Sõja ülevaade: 1448. päev – vene pool suutis kehva ilma ära kasutada
Avaldatud: 10 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. veebruar 2026:
Kupjanski suunal suutis vene pool kehva ilma ära kasutada ja Ukraina omad Huljaipole lõigus.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: piiri ääres hakkas vist olukord paranema.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool sai Kupjanskist kagus tuntavalt edasi.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: vaatamata vene poole tihedale konveierile suutsid Ukraina omad veel külasid puhastada.
10. Herson: muutusteta.
11. putinile teatati lääne tehnoloogia ja seadmete asendamise katsete ebaõnnestumisest.
12. venemaa on toiduainete hindades Euroopale järele jõudnud.
13. Rosstat teatas, et venelased on alates 2000. aastatest rekordiliselt rikkaks saanud.
14. venemaa on nafta müümise suutmatuse tõttu tootmist kärpinud teist kuud järjest.
15. Lühiuudised
putini fänne Euroopas siiski on ja viimane küsitlus näitas, et nende arv kõrge vaid Serbias on ja mujal riikides õnneks siiski mitte. Jah, mõned riigid siiski nõrga putini vastuseisuga või hoopis kõrge vastasusega üllatasid.
Ukraina plaanib enne kavandatud palgatõusu oma sõjaväelaste struktuuri auditeerida, ütles seadusandja Nina Južanina. Ta ütles Raadio Svobodale, et kaitseminister Mõhhailo Fjodorov tunnistas märkimisväärset tasakaalustamatust, kus paljud sõjaväelased on tagalas ja vähem on otseselt lahingukäskude all, ning ütles, et süsteem vajab tasakaalustamist.
vene soldatitel on kasvavaid raskusi enda soojas hoidmisega eesmistel possadel ja näha jalavarjudesse pandud riidetükke (nagu vanasti olid partjankad), mis pisu võivad aidata, aga mitte kauaks, kui just jalanõu number mitu numbrit suurem pole. Kaks sellist soldatit lõunarindel küla puhastamise käigus leiti ja alla andmine toimus kiirelt.
Vaid 168 vene poole rünnakut ehk siis pidevat kõrget survet eip suudeta kuskilgi teha. Jah, Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huliaipole lõik on keskmisest tihedama survega aga päevaks paariks suudetakse rünnakute arvu tõsta 50-100%, mitte enamaks. Kupianski suund ja Kramatorski suund on muutumas üha aktiivsemaks, eilseks vene poole Kupianskist kagus edenemine pisu pahasti üllatas.
Ukraina omadel on sihtmärkide leidmine ja tabamine muutunud tuntavalt paremaks üha kaugemal rindest ja see on hakanud tooma mitmeski lõigus soovitud tulemusi. Kaudtulega läheb vene poolel üha nirumini, tagalatoetusega vaid tõrked kasvavad (vahel tundub, et neid varusid vedavaid soldateid saab rohkem surma kui rünnakutel osalejaid).
Sajud peaks hetkel otsas olema ja mõne päeva pärast jõuab sinna plusskraadide laine ning kergliikuritega läheb libedaks…
1. Ukraina armee 11. lennuväebrigaadi Hersoni Mi-24 helikopteri meeskond hukkus lahingmissiooni läbiviimisel. Kaotusest teatas brigaad ise.
vene väed intensiivistasid rünnakuid tsiviilraudteeinfrastruktuurile Sumõ ja Tšernihivi oblastis. Droon tabas Konotopi jaamas vedurit, mis pidi liituma reisirongiga, kahjustas rööpaid Tereštšenska jaama lähedal ning sõitis sisse teenindussõidukile, vigastades ühte raudteetöötajat.
vene okupatsiooniväed algatasid Zaporižja oblastis asuva Volnjanski vastu droonirünnaku, mille käigus sai vigastada neli inimest, sealhulgas üks laps.
2. Kanal Dosje Špiona teatas veebruari alguses mitmest droonirünnakust, mis põhjustasid venemaale kaotusi. Kanali väitel suri Kurski oblastis rünnakus saadud haavadesse vene kolonel, Brjanski oblastis tabas sõjaväekomandöri sõidukit drooni rünnak, tappes ühe ja haavates nelja inimest, ning droon hävitas vahetult pärast kasutuselevõttu 96L6 radari.
