Sõja ülevaade: 1222. päev – üks küla kaotati
Avaldatud: 29 juuni, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. juuni 2025:
üks küla kaotati ja tuntav vene poole surve tõus ja öösel üle 500 eluka Ukraina kohal…
1. Üle Ukraina droone ja rakette.
2. Krimmis oli tabamusi.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. „Olukord on meeleheitlik.” Gazprom ei tea, mida peale hakata 60 miljardi kuupmeetri müümata jäänud gaasiga.
12. Belgorodi oblastis peksid kadõrovlased läbi sõjaväepolitseiniku, kes peatas nad numbrimärkideta valel teepoolel sõitmise eest.
13. venemaa laiendab strateegiliste pommitusseadmete tehast.
14. Aserbaidžaani välisministeerium on avaldanud venemaa suursaadikule tugevat protesti seoses riigi kodanike massiliste kinnipidamiste ja kahe aserbaidžaanlase surmaga Jekaterinburgis.
15. Ukraina kaitseministeerium kodifitseeris uue Ukraina maapealse drooni Muraha.
16. Lühiuudised
Ukraina sõjaväeluure teatel võtab venemaa suurte kaotuste tõttu vanad T-62 tankid uuesti teenistusse. 27. juunil nähti läände teel rongi 21 tankiga T-62. Halvas seisukorras, aastaid õues hoitud.
Lennundusekspertide sõnul jõudis väidetavalt Dnipro lähedale venemaa rakett Grom-E1 – mis on sisuliselt hübriid juhitava raketi ja liugpommi vahel. Selle löögiulatus on kuni 120 km. Ametlikku kinnitust veel pole. Njah, muret teeb selle lennuulatus ja vist ka täpsus.
Pokrovski rindel on venemaa koondanud umbes 111 000 sõdurit – ülemjuhataja Sõrski sõnul seni suurim vaenlase rühmitus. Hm, kas miskit info segamine… pole vähemalt ise täheldanud (ikka nii kaartidele kui blogijate infole tuginedes suuri muutusi selles sektoris).
170 vene poole rünnakut ja eile tõusis tuntavalt seni pisu rahulikumates sektorites (Harkiv, Siversk) vene poole rünnakute arv. Mujal tavapärane tase. Küll näitab tankide kaotuste numbri tõus, et pisu enam on hakanud neid rünnakutes osalema (juba teist päeva soomust rohkem). Ka on tasapisi tõusuteel soldatite kaotused. Kas see tõus jätkub nüüd ühtlase graafikuga, on tegu ajutise anomaaliaga või suurema pealetungi eelõhtuga, eip oska veel arvata. Pealetungi on võimalik teha nii tõusva survega kulutamaks vastast kui minna tugeva löögirusikaga suruma. Kumma taktika vene pool valib, eip tea, võimalik, et sektoriti erinevaid. Eks palju rolli mängivad ka vene kindralite oskused ja mõttemaailm, nende olukorra teadlikkus, kõrgemalt saadud korralduste täitmise valmidus (ikka on võimalik teha näilisust ja põhjuseks võib olla isegi enda soldatite säästmine jne). Eip saa unustada oskust mõelda palju käike ette…
Sajupilv rindejoonel väheneda eriti ei taha, aga kuidagi igapäevaseks on läinud videod Ukraina lennunduse löökidest oluliste kogumite pihta.
Õnneks näeb üha enam vene poolel meeskonna tunde kadumist, mis on kõige olulisem võti võitmaks sõda. Üks hea ilming sellest on leitav p12. Kui meeskonna tunnet pole, vajaka jääb oskustest, omadest tegelikult ei hoolita, egas siis muu aitagi kui kvantiteet ja selle taktikaga vene pool jätkabki. See võib olla ka põhjuseks, mis tihti ei jõua eesliinile varud, ülesanded allüksustele pole jätkusuutlikud ning see mõjutab paljude soldatite moraali ning enda vangi andmiste tõus paistab jätkuvat.
1. Täna öösel ründas venemaa droonide ja rakettidega Ukrainat. Kogu Ukrainas kuulutati välja õhuhäire, piirkondades oli kuulda plahvatusi. Ulatuti kuni Lvivini, kus tabati olulist infrastruktuuri objekti. Infot nii tabamustest kui hukkunutest Lvivi, Tšerkassõ, Poltaava, Zaporižja ja Mõkolaivi oblastites alles laekub… Kiievi kandis suudeti vist kõik sihtmärgid enne alla lasta.
