse vabatahtlikult panustaksid.
12. vene arstid on massiliselt protesteerinud Maxi kasutuselevõtu vastu tervishoidu.
13. venemaa siseministeerium ähvardas TikTokis reklaamitud internetikaitse meeleavaldustel osalemise eest vahistamisega.
14. venemaal on väetisepuudus.
15. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 150 lahingukokkupõrget. Keskmine surve ikka Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole kandis ning mujal pigem aktiivsuse langus. Pisu mures Kostjantõnivka suuna suundumuste pärast.
Eile viis vaenlane läbi 68 õhurünnakut, heites alla 227 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9190 kamikaze-drooni ja sooritas 3906 kaudtulelasku, sealhulgas 98 mitmetelt raketiheitjatelt. Senine tapjadroonide suur arv ei näita vähenemise märke. Küll tõi kaasa tõusnud kaudtulelöökide arv kaasa ka nende endi suurema tabamise ning tugevalt tõusis uuesti muu tagalatoetuselemendi tabamine.
Kohati on näha, et rünnakule saadetavata soomust suudetakse nutikamalt katta kõigega, mis annavad droonide eest suurema kaitse ning seetõttu tõstavad soomuse eluiga ehk siis droonide kulu soomuse hävitamiseks tõuseb.
1. 27. märtsi öösel tegi vene okupatsiooniarmee Harkivi Kiievi linnaosas asuvale 9 korruselisele kortermajale raketirünnaku, milles sai vigastada kaheksa inimest.
venemaa rünnakute tagajärjel Hersoni ja Zaporižja oblastis 26. märtsil hukkus üks inimene ja neli said vigastada.
Viimase 24 tunni jooksul on venemaa väed korraldanud Zaporižja oblastis 42 asulale 971 õhurünnakut. Täpsemalt viisid okupandid läbi 17 õhurünnakut, 717 droonirünnakut, neli MLRS-rünnakut ja 233 suurtükirünnakut.
Politsei sai 110 teadet taristu, elumajade, sõidukite ja kõrvalhoonete kahjustustest.
Samal ajal sattusid venemaa rünnaku alla kümned Hersoni oblasti asulad, sealhulgas Herson, Antonivka, Komõšani, Prõdniprovske ja Belozerka.
2. Reuters teatas kahele tööstusallikale viidates, et Leningradi oblastis asuv Kirishinefteorgsintez (Kinef) naftatöötlemistehas peatas 26. märtsi öösel droonirünnaku tõttu naftatöötlemise. Rafineerimistehases, mille tootmisvõimsus on kuni 20 miljonit tonni aastas ja mis on venemaa suuruselt teine naftatöötlemistehas, puhkes tulekahju, kahjustades mõlemat peamist üksust, AVT-4 ja AVT-6. Nende taastamise ajakava on Reutersi allikate sõnul endiselt ebaselge.
Surguneftegazile kuuluv rafineerimistehas sai sel nädalal teiseks venemaa rafineerimistehaseks, mis suleti. 21. märtsil lõpetas Rosnefti Saratovi rafineerimistehas nafta vastuvõtmise pärast seda, kui droonirünnak pani paigal selle ainsa peamise töötlemisüksuse. Reutersi allikate sõnul peaksid rafineerimistehase remonttööd kestma umbes nädala, teatasid Reutersile varem.
Rünnak Kinefile järgnes rea rünnakutele venemaa suurimatele naftasadamatele Läänemerel – Primorskile ja Ust-Lugale. Neid tabati 23. ja 25. märtsil. Reutersi allikate sõnul peatasid mõlemad sadamad naftasaadetised, mis tähistab Venemaa lähiajaloo suurimat naftaekspordi kriisi. Ligikaudu 40% naftaekspordi mahust ehk 2 miljonit barrelit päevas oli halvatud.