Ukraina peastaap teatas eile, et kaitsevägi ründas Kurski oblastis Sudža lähedal venemaa õhudessantväe juhtimispunkti ja okupeeritud Hersoni oblastis Novooleksijivka lähedal laskemoonaladu. Samuti kinnitati Doni-äärse Rostovi lähedal droonide lao hävitamist, kus väidetavalt hävitati umbes 6000 drooni.
vene meedia teatel kõrvaldas Ukraina kaitsevägi erivägede pataljoni ArBat ülema aik gasparjani. Oma eluajal sai gasparjan putinilt medali Vapruse eest. Ta värvati sõtta range režiimiga karistuskolooniast, kus ta kandis relvastatud röövi eest karistust.
3. Kursk: Sumõ ja Harkivi vahel vene piiri ääres on hakanud pisu aktiivsemalt Ukraina omad toimetama. Muutusi küll veel rindejoones ei tuvastanud aga kõlakaid liigub, et võib-olla kuskil vene poolt piiri taha löödi…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool sai Kupianskist kagus tuntavalt edasi.
Kaks päeva tihedamat survet Kupjanski suunas Oskili idakaldal, kus osales tavapärasest rohkem soomusautosid, ATV-id, tsikleid aga ka sõiduautosid, võis tuua edenemisi. Eesmised uued possad võivad olla nüüdseks Podolõ asula serval ning Kurulivka küla võib olla osaliselt vene poole kontrolli all. Tulemuseks võib olla peatselt saabuv Kupianski linna Oskili jõe idakaldal oleva osa kaotus, kui siin lõigus olukorda kontrolli alla ei saada. Õnneks ilm muutub paremaks ehk siis seiretingimused paranevad ja võib-olla suudetakse ala puhastada…
Lõmani suunal langes surve.
6. Siversk: keskmisest tihedamalt siin üritatakse Kramataroski ja Slovjanski poole suruda aga rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: vene blogijad teatavad Ukraina vastupealetungist ja Ukraina sõjavägi teatab vaid puhastusoperatsioonist ning luurest…
Ukraina 475. eraldi rünnakrügement CODE 9.2 teatas FP-2 droonirünnakutest venemaa FPV droonide operaatorite asukoha pihta Rubikoni üksusest Rivnopillias Zaporižja oblastis. Rünnakut korrigeeriti Vampire drooniga ning täiendavat luuret teostas Shark droon.
Ukraina blogist: 225. eraldi rünnakrügemendi võitlejad viisid Staroukrainkas läbi puhastusoperatsiooni ja võtsid soldateid vangi, samas kui olukord lähedal asuvas Zaliznõtsjas on endiselt ebaselge. vene väed avaldasid ka kaadreid, mis väidetavalt näitavad Ukraina mehhaniseeritud rünnakuid Dobropilja ja Prõluki lähedal põhja pool.
vene sõjaanalüütik juri podoljaka ütleb, et olukord Zaporižja rindel on viimase kahe päeva jooksul järsult kuumenenud. Tema sõnul on Ukraina väed alustanud aktiivseid vasturünnakuid Huliaipole piirkonnas. podoljaka väidab, et need tegevused ei olnud spontaansed. Tema arvates oli operatsiooni ette valmistatud umbes nädal aega, mille jooksul Ukraina väed koondasid pealetungiks märkimisväärsed jõud. Ta ütleb, et vastupealetung hõlmab seitset rünnakrügementi ja kolme rünnakbrigaadi, mis kõik on ümber paigutatud Pokrovski ja Kupjanski suundadest.
Ta kirjeldab nende käikude peamise eesmärgina katset rünnata venemaa Vostoki grupeeringu tagalat. podoljaka sõnul üritavad Ukraina väed ära kasutada Pokrovski ja Velõka Mõhhailivkaga seotud logistikamarsruute ja sõlmpunkte. Ta rõhutab, et rünnakute ajastus langes kokku keeruliste ilmastikutingimuste ja kommunikatsiooniprobleemidega (Starlink), mis tema sõnul aitasid suurendada üllatusmomenti.
Seni saavutatud tulemuste osas teatab podoljaka kõige käegakatsutavamatest taktikalistest edusammudest Novomõhhailivka lähedal. Ta ütleb, et Ukraina üksustel õnnestus venemaa positsioonid Orestopili ja Sosnivka piirkonnas tagasi lükata. Ta lisab, et võitlus jätkub nüüd Berezove ümbruses, kus piirkonna kontroll on endiselt vaidlustatud.