Ukraina õhuvägi: 29. juuni 2025. aasta öösel algatasid vene okupandid taas Ukraina pihta ulatusliku raketi- ja droonirünnaku, kasutades erinevat tüüpi rakette ja ründedroone, mille käigus hukkus 1. klassi piloot kolonelleitnant Maksim Ustimenko. „Kahjuks tabas meid täna järjekordne valus kaotus. Eile õhtul, tõrjudes massiivset vaenlase õhurünnakut, hukkus F-16 lennukis 1. klassi piloot kolonelleitnant Maksim Ustimenko, sündinud 1993. aastal. Piloot kasutas kogu pardal olevat relvastust, tulistas alla seitse õhusihtmärki. Viimase tõrjumisel sai tema lennuk kahjustada ja hakkas kõrgust kaotama. Maksim Ustimenko tegi kõik endast oleneva, suunas lennuki asustatud piirkonnast eemale, kuid tal ei olnud aega katapulteeruda.”
Sõjaväe andmetel lasi vene Föderatsioon öösel välja üle 500 õhusihtmärgi. Eelkõige hävitasid F-16 lennukid kümneid Shahede.
Harkivi endist abilinnapead kahtlustatakse kindlustustöödel 5,4 miljoni Ukraina grivna (110 tuhande euro) omastamises.
2. 28. juuni öösel hävitas Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) okupeeritud Krimmis asuval Kirovi sõjaväelennuväljal kolm helikopterit ja vaenlase õhutõrjeraketi- ja suurtükisüsteemi Pantsir-S1. Tulekahjus said kahjustada vaenlase lennukomponendi, õhutõrjesüsteemide, laskemoonaladude ning luure- ja ründedroonide paigutuskohad.
venemaa on kaotanud vähemalt kolmkümmend kaheksa hävitajat Su-34. Ligikaudu 34 neist on kinnitust leidnud lahingutes hävinud ja teised on õnnetustes kadunud või saanud kahjustada. See moodustab umbes 26% venemaa sõjaeelsest 163 lennukist koosnevast lennukipargist.
3. Kursk/Belgorod: Ukraina blogikanali info: Sumõ rinne tundub nüüd palju stabiilsem. Minu allikad seal ütlevad, et vene side on täis kaebusi, nende mehed üle piiri on täiesti kurnatud. Samuti viib 225. rünnakrügement läbi riskantseid, kuid ülitõhusaid operatsioone, mis kurnavad venelased tõesti ära.
Kurski oblastis vene soldatite ja kohalike vahel tuleb üha rohkem tülisid. Njah, hoiatuslasud jalge ette ei kipu ka pisu käredaid kohalikke maha jahtuma… ju julguse jooki ka tarbitud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: vene pool suutis eilseks vallutada (arvatavalt tõmbas enne kontakte Ukraina end sealt jõe taha juba eelnevalt ära) Zirka küla. Seda oligi arvata, sest juba varem oli näha, et Ukraina peab taanduma Vovtša ja Mokri Jalõ jõe taha. Eks näis, kas nüüd saadakse siin suunal mingiks ajaks rinne pidama.
10. Herson: muutusteta.
11. Pärast Euroopa turu kaotamist ja Hiinaga uue lepingu sõlmimata jätmist on Gazpromil kogunenud kümneid miljardeid kuupmeetreid gaasi ülejääki ning võimud üritavad välja mõelda, kuidas seda kasutada, teatab Reuters, viidates venemaa ametnikele ja ettevõtte tippjuhtidele. Eelmisel aastal ulatus Gazpromi toodang 416,19 miljardi kuupmeetrini, millest vaid 355,23 miljardit müüdi välis- ja siseturul. Selle tulemusel on Gazpromil alles umbes 60 miljardit kuupmeetrit müümata gaasi – maht, mis on võrreldav mõnede gaasi tootvate riikide aastase toodanguga (55 miljardit kuupmeetrit AÜE-s) ja kolm korda suurem kui näiteks Poola aastane tarbimine (20 miljardit kuupmeetrit).