Tulekahju Primorskis, mis ekspordib päevas umbes miljon barrelit naftat, kestis kolm päeva ja kustutati alles 26. märtsil. Ust-Luga sadam jätkas põlemist ka neljapäeval: viis kütteõli ja gaasikondensaadi mahutit süttisid samaaegselt, teatasid piirkonna hädaabiteenistuste allikad Astrale. Samuti said kahjustada kolm kaid, pumpla, kolm sadamas sildunud tankerit ja Novateki gaasikompleksi taristu.
Täna öösel saabusid esimesed teated, et Ukraina droonid on taas tabanud Ust-Lugat, Primorski ja võimalik, et ka Võssotski Leningradi oblastis. Piirkonnas on teatatud paljudest plahvatustest.
Teatatakse tulekahjust Võssotski lähedal Viiburi lähedal Lukoil-2 depoo lähedal.
Leningradi oblastis Ust-Lugas teatati uutest rünnakutest. Eile õhtul ründasid Ukraina droonid sealseid naftatöötlemistehasi, tekitades tõsist kahju. Kohalikud elanikud teatavad, et sadam on taas leekides. Videosid suurtest tulekahjudest juba ringleb.
Ukraina droonid ründasid venemaal Smolenski lennundustehast.
Tšerepovets (venemaa, Vologda oblast): Kohalike teadete kohaselt on rünnatud Apatit JSC-d (mis kuulub PhosAgro Grupi Tšerepovetsi keemiaklastrisse). See on Euroopa suurim fosfaatväetiste, fosforhappe ja väävelhappe tootja ning üks Venemaa juhtivaid NPK-väetiste tootjaid.
Mustal merel Bosporuse lähedal rünnati sanktsioonide all olevat naftatankerit ALTURA, mis kuulub venemaa nn varilaevastikku. Laev oli lahkunud venemaalt 140 000 tonni naftaga. Esialgsete teadete kohaselt said kahjustada tekk ja sild ning vesi hakkas masinaruumi sisenema.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: vene väed ründasid Harkivi oblastis Vovtšanskis Ukraina positsiooni Tornado-S raketiga. See löök annab aimu, et vene poole sillapea Vovtša jõe lõunakaldal võib olla oluliselt vähenenud.
5. Kupjansk-Kreminna: sektori lõunaserval Zakitne juures on Ukraina omad suutnud Donetsi jõe idakaldal võtta oma kontrolli alla mitmed uued possad. See on pisu üllatuslik. Kahjuks pole need (vähemalt osa) neist possadest hästi kindlustatud ja vene droonidele suht lihtne saak. Suuremat survet Siverski poole Ukraina omadelt siiski ei oota.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: soldatid jõudsid Kostjantõnivka pearistmikuni.
Ukraina omade reidid jätkusid ka Kostjantõnivka linnast väljas pool ja on vist tekitanud siingi lõigus vene poolel segadust tuvastamaks, kes on kes hallis alas.
Kahjuks olid eilseks suutnud vene soldatid luua mitu eesmist possat linna suure pearistmiku juures ning neid droonidega töödeldi. Jooksvat seisu ei tea.
Infokilde tuleb ka mujalt linnas, kus linna jõudnud soldateid droonidega rünnatakse. Tundub, et Ukraina omad on vähendanud enda isikkoosseisu linnas vähendamaks nende kaotusi (linn on väga tihedas lennuväe, kaudtuleüksuste ja droonioperaatorite töötluses), mis toob kaasa vene soldatite linnas kaugemale jõudmise. Seniks, kuni suudetakse nad jooskvalt likvideerida, on ok aga risk linna kaotamiseks on pisu tõusnud.
8. Donetsk: Pokrovskist loodes Hrõshõne asulas on Ukraina omad saanud tagasi kontrolli vähemalt poole asula üle.
9. Lõunarinne: vist muutusteta. Hallis alas mõlema poole aktiivsust jagub ning iga soldati või soomuki jõudmine kuhu iganes veel rindejoone muutusi ei too, sest eluiga uuel possal ei kipu pikk olema ja sama mure ka Ukraina omadel.