Kaugemal läänes Ternuvate lähedal kirjeldab podoljaka olukorda ebastabiilsena. Ta ütleb, et Ukraina väed jätkavad seal edasiliikumist, samal ajal kui mõlemad pooled hindavad arenguid erinevalt, mis viitab sellele, et võitlus initsiatiivi pärast selles sektoris endiselt käib.
Ukraina Lõunakaitseväed lükkasid tagasi venemaa väited Ukraina vastupealetungi kohta Dnipropetrovski ja Zaporižja oblasti piiri lähedal. Pressiesindaja Vladõslav Vološõn ütles RBC Ukrainale, et venemaa kaardid ei kajasta tegelikkust ning praegused tegevused on luure- ja puhastusoperatsioonid, mitte vastupealetung.
Njah, seniste videode järgi näeb ka vaid väikeste hea varustuse ja väljaõppega Ukraina gruppide tegevust ning isegi lahingpaar hallis alas või selle servadel saab ohutumalt liikuda, sest inimesi paikneb seal väga hõredalt ning üldjuhul ongi kuskil possal või külas 2-6 soldatit ning eks neid seal üllatataksegi…
Ukraina väed jätkavad hekkide pügamise vasturünnakut, puhastades veel mõned asulad Haichuri jõe läänekaldal. Siiani oleme näinud Ternuvate, Prõdoroznje ja Staroukrainka tagasivallutamist koos Vene vangide võtmisega. Selles suunas võib oodata veelgi.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ei ole suutnud end lääne tehnoloogiast võõrutada, hoolimata putini üleskutsetest seda teha ja (tema) väidetest, et see on juba saavutatud. Majandusarengu Ministeeriumi koostatud hinnangu kohaselt (dokumenti vaatas üle Financial Times) on riik endiselt kriitiliselt sõltuv impordist valdkondades, mis on tema käimasoleva sõja jaoks olulised, sealhulgas masinaehitus, droonide tootmine ja energeetika. Dokumendi kohaselt ei anna ka jõupingutused mitteenergia ekspordi laiendamiseks soovitud tulemusi.
See visandab kuueaastase plaani impordi asendamise eesmärkide saavutamiseks kriitilistes sektorites aastaks 2030, mis on putini praeguse presidendiameti lõpp. Dokumendi autorid rõhutavad, et majanduslik ümberkujundamine on vältimatu, ennustades kiirenenud üleminekut tehnoloogilisele sõltumatusele välismaistest tarnijatest. Seda iseseisvust ei saavutata aga üheski sektoris kümnendi lõpuks. Näiteks laevaehituses on iseseisvus alla 60% ja lennunduses umbes 50%. Isegi droonid, mis praegu sõltuvad enam kui 60% ulatuses välismaistest komponentidest, toodetakse viie aasta jooksul venemaal vaid 80% ulatuses kodumaal.
Ja isegi need 2025. aasta veebruari dokumendis välja toodud plaanid tunduvad ekspertidele saavutamatud. „2030. aasta eesmärgid tunduvad putini jaoks pigem fantaasia kui realistliku plaanina,“ ütles FT-le Carnegie Belinsky venemaa ja Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko. „Arvestades, et nad alles viimistlesid oma arvutusi eelmise aasta veebruaris, mõistab bürokraatia, et impordi asendamine kodumaise toodanguga toimub väga piiratud tempos.”
venemaa liigub praegu tehnoloogilise suveräänsuse ja tehnoloogilise juhtpositsiooni poole ning seda tuleb teha kiiremini, teatas putin 2025. aasta detsembris. Ta lisas aga, et „võib kindlalt öelda…, et venemaa on saavutanud täieliku digitaalse suveräänsuse”.
putin rõhutas, et koos Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga on see üks kolmest riigist, kellel on digitaalne suveräänsus. Ta ei selgitanud, mida ta selle all mõtles. Kuid kuus nädalat hiljem sulges Elon Musk Donald Trumpi palvel ja Ukraina koostatud nimekirja kohaselt Starlinki terminalid, mida vene väed rindel piirangutest möödahiilimiseks kasutasid. See „viskab venemaa relvajõudude side ja lahingutegevuse juhtimise paar aastat tagasi nüüdseks unustatud iidsete tehnoloogiate juurde nagu juhtmega internet, WiFi ja raadioside”, kurtis Z-kanali sõjaväeinformaator.