Olukord põhjapoolsetes piirkondades, kus asuvad Gazpromi leiukohad, on kriitilise piiri lähedal. Varem pumbati torujuhtmete kaudu Euroopasse iga päev pool miljardit kuupmeetrit gaasi, kuid nüüd sellist eksporti ei toimu ja küsimus, mida selle gaasiga peale hakata, on väga pakiline, ütles venemaa Kaug-Ida Arenguministeeriumi juht aleksei tšekunkov 2025. aasta SPIEF-il.
Tema sõnul võiks üks võimalus olla gaasi kasutamine elektri tootmiseks tehisintellekti ja plokiahela tööstusele. Kuid energeetikaministeerium peab sellist projekti kahjumlikuks: gaas on andmekeskuste jaoks liiga kallis energiaallikas, ütles SPIEF-is osakonnajuhataja asetäitja Pavel Sorokin. Tema arvates tuleks Gazpromi ülejäävat gaasi kasutada söetööstuse toetamiseks, mis on 2023. aasta algusest alates kandnud 200 miljardit rubla (2,2 miljardit eurot) kahjumit ja on pankroti äärel. „Me saame ehitada (gaasi)elektrijaamu (söe)kaevanduste lähedale,” pakkus Sorokin.
Gazpromil, kellel on maailma suurimad gaasivarud, puudub võimalus seda müüa. Ja ettevõtte olukord on „meeleheitlik”, ütleb nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin. Eksport Euroopasse, mille haripunkt oli 200 miljardit kuupmeetrit aastas, ületab nüüd vaevalt 30 miljardit kuupmeetrit ja on olnud miinimumis alates 1970. aastate teisest poolest. Ja sel aastal võib see veelgi väheneda transiidi lakkamise tõttu läbi Ukraina. Siberi Jõu gaasijuhe kompenseerib isegi pärast täisvõimsuse (38 miljardit kuupmeetrit) saavutamist vaid viiendiku kaotatud mahtudest. Aastaid kestnud läbirääkimised Hiinaga uue gaasilepingu üle ei ole tulemusi andnud ja seejärel ebaõnnestus gaasisõlme projekt Türgis.
Jaanuaris teatas putin plaanist müüa Iraanile 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Kuid see arvutus on Krutihhini sõnul „vaevu õigustatud”: „Esiteks ei ole Iraan valmis Gazpromi gaasi reekspordi vahendajaks saama – tal endal on seda gaasi enam kui küll ja välismaal müümiseks praktiliselt puuduvad võimalused. Teiseks on vene gaasi müümine Iraani siseturul äriliselt lootusetu äri, arvestades äärmiselt madalaid subsideeritud hindu.“ 2023. aastal kandis Gazprom oma ajaloo rekordkahjumit – IFRS-i kohaselt 629 miljardit rubla (6,9 miljardit eurot). Eelmise aasta lõpus teatas ettevõte kasumist, kuid Gazpromi gaasiäri jäi miinusesse ja tõi veel 1 triljoni rubla (11 miljardit eurot) kahjumit. Monopoli eelarve lappimiseks tõstsid võimud elanike gaasitariife aastatel 2022–24 24% ja plaanisid neid aastatel 2025–28 veel 46% tõsta.
„Üldpilt ei ole Gazpromi kasuks,” nendib Krutihhin. „Kolossaalsete gaasivarude (maailma suurimate) monetiseerimine on võimatu. Keegi ei usalda selle tarnija usaldusväärsust. Ja kui tal peaks hiinlastega mingi ime läbi midagi õnnestuma, siis tarnetest saadav tulu ei kata ei gaasitranspordi infrastruktuuri ehitamist ega isegi gaasi tootmise ja transpordi tegevuskulusid.”