10. Herson: muutusteta.
11. 26. märtsil pärast venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) kongressi toimunud kinnisel kohtumisel oligarhidega teatas putin oma kavatsusest jätkata sõda Ukraina vastu ja kutsus suurettevõtteid üles eelarvesse vabatahtlikult annetusi tegema. Sellest teatas väljaanne Bell, viidates vestlusega tuttavatele allikatele. „Nad ütlesid, et me võitleme,” meenutas üks allikas putini märkusi. „me läheme Donbassi piiridele,” lisas teine.
Mõned ärimehed vastasid palvele otse kohtumisel. suleiman kerimov lubas Belli allikate sõnul panustada 100 miljardit rubla (1 miljard eurot). Algatust toetas vähemalt üks teine kohtumisel osalenud silmapaistev ärimees, kuigi ta ei avaldanud oma annetuse suurust. Ühe väljaande allika sõnul tuli idee äri raputada sel riigi jaoks raskel ajal Rosnefti tegevjuhilt igor setšinilt, kes kirjeldas seda putinile päev varem saadetud kirjas, pakkudes välja sõjaliste võlakirjade emiteerimise rahastamise mehhanismina.
Oligarhide poole pöördumine tuleb rekordilise eelarvepuudujäägi ja kiiresti kasvavate sõjakulude keskel. Gaidari Instituudi andmetel võib eelarvepuudujääk 2026. aasta lõpuks olla kaks korda suurem kui rahandusministeeriumi prognoositud 3,8 triljonit rubla. Riigikassa tulud jäävad 3 triljonit rubla alla planeeritud 40,2 triljonile, samas kui kulud seevastu suurenevad ligikaudu 1 triljoni võrra. Lisaks oli Alfa Panga hinnangul veebruari lõpuks puudujääk juba 3,2 triljoni rublani, lähenedes aastaplaanile.
Saksamaa Föderaalse Luureteenistuse (BND) andmetel oli venemaa föderaaleelarve tegelik puudujääk 2025. aastal 8,01 triljonit rubla, võrreldes ametliku 5,65 triljoniga. Moskva püüab varjata valulikke kaotusi ilustatud numbritega, samal ajal kui peaaegu kõik majandussektorid langevad, selgub Saksa luure pressiteatest.
Samal ajal on sõjalised kulutused endiselt suurim kuluartikkel. 2026. aastal on riigikaitseks eraldatud 12,9 triljonit rubla – 29,3% kõigist eelarvekulutustest, mis võrdub 248,6 miljardi rublaga nädalas. See summa ületab venemaa Föderatsiooni 62 subjekti aastaeelarveid. Koos julgeolekusektori kulutustega ulatuvad kulutused 17 triljoni rublani – see on eelarve suurim osa.
„venemaa majandus on jõudnud surmatsooni,” kirjutab Berliini Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko, võrreldes olukorda kõrgusega üle 8000 meetri, kus keha tarbib end kiiremini, kui suudab taastuda.
„Aasta algusest on möödas vaid kaks kuud ja eelarve on juba tükkideks löödud,” märgib Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) vanemteadur Alexander Kolyandr. Ta usub, et nii kõrgete sõjaliste kulutuste säilitamine viib juba niigi stagneeruva tsiviilmajanduse rahastamise katkestamiseni.
12. Valdav enamus venemaa arste on avalikult vastu võtnud riikliku sõnumsiderakenduse Max kasutuselevõtu tervishoiusüsteemis. Portaali vene Föderatsiooni Arstid läbiviidud uuringu kohaselt, mille tulemused on Forbesile kättesaadavad, ei toeta 70% vastanutest rakenduse kasutamist meditsiinivaldkonnas. Veel 22% usub, et Max võib olla kasulik, kuid vajab märkimisväärset täiustamist. Ainult 1% vastanutest avaldas rakendusele heakskiitu.