Selgub, et „NATO-ga võitlemine”, tuginedes samal ajal NATO satelliit-internetile ja mitte kiiresti omaenda ekvivalentide väljatöötamisele, on halb mõte. Kes oleks seda arvanud?
Eelmise aasta augustiks olid venemaa tootjad lennufirmadele tarninud vaid ühe 15-st sel aastal tarnimiseks kavandatud reisilennukist. See on vaatamata asjaolule, et vahetult pärast sõja algust Ukrainas käivitati ulatuslik programm lennundustööstuse taaselustamiseks, mille eesmärk oli asendada Boeingi ja Airbusi lennukid, mis olid kättesaamatuks muutunud.
Lennundustööstuse täielikuks taaselustamiseks pole venemaal ei komponentide baasi, tehnoloogiat, tehaseid ega insenere, ütles lennundustööstuse allikas toona Reutersile. „Kõige selle nullist loomine võtab aastaid, kui mitte aastakümneid.”
Elektroonikatööstuses kasutab 61% ettevõtetest jätkuvalt välismaiseid inseneritarkvara süsteeme, väidab venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi digitaaltehnoloogiate osakonna direktori asetäitja ivan kuzmenko. Tööstusharu sõltub 98,3% ulatuses imporditud tööpinkidest: 2024. aastal moodustasid kodumaised seadmed alla 2%. Valdav enamus (71%) tarniti Hiinast, samas kui Saksamaa, Jaapani ja Lõuna-Korea seadmete import langes sanktsioonide tõttu praktiliselt nullini.
Isegi venemaa peamises tööstusharus, naftatööstuses, lubas asepeaminister aleksandr novak importida ja asendada 100% kriitilisest varustusest alles 2030. aastaks. Valitsuse maavarade baasi arendamise strateegia kohaselt ületab imporditud puurimisseadmete ja kaevandamise analüütilise tarkvara osakaal 90%. Kaevandusettevõtete kasutatavatest kaevandusseadmetest 50% ja maapealse geofüüsika seadmetest 30% on endiselt imporditud.
Majandusministeeriumi dokumendis välja toodud plaanid on ebareaalsed, arvestades venemaa suurt sõltuvust impordist, ütleb Soome Panga Arengumaade Instituudi vanemökonomist Heli Simola: Paljude oma eesmärkide saavutamiseks on nad juba pidanud mõnest nõudest loobuma, kuna kodumaiseid alternatiive pole. Mõnel juhul märgistatakse Hiina kaubad lihtsalt venemaa kaupadeks, et oma eesmärke saavutada.
12. 2026. aasta alguseks lähenes venemaa toiduainete hindade tasemele mitmes EL-i riigis ning mõnes kaubaartiklis oli see juba Euroopast möödas. Sellest teatas Важные истории , mis analüüsis Rosstati ja Numbeo teenuse andmeid ning suurima jaemüügiketi Pjaterotška hinnasilte. Väljaande andmetel maksab kümnes Euroopa riigis – Rumeenias, Poolas, Tšehhi Vabariigis, Portugalis, Leedus, Ungaris, Bulgaarias, Horvaatias, Lätis ja Hispaanias – pool või rohkem põhikaupadest sama palju kui venemaal või vähem.
Teistes riikides, näiteks Saksamaal, maksab Lidlis liiter piima poole vähem kui venemaa Pjaterotška kaupluses (piimaliitri keskmine hind Pjaterotškas on 132 rubla, 1,32 eurot). Tšehhi Vabariigis ja Hispaanias olid piimahinnad samuti madalamad: vastavalt 89 ja 108 rubla. Kõige märgatavam erinevus oli tomatite hinnas: kilogramm Pjaterotškas maksab üle 500 rubla, mis on kaks korda rohkem kui Euroopas. Pudelivesi, banaanid, juust, kartulid, valge riis, rohelised, vein, õunad, apelsinid ja salat on EL-is samuti odavamad. Kanafilee maksab umbes sama palju.
