Sõja ülevaade: 1192. päev – vene poole surve järjest tõuseb
Avaldatud: 30 mai, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. mai 2025:
vene poole surve Sumõ suunal järjest tõuseb ja muresid jagub nii Kupiansk/Kreminna kui Donetski sektoris.
1. Sihtmärgiks sobib kõik.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: vene poole surve tõuseb juba kahel suunal Sumõ poole.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ikka sai vene pool teisel katsel sillapea ühenduse vene piirini ja laieneb ka lõunapoolseim.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: survet jagus, muutusi rindejoones siiski mitte.
9. Lõunarinne: sammhaaval pisu lisa tuli.
10. Herson: muutusteta.
11. putin maksis Iraanile droonide eest ligi neli tonni kulda.
12. Lääne luureagentuurid kirjutasid kremli tasust Kim Jong-unile sõjalise abi eest.
13. venemaa riigiduuma kiitis heaks tööstus- ja teaduskulutuste kärpimise pärast tooraine eelarvetulude järsku langust.
14. venemaa Keskpank on alustanud ettevalmistusi baasintressimäära langetamiseks esimest korda kahe aasta jooksul.
15. BBC: USA õhuvägi arvutas välja stsenaariume õhulahinguteks venemaaga Euroopa kohal.
16. Lühiuudised
Hiina on peatanud Mavici droonide müügi Ukrainasse ja teistesse Euroopa riikidesse, kuid jätkab nende tarnimist venemaale, kus tootmisliinidel on isegi Hiina töötajad – Zelenski.
173 vene poole rünnakust peaaegu pooled ikka Donetski sektoris, tihedam ka Sumõ suunal, mujal isegi väiksem rünnakute arvu langus, vaid Siverski suuna rünnakute arvu üle kahepäevane kõikumine eile kõrgemal tasemel oli. Kahjuks on mitmes päev juba tihedam tavapärasest vene kaudtuleüksuste töö, jälle peaaegu 6 tuhat lasku ja tabatakse neid pisu võhe, liugpomme varasemal tasemele ja kamikazedrooni pisu alla 3 tuhande ehk siis muutusi numbrites pole.
vene jalaväe konveier mitmetes lõikudes jätkas tiheda konveierina ja kipub tooma järjest enam muret, sest varasem arvamus, et nii tiheda konveieri pihul ei pruugi Ukraina omadel piisavalt ressurssi ei elavjõu ega vahendite näol. Ikka on vaja iga jalaväelase jaoks peaaegu ühte kamikazedrooni, osadel puhkudel õnneks piisab droonilt pillatud granaadist aga nende droonide arv on arvatavalt lõikudel piiratud ja ei jagu iga soldati liikumise peatamiseks piisavalt. Kuna rinde lähedusse tullakse põhiliselt tavaliste sõidukitega, siis on vähenemas ka muu tagalatoetuse staffi tabamine, sest nii halli ala kasv kui vene üksuste paiknemine piisavalt kauge, on vähendamas Ukraina edukust tagalatoetuse mõjutamisel. Pisu siiski loodan, et pikad vahemaad hakkavad peatselt pärssima vene poole ründevõimekust aga siiski suurema pealetungi ootel vähemalt neljas rindelõigus, sest no pole soomust juba pikalt neis rünnakutes.
1. 30. mai öösel sai Harkivi oblastis Tšuguevi kogukonnas Vassiljev Hutori külas venemaa droonirünnaku tagajärjel vigastada vähemalt kaheksa inimest, sealhulgas kaks 16-aastast teismelist.
30. mai öösel sattus Harkov taas vene droonide ulatusliku rünnaku alla. Slobodski rajoonis registreeriti kaheksa drooni tabamine kommunaalettevõttele. Ettevõtte töötaja sai vigastada.
29. mail pommitas vene armee Hersoni linna, tappes ühe inimese.
29. mail ründas vene armee Zaporižja oblastis Primorskojet, haavates kahte meest (49-aastane mees ja tema 25-aastane poeg). Nende autot tabas vaenlase droon.