Uuring viidi läbi venemaa ühiskonnas Maxi aktiivse propageerimise taustal. Täpsemalt avaldatakse venelastele survet Gosuslugi veebisaidi kaudu, ülikoolide tudengitele ähvardatakse eksamitel läbi kukkuda, koduvestlustes ja õppeasutuste vestlustes sunnitakse Maxi kasutama ning alates 2025. aasta septembrist on rakendus kohustuslik eelinstallimine kõigile venemaal müüdavatele seadmetele. 2026. aasta alguses koostas tervishoiuministeerium plaani Maxi kasutuselevõtuks tervishoiusüsteemis ja 2025. aasta lõpus volitas ministeerium arste haiguslehtede andmeid sõnumsiderakenduse kaudu tühistama. Praktikas on see soovitus aga, nagu uuring näitas, paljudes organisatsioonides muutunud direktiiviks.
699 küsitletud arstist kinnitas 39%, et juhtkond plaanib Maxi kaudu haiguslehe sulgemise funktsiooni rakendada. Lisaks seisab 53% vastanutest silmitsi kohustusliku nõudega paigaldada tööl sõnumitooja, veel 27% märkis, et selle kasutamine on soovitatav, kuid jääb vabatahtlikuks, ja ainult 20% teatas, et nende tööandja selliseid nõudeid ei kehtesta.
Meditsiiniadvokaat ja arstiabi kvaliteedi ekspert Ivan Petšerei nimetas Maxi kohustuslikku rakendamist selgeks ja ühemõtteliseks liialduseks. Meditsiinis tehisintellekti arendajate ja kasutajate ühingu Riiklik meditsiiniteadmiste baas projektitegevuste direktor Andrei Almazov märkis, et Maxi sobivuse küsimus tugineb põhimõttelisemale probleemile: terviklike meditsiiniliste andmete puudumisele. Tema sõnul toimub juurdepääs neile andmetele peamiselt piirkondlike süsteemide kaudu ja need on sageli puudulikud.
Eksperdid nimetavad Maxi nuhkvaraks. Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarev juhib tähelepanu sellele, et sõnumirakenduse privaatsuspoliitika sätestab selgesõnaliselt, et see edastab andmeid taotluse korral FSB-le, siseministeeriumile, föderaalsele maksuteenistusele ja venemaa Pangale. GitHubi teadlased avastasid pärast rakenduse analüüsimist, et see jälgib geograafilist asukohta, installitud programme ning suudab salvestada ka sisestatud heli, videot ja teksti.
13. Vassili Kuzmitšenok: Mosscow Times
venemaa siseministeerium hoiatas võimalike vahistamiste ja karistuste eest interneti kaitsmise protestidel osalemise eest, mille üleskutseid levitatakse TikToki ja muu sotsiaalmeedia vahendusel. Ministeerium teatas, et veebis ilmuvad üha enam sõnumid, mis kutsuvad inimesi üles 27.–29. märtsil loata üritustele tänavatele tulema.
Ministeeriumide pressiteenistus rõhutas, et sellistel protestidel osalemine ja teiste, sealhulgas alaealiste kaasamine võib kaasa tuua haldus- ja kriminaalvastutuse. Ministeerium lisas, et sellised üritused surutakse viivitamatult maha ning nende osalejad ja korraldajad peetakse kinni.
Samuti öeldi, et materjalide levitamist, mis kutsuvad üles ebaseaduslikule käitumisele või valitsusasutuste töö kohta valeinfo levitamisele, võib pidada katseks ühiskonda destabiliseerida. Siseministeerium kutsus kodanikke üles sellistele üleskutsetele mitte reageerima, vältima kavandatud protestide toimumiskohti ja jälgima alaealiste käitumist internetis.
Seda tausta arvestades määras Moskva kohus tudengid Maksim Heifetsi ja Nikita Ulanovi 15 päevaks vahi alla, teatab Mediazona. Noortele meestele esitati süüdistus politseinikule kuuletumata jätmises, väites, et nad osalesid Bolotnaja väljakul toimunud loata interneti blokeerimise vastases protestis. Eelmisel nädalal pidas politsei kinni 19-aastase Sofia Tšepiku, grupi Scarlet Swan administraatori, kuid pärast vestlust vabastati ta hoiatusega seaduse rikkumise lubamatuse kohta, teatas SotaVision. Teine administraator, 20-aastane Stepan Razin kutsuti prokuratuuri.