12. Belgorodi oblastis peksid Tšetšeenia julgeolekujõud vene sõjaväepolitsei ohvitseri läbi pärast seda, kui too peatas nende auto, mis sõitis ilma numbrimärkideta vastassuunavööndis. Sellest teatasid Z-kanalid, mis levitasid juhtumist videot, mis sattus agentuuri tähelepanu alla. Ohvri rinnakaamera salvestise põhjal otsustades leidis intsident aset otse sõjaväe autoinspektsiooni (VAI) posti juures, kus viibisid ka Rosgvardia ohvitserid ja teised sõjaväepolitsei esindajad. Nad otsustasid aga mitte sekkuda, kui tšetšeenid nendekolleegi peksid, ja seisid nii, nagu poleks midagi juhtunud. Videomaterjalist on näha, kuidas VAI ohvitser selgitab „Talib” embleemiga mehele, et peatatud juht rikkus liikluseeskirju ja keeldus dokumente näitamast. „Talib” küsis politseinikult (mitte tsensuursed väljendid jäid välja): „Kas te ei riku kunagi liikluseeskirju?” Pärast eitavat vastust vestlus lõppes. Mõni minut hiljem saabus posti juurde aga musta Toyota Land Cruiseriga mees, kes tutvustas end kui „vanem”. Ta pöördus politseiniku poole fraasiga: „Kas te olete nii kuradi karm?”, misjärel hakkas „Talib” inspektorit peksma, sealhulgas siis, kui too oli juba maas. „Mis lugupidamatus see on?!” karjub kaadris nördinult Tšetšeenia sõdur. Video lõpus ütleb ründaja, olles politseiniku umbes minuti kestnud peksmise lõpetanud,: „Rääkige lihtsamalt. Kui meie vastu osutatakse veel lugupidamatust, siis näeme. Te palusite seda. Te olete seda juba ammu tahtnud, pagan.” „Agentuuri” andmetel osutus „vanemaks” 35-aastane ruslanbek tovzajev, kes on pärit Tšetšeenia Vedenski rajooni Pervomaiskoje külast (nüüd Haži-Evla). 2013. aastal kanti ta Tšetšeenia siseministeeriumi erivägede „Terek” liikmeks; 2021. aastal nimetati struktuur ümber erivägedeks „Ahmat”. Tšetšeenia rahvuspoliitika minister ahmed dudajev õnnitles tovzajevit avalikult tema sünnipäeva puhul. Sotsiaalmeedia andmetel on tovzajevil lähedased suhted Tšetšeenia juhi ramzan kadõrovi ja tema lähimate sugulastega. Opositsiooniline Tšetšeenia kanal Niyso kirjutas, et kuni 2023. aasta keskpaigani juhtis tovzajev kadõrovi vennapoja hamzati turvateenistust.
Sarnaseid intsidente Tšetšeenia võitlejatega venemaa piirkondades ja Ukraina okupeeritud aladel registreeritakse regulaarselt. Näiteks juunis ilmus veebis video, kus „Ahmati” võitleja tulistab granaadiheitjaga Kurski oblastis Sudžas asuvat poodi.
3. juunil röövisid Tšetšeenia julgeolekujõud Moskvas Jaroslavski raudteejaamas blogija Areg Štšepihhini. Ta oli varem teinud negatiivseid kommentaare tšetšeenide ja islami kohta. Štšepihhin peksti läbi, kuid vabastati peagi tekkinud vastukaja tõttu. Ründajad peeti kinni, kuid vabastati seejärel kiiresti ja blogija ise sattus eeluurimisvanglasse.
2024. aasta augustis salvestasid turvakaamerad tšetšeeni võitlejaid Kurski oblastis Gluškovo külas sidekauplust rüüstamas.
Jaanuaris avaldasid Kübervastupanu rühmituse häktivistid andmed, mis viitasid kadõrovi esindajate mitteametliku võrgustiku olemasolule venemaal, mis aitab tšetšeenidel kriminaalvastutust vältida. Uurimise kohaselt toimib süsteem kohtuväliselt ja Moskva kõrgete ametnike toel, kelle jaoks on oluline hoida tavaliste venelaste hirmu kadõrovi meeste ees.
13. venemaa võimud on ulatuslikult laiendanud Gorbunovi-nimelist Kaasani lennutehast, mis toodab ja moderniseerib strateegilisi pommitajaid, sealhulgas tuumarelvakandjaid. Sellest teatas Soome väljaanne Yle, viidates satelliidipiltide analüüsile. Ajakirjanike sõnul püstitati talvekuudel tehase territooriumile uued suured tootmishooned. Neist suurim on umbes 320 meetrit pikk ja selle pindala on ligi 19 000 m² – võrreldav kolme jalgpalliväljakuga. Ettevõtte moderniseerimine toimub umbes miljardi euro suuruse programmi raames, mille eesmärk on suurendada kodumaist toodangut sõja- ja tsiviillennunduses. Yle andmetel on programmi elluviimine aga raskustega: sanktsioonid ja kvalifitseeritud tööjõu puudus aeglustavad tootmist ja takistavad tarnegraafikute täitmist.