Samal ajal oli venemaal 2025. aastal mediaanpalk 64 500 rubla (umbes 710 eurot), samas kui näiteks Saksamaal on sama näitaja pärast maksude mahaarvamist umbes 2600 eurot ning Poolas ja Tšehhi Vabariigis umbes 120 000 rubla. Seetõttu kulutavad venelased toidule keskmiselt 32% oma igakuistest kulutustest, samas kui EL-is on see osakaal oluliselt madalam – Saksamaal 11,6%-lt Rumeenias 25,1%-le.
Järsk hinnatõus venemaal muutus eriti märgatavaks pärast käibemaksu tõusu 20%-lt 22%-le selle aasta jaanuaris. Rosstati andmetel tõusid toiduhinnad 22. detsembrist 2025 kuni 2. veebruarini 2026 keskmiselt 3,4%, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Valitsuse statistika kohaselt on toiduainete hinnad nelja täieulatusliku sõja aasta jooksul tõusnud keskmiselt 35%, kusjuures kumulatiivne inflatsioon on umbes 40%. Suurimad hinnatõusud on toimunud kala, banaanide, margariini, veiseliha ja kurkide puhul, samas kui ainult nelja toote – porgandi, peedi, kapsa ja tatra – hinnad on langenud.
Samal ajal ei kajasta keskmine statistika sageli tegelikke poehindu: näiteks hindab Rosstat pastöriseeritud piima liitri hinnaks 98 rubla, samas kui Pjaterotškas maksab see umbes 132 rubla ja kilogramm tomateid maksab üle 500 rubla, võrreldes ametliku hinnaga 257, nagu märkis Важные истории.
13. Ukraina sõja ajal on venemaa kodanike elatustase tõusnud ulatusega, mida statistikas pole nähtud peaaegu 20 aasta jooksul, teatas Rosstat. Rosstati andmetel suurenes venelaste reaalne käsutuses olev sissetulek eelmisel aastal 7,4%. Aasta varem oli see suurenenud 8,2% ja 2023. aastal 5,4%. 22,7% kasv kolme aasta jooksul on võrreldava kolmeaastase perioodi jooksul alates aastatest 2006–2008 enneolematu: tol ajal kasvasid venelaste sissetulekud Rosstati andmetel 30,2%.
Isegi arvestades 1% langust 2022. aastal, on venelaste reaalne sissetulek nelja sõja-aasta jooksul Rosstati andmetel suurenenud 21,5%. Viimati juhtus see aastatel 2002–2007. Reaalne käsutuses olev sissetulek kasvas üle 10% aastas (kõrgeim tase oli 2003. aastal 14,9%). Pärast Krimmi annekteerimist reaalsissetulekute kasv lakkas: alles 2024. aastal ületasid need 2013. aasta taseme.
Rosstati andmetel elasid venelased eelmisel aastal keskmiselt 74 845 rubla eest kuus. Aasta jooksul suurenes see summa ligi 10 000 rubla ehk 17% võrra, kuid inflatsioon ja kohustuslikud maksed moodustasid sellest kasvust enam kui poole.
Pensionärid said keskmiselt 23 425 rubla (234 eurot) kuus ja keskmine palk ulatus 96 772 rublani (967 euroni). Rosstati andmetel on töötavate venelaste sissetulek alates sõja algusest tõusnud 68% ehk ligi 40 000 rubla võrra, kusjuures tööjõupuudus on võimude hinnangul 2–3 miljonit inimest.
Triljonid investeeringud kaitsetehastesse, mis läksid üle kolmevahetuse süsteemile, samuti helded boonused lepingute sõlmimise eest kaitseministeeriumiga vallandasid varem majanduslanguses olnud piirkondades tarbimisbuumi. Rosstati andmetel kasvasid Tõva Vabariigis reaalsissetulekud aastatel 2022–2024 16%, Juudi Autonoomses Oblastis 20% ja Tšuvaššias 22%.
Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi Janis Kluge andmetel ulatuvad ainuüksi rindele saatmise eest makstavad summad aastas keskmiselt 800 miljardit rubla. Sellele summale lisanduvad matuse ja haavatute hüvitised. Selle tulemusel hakkasid enne sõda vaevu ots otsaga kokku tulnud inimesed ootamatult palju teenima, märgib Kluge.