Märtsi keskel levisid TikTokis varjatud üleskutsed osaleda interneti blokeerimise vastases protestis. Näiteks teatasid kasutajad oma rahakottide kaotamisest, mida nad otsisid 29. märtsil kohtades, kus plaaniti meeleavaldusi. Paljudes videotes oli näha seni tundmatu grupi Scarlet Swan logo, mis lõi samanimelise kanali ja Telegrami vestluse nimega Rally 29.03. Korraldajad teatasid, et nad olid esitanud taotlusi meeleavalduste korraldamiseks Moskvas ja Peterburis, kuid võimud lükkasid need tagasi, viidates COVID-piirangutele. Scarlet Swani aktivistide sõnul kiideti meeleavaldused Penzas ja Muromis siiski heaks.
Ka Boriss Nadeždini presidendikampaania endine juht, poliitik Dmitri Kisseljov teatas plaanist korraldada 29. märtsil enam kui 20 venemaa linnas rida meeleavaldusi interneti blokeerimise vastu. Nadeždin ise teatas, et Moskva oblasti võimud keeldusid talle meeleavalduse korraldamiseks loa andmisest. Ta väitis, et esitas arvukalt taotlusi, kuid üritust ei lubatud üheski linnas. „Kõik vastused on samad – ja need tunduvad pilkamisena: sina ei saa, sest sul on COVID. Aga teised (samas kohas ja ajal) saavad,” ütles ta. 7×7 andmetel on aktivistid esitanud meeleavalduste taotlusi vähemalt 28 linnas 17 piirkonnas.
Alates 2025. aastast on võimud suurendanud mobiilse interneti ja sõnumsiderakenduste blokeerimist. Projekti „Na Svjazi” (Ühenduses) andmetel piiratakse internetiühendust regulaarselt enam kui 60 piirkonnas ning lubatud ressursside „valged nimekirjad” on juba rakendatud 72 piirkonnas. 2025. aasta lõpuks oli venemaast saanud internetiühenduse sulgemiste arvu poolest maailma liider – 37 166 tundi, mis mõjutas 146 miljonit inimest, vastavalt Top10VPN-ile.
5. märtsil 2026 algas Moskvas ulatuslik blokeerimine, sarnaseid meetmeid kuulutati hiljem välja ka Moskva piirkonnas ja Peterburis. kreml omistab piirangute vajaduse „Ukrainast lähtuvatele keerukatele rünnakutele” ja kutsub üles valmistuma pikemateks katkestusteks. venemaa riigiduuma infopoliitika komitee juht sergei bojarski nimetas regulaarseid internetiühenduse sulgemisi „uueks normaalsuseks”.
14. venemaal on tekkinud väetiste puudus seoses kodumaiste toodete ülemaailmse nõudluse suurenemisega Hormuzi väina sulgemise ja eksporditollimaksude kaotamise tõttu. Põllumehed on pöördunud venemaa põllumajandusministri oksana luti poole, et kurta oma suutmatuse üle hankida vajalikke külvimaterjale puuduse ja kõrgete hindade tõttu, teatab Izvestija. „Väetiste hind siseturul on järsult tõusnud, saavutades rekordtaseme, ja paljudest toodetest on puudus,” seisab Põllumajandustootjate Rahvapõllumeeste Assotsiatsiooni juhi Oleg Sirota allkirjastatud kirjas. Põllumehed hindavad, et väetiste hindade keskmine tõus aasta algusest on ületanud 30%.