Kaasani lennutehas on venemaa kaitsetööstuse jaoks võtmetähtsusega: just siin toodetakse ja moderniseeritakse strateegilist lennukit, sealhulgas tuumarelvakandjaid. Tehas on endiselt ainus ettevõte riigis, mis suudab selliste lennukite kaotuse kompenseerida, märgib väljaanne. Juunis sai operatsiooni „Ämblikuvõrk” raames toimunud Ukraina rünnaku tagajärjel kahjustada või hävis ligikaudu 30% venemaa strateegilisest lennundusest.
„Satelliidipildid näitavad, et on tekkinud palju uut tootmispinda. See aga ei lahenda lennundustööstuse ja kogu tööstuse probleeme,” ütles Yle’le sõjandusekspert Marko Eklund, Soome sõjaväeluure endine töötaja, kes on jälginud venemaa relvajõudude arengut enam kui 20 aastat.
Väljaanne juhib tähelepanu sellele, et hoolimata venemaa ühe suurima ja olulisema lennundusettevõtte staatusest, on tehase tootmistulemused endiselt väga tagasihoidlikud. See näitab Eklundi sõnul venemaa mahajäämust tehnoloogilises arengus, eriti võrreldes Ameerika Ühendriikidega: venemaa tahaks näida Ameerika Ühendriikidega võrdsena, kuid vananenud pommimudelite tootmise jätkamine näitab selgelt selle tegelikke võimeid.
Kaasani tehas jätkab Tu-160M lennukite kokkupanekut ja moderniseerimist, samuti uute Tu-160M2de ehitamist. Siiski püsib tempo aeglane: 2024. aastal tarniti vaid kaks Tu-160M2 ja kaks Tu-160M. Lisaks uuendab tehas oma Tu-22M3 lennukiparki, mida sarnaselt Tu-160-dega kasutatakse aktiivselt sõjas Ukraina vastu tiibrakettide rünnakute sooritamiseks.
Lisaks sõjalistele ülesannetele toodab tehas ka tsiviillennukeid, eelkõige Tu-204, ja eeldatavasti alustab ka uute Tu-214de tootmist. Nagu Yle rõhutab, ehitati 2025. aastal vaatamata 23 Tu-214 kohta sõlmitud lepingule vaid üks selline lennuk.
Soome väljaanne kirjutab ka, et hoolimata lääneriikide sanktsioonidest on venemaa viimastel aastatel suutnud ajutise lahenduse abil hankida oma lennukitele komponente vähemalt miljardi euro väärtuses. Yle märgib aga, et need ostuskeemid muutuvad nüüd vähem tõhusaks ja raskemini rakendatavaks.
14. Aserbaidžaani välisministeerium kutsus venemaa suursaadiku Bakuus välja seoses venemaa julgeolekujõudude tegevusega Jekaterinburgis, mille tagajärjel hukkus kaks Aserbaidžaani kodanikku. See on kirjas Aserbaidžaani välisministeeriumi ametlikus avalduses. Välisministeerium tuletas meelde, et 27. juunil viisid venemaa õiguskaitseorganid läbi ulatuslikke haaranguid korterites, kus elasid Aserbaidžaani kodanikud, mille tulemusel tapeti jõhkralt kaks aserbaidžaanlast, mitu inimest sai raskelt vigastada ja üheksa arreteeriti. Sellega seoses avaldas Bakuu venemaa poolele tugevat protesti ja nõudis põhjalikku uurimist, samuti kõigi vägivallaaktides osalenute vastutusele võtmist.
Kohalikud väljaanded Ura,ru ja E1,ru teatasid varem massilistest kinnipidamistest Jekaterinburgis. Nende andmetel peeti politseioperatsiooni käigus kinni üle 50 Aserbaidžaanist pärit inimese. Nagu meedia teada sai, toimusid sündmused osana lahendamata kriminaalasja uurimisest Junis Pašajevi mõrvas, mis pandi toime 2001. aastal.