Majandust üle valatud rahavihm vallandas aga inflatsiooni hüppe, millele keskpank reageeris baasintressimäära järsu tõstmisega. Sõjaväebuum asendus majanduslangusega: SKP kasv aeglustus 1%-ni ja palgavõidujooks on jõudnud oma piirini, ütleb valitsusele lähedase analüütilise keskuse Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) direktori asetäitja Dmitri Beloussov.
Majanduslik olukord halveneb, mistõttu palkade tõstmine endise tempoga on võimatu: majanduskasv aeglustub, ettevõtete kasum langeb ja enamiku tööstusharude kasumlikkus on langenud alla laenuintressimäärade, märgib Beloussov.
Keskpanga tellitud Avaliku Arvamuse Fondi septembrikuine küsitlus näitas, et 90% ei usu, et nende reaalne sissetulek on aasta jooksul suurenenud. Kõige populaarsemad vastused küsimusele, kuidas nende sissetulekud ja hinnakasv omavahel võrreldavad, olid sissetulekud ei ole kasvanud, aga hinnad on (41%) ja sissetulekud on kasvanud aeglasemalt kui hinnad (38%). Ainult 11% vastanutest teatas sissetulekute ja hindade kasvust samal kiirusel.
FOM-i jaanuarikuises küsitluses teatas enamik (52%), et nende finantsolukord ei ole viimase aasta jooksul muutunud, 28% ütles, et see on halvenenud, ja ainult 18% on paranenud.
14. Bloomberg teatas andmetele viidates, et nafta müügi probleemid India suunal viisid venemaa toodangu languseni jaanuaris teist kuud järjest, ulatudes 9,28 miljoni barrelini päevas. See on ligi 300 000 barrelit päevas alla venemaa OPEC+ kvoodi.
Keskmine päevane toodangu langus jaanuaris oli 46 000 barrelit, mis on vähem kui eelmise kuu umbes 100 000 barrelit.
Kuna pärast seda, kui USA kehtestas augusti lõpus Indiale tariifid ja oktoobri lõpus Rosneftile ja Lukoilile sanktsioonid, ei suudetud kogu venemaalt eksporditud naftat ladustada, kuhjub toornafta tankeritesse. Veebruari alguseks oli ujuvmahutites ladustatud 143 miljonit barrelit venemaa naftat. See on peaaegu kaks korda rohkem kui aasta tagasi ja enam kui veerandi võrra rohkem kui novembri lõpus.
venemaa eelmine märkimisväärne toodangu langus oli 2024. aastal, kui see langes märtsi 9,64 miljonilt barrelilt septembris 8,97 miljoni barrelini. See oli aga tingitud OPEC+ kvootide kärpimisest, kuna organisatsioon püüdis naftahindu toetada pakkumise piiramisega. Seejärel, kuni 2025. aasta septembrini, vastas venemaa tootmine ligikaudu oma kvoodile, kuid siis hakkasid arvud lahknema: kvoot suurenes, samal ajal kui tootmise kasv esialgu seiskus ja seejärel hakkas langema.
Praegune kvoot on 9,57 miljonit barrelit päevas.
India sai jaanuaris 1,2 miljonit barrelit päevas, samas kui kogu 2025. aasta keskmine oli 1,73 miljonit barrelit. Ostumahtudega otseselt kursis olevate isikute sõnul võib import aprilliks praegusest tasemest poole võrra langeda. Nende tariifide hilisemat kaotamist seletatakse asjaoluga, et Ameerika Ühendriigid sõlmisid Delhiga kaubanduslepingu, mille tingimuseks on Donald Trumpi sõnul see, et India lõpetab nafta ostmise venemaalt.
Reedel kinnitas Trump neid sõnu täidesaatva korraldusega. „India on võtnud endale kohustuse lõpetada nafta otsene või kaudne import venemaa Föderatsioonist,” seisis korralduses ja kui korraldus taastatakse, võidakse Ameerika Ühendriikidesse tarnitavate kaupade tariife uuesti tõsta. Pärast kaubanduslepingu sõlmimist tühistas Trump augustis kehtestatud 25% tariifitõusu.
„Üldine majanduslik kasu [Indiale] kaubanduslepingust Ameerika Ühendriikidega kaalub üles nafta impordi eelised alandatud hindadega,” ütles Singapuris asuva konsultatsioonifirma Vanda Insights asutaja Vandana Hari. Ta usub, et India venemaa nafta import võib lõpuks stabiliseeruda 400 000–500 000 barreli juures päevas.