Tööstuse esindajad arutasid praegust olukorda selle nädala alguses Kazanis toimunud Ülevenemaalisel Põllumeeste Kongressil. „Üks teemadest oli väetiste hindade tõus, aga ka nende, sealhulgas ammooniumnitraadi puudus – seda lihtsalt ei eksisteeri,” ütles venemaa Föderatsiooni Talupidajate Kodumajapidamiste ja Põllumajandusühistute Assotsiatsiooni (AKKOR) asepresident Olga Bašmatšnikova. lutile saadetud kirjas öeldi, et olukorra halvenemise üheks peamiseks põhjuseks oli väetisetootjate eksporditollimaksude kaotamine alates 1. jaanuarist 2025.
Tollimaksud kehtisid alates 2023. aasta septembrist, et kaitsta siseturgu hinnatõusu eest ning säilitada tasakaal sisenõudluse ja ekspordi vahel. Ühing kutsus üles võtma meetmeid hindade alandamiseks ja stabiliseerimiseks, sealhulgas mineraalväetiste ekspordi piiramiseks. Põllumehed rõhutasid, et puudus võib viia põllumajandustoodangu olulise languseni.
Ühingu juhatuse aseesimehe Babken Ispirjani sõnul on väetiste kättesaadavus hinnakaitse kadumise tõttu jõudnud kriitilisse punkti. „Kui siseturu tarned muutuvad ekspordilepingute kõrval teisejärguliseks, satuvad põllumajandusettevõtted ebavõrdsesse olukorda,” ütles ta. Valitsuse tegevusetus mitte ainult ei häiri külvihooaega, vaid sunnib ka põllumehi ostma väetisi spekulatiivsete hindadega, teatas Ispirjan.
Põllumehed ei saa valitsuse meetmete tõttu põllumajandustoodete hindade piiramiseks hüppeliselt tõusnud väetisehindu oma kaupade lõpphinnale üle kanda. Nende kasutamise vähendamine on samuti võimatu, kuna see ähvardab muuhulgas tootjate kasumlikkuse kaotuse ja pankroti ohtu, seisab kirjas.
Teisipäeval teatas Põllumajandusministeerium ammooniumnitraadi ekspordi piirangutest 21. märtsist kuni 21. aprillini, et tagada kevadine põllutöö. See võimaldab põllumeestele külviperioodil esmajärjekorras nõutud väetisi pakkuda, teatas amet. Samuti öeldi, et ametivõimude vastuvõetud toetusmeetmete kogum tagab stabiilse turuolukorra ja väetiste täieliku kättesaadavuse.
Samal ajal arutab amet Izvestija tööstusametiühingu allika sõnul põllumeestega võimalust kehtestada kuuajaline ekspordikeeld muudele lisanditele peale nitraadi.
15. Lühiuudised
Rootsis korraldas politsei läbiotsimisi Sundsvallis asuvas alumiiniumisulatustehases Kubalis, mida kontrollib oleg deripaska asutatud venemaa alumiiniumifirma Rusal. SVT teatel on ettevõtte kaks tippjuhti kinni peetud tõsiste sanktsioonide rikkumiste kahtlusega. Nad on kahtluse staatuses, mis tähendab, et uurijatel on tõendeid võimaliku seotuse kohta kuriteoga, kuid süüdistuse esitamiseks pole veel piisavalt tõendeid. Rootsi seaduste kohaselt on sanktsioonide rikkumine kriminaalkuritegu ja suurte summade või kahesuguse kasutusega kaupade puhul võib selle eest karistada rahatrahvi või vangistusega.
Ukraina ja Saudi Araabia peaksid president Zelenski visiidi ajal allkirjastama julgeolekukoostöö lepingu. Väidetavalt sisaldab leping õhuruumi kaitse ja laiema kaitsekoostöö elemente kahe riigi vahel.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja, kindral Christopher G. Cavoli ütles, et Ukraina meeskonnad opereerisid Patriot õhutõrjesüsteeme isegi paremini kui ameeriklased, nimetades seda suureks edusammuks. Ta lisas, et USA väed õpivad nüüd Ukraina lahingukogemustest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