Nagu E1.ru kirjutas, olid juhtumi peamised süüdistatavad vennad Gusein ja Zijaddin Safarov. Väljaande andmetel halvenes nende tervis pärast politseiga rääkimist järsult ja mõlemad surid peagi. Vendade surma kinnitas hiljem Aserbaidžaani agentuur Trend. Samal ajal teatasid uurimiskomitee piirkondlike osakondade ja Sverdlovski oblasti siseministeeriumi pressiteenistused RBC-le, et Jekaterinburgis on tõepoolest läbi viidud midagi meetmeid varasemate aastate kuritegude kriminaalasjade uurimise raames. Osakonnad kinnitasid mitmete inimeste kinnipidamist, kuid ei täpsustanud nende arvu ega öelnud midagi kahtlusaluste surma kohta.
15. Ukraina kaitseministeerium on kodifitseerinud ja relvajõududes kasutamiseks heaks kiitnud uue maapealse robotkompleksi „Muraha”. See roomikdroon on loodud üksuste toetamiseks keerulistes lahingutingimustes, eriti vaenlase tule all või mineeritud territooriumil. Kompleksil on suur kandevõime – see on võimeline transportima üle poole tonni lasti märkimisväärsetel vahemaadel, sealhulgas liikudes ebatasasel maastikul ja ületades väikeseid veetakistusi. „Muraha” on varustatud erinevate juhtimiskanalitega, mis tagavad selle töö isegi vaenlase elektroonilise sõjapidamisvarustuse laskekaugusel.
Drooni näidati esmakordselt 2024. aasta jaanuaris. Arendajate sõnul suudab see ühe laadimisega läbida üle 15 km ja kaalub 350 kg. Drooni autonoomia tagavad üks või kaks elektriakut võimsusega 6, 8 või 13,6 kW, mis peaks olema piisav umbes 30–40 kilomeetri läbimiseks. Droon töötab igasugustes ilmastikutingimustes ja 80% selle komponentidest on toodetud Ukrainas.
Muide, kaitseministeerium kodifitseeris hiljuti ka teise mehitamata maapealse robotkompleksi raskest klassist „PROTECTOR”. See suudab transportida kuni 700 kg lasti ja täita lahingmissioone, päästes sõdurite elusid. Kompleksi peamiseks ülesandeks saab laskemoona ja varustuse transport ning haavatud sõdurite evakueerimine.
16. Lühiuudised
putin õnnitles Tšetšeenia juhi ramzan kadõrovi 17-aastast poega adam kadõrovit abiellumise puhul. Sõnum selle kohta ilmus kadõrov seeniori Telegrami kanalil ja sellele oli lisatud foto, mis oli arvatavasti tehtud riigipea kabinetis kremli Senati palees. Tähelepanuväärne on see, et õnnitlused edastati vahetult pärast seda, kui kadõrovi mehed peksid Belgorodi oblastis vene Rahvuskaardi ja sõjaväepolitsei ees läbi sõjaväepolitseiniku, kes üritas peatada nende autot, mis sõitis ilma numbrimärkideta ja vastassuunavööndis.
Iraani võimud keelduvad andmast IAEA peadirektorile Rafael Grossile juurdepääsu riigi tuumarajatistele ja keelavad agentuuril seal videovalve teostamise, ütles Iraani parlamendi aseesimees Hamid-Reza Haji Babaei, vahendab Mehr. Poliitiku sõnul on otsus tingitud asjaolust, et Iisraeli võimudelt väidetavalt saadud dokumendid sisaldavad üksikasjalikku teavet Iraani tuumainfrastruktuuri olukorra kohta.
venemaa peaminister mihhail mišustin allkirjastas korralduse, millega denonsseeritakse Rootsiga sõlmitud leping tuumarajatiste kohta teabe vahetamise ja tuumarajatistes toimunud intsidentidest viivitamatu teavitamise kohta. Vastav dokument avaldati õigusteabe portaalis. Selles öeldakse: „Denonsseerida 13. jaanuaril 1988 Stockholmis allkirjastatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu valitsuse ja Rootsi valitsuse vaheline leping tuumaõnnetusest viivitamatu teavitamise ja tuumarajatiste kohta teabe vahetamise kohta.” venemaa välisministeeriumile on antud korraldus teavitada Rootsi poolt tehtud otsusest.
Slovakkia venemaa-meelne peaminister Fico ütleb, et ta ei külasta Ukrainat, sest „Zelenski vihkab mind”. Vaatamata kummalisele vabandusele avaldas ta ootamatult toetust Ukraina EL-i liikmelisusele, öeldes, et see toob Slovakkiale rohkem kasu kui kahju.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.