Sel juhul toimub ost peaaegu eranditult Rosnefti omanduses olevalt Nayara Energylt, mis on EL-i sanktsioonide all ja mille tootmisvõimsus on 400 000 barrelit päevas. Seda kinnitavad ka Bloombergi allikad, märkides, et Euroopa sanktsioonide tõttu pole Nayaral naftat mujalt hankida peale Rosnefti. Siiski väidavad nad, et pole veel teada, kas Washington ja Delhi on andnud loa selliste ostude jätkamiseks.
Hiina rafineerimistehased on hakanud Indiat osaliselt asendama, ostes sinna saadetud venemaa barreleid, kuid nad ei saa seda teha täies mahus.
15. Lühiuudised
USA sõjavägi hõivas India ookeanis tankeri Aquila II, mis oli osa venemaa varilaevastikust, mida Moskva kasutas sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. USA sõjaministeeriumi andmetel rikkus laev president Donald Trumpi kehtestatud Kariibi mere sanktsioonidega kaetud laevade karantiini ja üritas põgeneda. „Sõjaministeerium jälgis ja jahtis seda laeva Kariibi merest India ookeanini,” märkis ministeerium. Ukraina luureteenistuse hallatava portaali War&Sanctions andmetel vedas hõivatud tanker venemaa ja Venezuela naftat. Aquila II suhtes kehtivad USA, Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Šveitsi, Kanada ja Ukraina sanktsioonid. 2025. aasta jaanuaris kehtestas USA rahandusministeerium laeva omaniku Sunne vastu sanktsioonid tegevuse eest venemaa energiasektoris.
Bulgaaria aktivistid teatasid Novinite’i teatel võimalikust Wagneri PMC asukohast mägedes. Nende sõnul nähti hoone juures Wagneri sümbolite ja venemaa lipuga vormiriietuses inimesi. BOECi juht Georgiev andis mõista, et asukohta võidakse kasutada terroristlikel eesmärkidel, kuid võimud pole kommentaare andnud.
Sky Newsi teatel plaanib EL esmakordselt kehtestada sanktsioonid kolmandate riikide sadamatele, mis teenindavad venemaa varilaevastikku. 20. sanktsioonide pakett hõlmab Kulevi sadamat Gruusias ja Karimuni sadamat Indoneesias ning võib lisada panku Laosest, Tadžikistanist ja Kõrgõzstanist.
Krimmi venemaa okupatsioonivõimud on mures teismeliste seas kasvava Ukraina-meelse meeleolu pärast, ütles aktivist Raadio Svoboda saates Krõm Realii. Ta ütles, et ametnikud käskisid pärast kinniseid koosolekuid laiendada noortetegevusi ja tugevamat propagandat, tunnistades, et venemaa mõjutustegevuse katsed õpilaste seas ebaõnnestuvad.
Ukraina kaitsetööstusettevõte UkrArmotech esitles Saudi Araabias toimunud relvanäitusel WDS 2026 oma uusi soomukeid Gyurza-03 ja DESNA. Ettevõtte sõnul on sõidukid seeriatootmiseks valmis pärast kodifitseerimist ja tellimuste saamist Ukraina kaitseväelt. Süsteeme esitleti moodulplatvormidena.
OSCE juht, kes on ka Šveitsi välisminister, ütles kohtumisel lavroviga, et soovib edusamme organisatsiooni dialoogi taastamisel venemaaga.
Ungari peaminister Viktor Orbán kritiseeris NATO peasekretäri Mark Rutte märkusi alliansi vägede võimaliku paigutamise kohta Ukrainasse. Orbáni sõnul on sellised avaldused “hullumeelsus” ja tema arvates viivad need Euroopat sõjale lähemale.
Jaapani avalik-õigusliku ringhäälingu NHK teatel liitub Jaapan NATO algatusega, et varustada Ukrainat Ameerikas toodetud laskemoona ja varustusega, sealhulgas osta mittesurmavat varustust. Mitmed NATO ametnikud ütlesid NHK-le, et Jaapan peaks peagi ametlikult teatama oma plaanist liituda PURL-i algatusega. Ametnikud ütlesid Jaapani ringhäälingule, et Jaapan rahastab ainult mittesurmavat kaitsevarustust, mis tõenäoliselt hõlmavad radarisüsteeme ja kuulikindlaid veste.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