30. mai öösel hävis Odessa oblastis Nova Poshta filiaal venemaa droonirünnaku tagajärjel.
30. mai öösel ründasid vene okupatsiooniväed sahed tüüpi droonidegaa Harkivi Slobidski rajoonis trollibussidepoo. Kahjustada sai 18 trollibussi ja 33 elamut ning kaks ettevõtte töötajat sai vigastada.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: Ukraina omade sõnul: 29. mai õhtu seisuga on operatiivne olukord endiselt keeruline, kuid kontrolli all. Aktiivne sõjategevus jätkub teatud piirilõikudel, eriti Hotini ja Junakivi kogukondade asulate lähedal. Vaenlane tegutseb väikestes gruppides, püüdes tungida piiriküladesse ja saada jalgealust. Olukord kontaktjoonel pidevalt – mõnes kohas on initsiatiiv meie käes, teistes on vaenlane aktiivne.
Rünnakud jätkuvad kahes suunas, esimene otse Kurskist poolt põhja suunas Sumõ poole üle juba Sumõ oblastis oleva vene poole kontrollitava ala ja teine kõrvallöögi suund on sealt idapool, kus vene rünnakgrupid tegid vähemalt neli katset tungida Müropilliasse, mis asub Kurski piirist vähem kui 1 km kaugusel. Tundub, et enamus siinse suuna omadest olid vene merejalaväelased ja tulid jalgsi ning u 20 neid video järgi hukka sai. Jahiti neid vaid droonidega.
Ukraina blogijad kurdavad, et Ukraina üksustel on liialt vähe isikkoosseisu siin suunal.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kipub muresid lisanduma.
vene pool ikka suutis eilseks saada oma kontrolli alla Stroivka külas (kolm majapidamist) ja tundub, et nüüdseks on neil maismaaühendus üle vene piiri põhjapoolseima sillapeaga üle Oskili jõe. Siit suunalt aktiivsemat vene poole tegevust isegi juba üle kuu oodanud ja kahjuks on võimalik hakata siit suunalt suruma otse Kupjanski linna poole lisades rünnakutesse soomust, mida ei pea enam üritama tuua üle Oskili jõe (mis pole neil veel seni õnnestunud).
Eilseks suutis vene pool saada täielikult enda kontrolli alla Ridkodubi küla ja küla kaotati vaid paari päevaga ning tundub, et üha enam satub ohtu kogu Ukraina väekontingent Zerebetsi jõest ida pool ning kasvab oht Lõmani kaotuseks. Ukraina blogijate mure sel suunal on ka tõusuteel.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene poole survet nii jala kui tsiklitega jagus, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud aga kipub arvama, et Ukraina vasturünnakud Toretski linnas muutuvad üha harvemaks. Õnneks pole tõusnud surve Tšassiv Jari kandis toonud seni vene poolele edu.
8. Donetsk: eile küll suuremid muutusi rindejoones ei tuvastanud aga väga pingeline olukord Pokrovski-Toretski vahel jätkus ning ikka käib tihe „asula lahing” Bahatõris sektori kagu-lõuna lõigus. Mujal kipub vene pool saama küll kohati kilomeeter või enam edasi hallis alas aga seni uued possad jäävad mehitatuks alla 24 tunni.
9. Lõunarinne: aktiivsem lõik ikka idaservas ja võimalik, et pisu metsaribasid Velika Novosilkast läänes veel täiendavalt vene pool enda kontrolli alla sai.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta ehk siis põhiliselt vene poole paadiralli pole neile käega katsutavaid tulemusi veel toonud.
11. Moskva on üle andnud Iraani ettevõttele Sahara Thunder (Iraani kaitse- ja relvajõudude logistikaministeeriumi tütarettevõte) vähemalt 1,8 tonni kuldkange väärtusega umbes 104 miljonit dollarit Shahed-136 ründedroonide eest tasumiseks, teatas agentuur, viidates Washingtonis asuvale uurimisrühmale C4ADS, kellel oli juurdepääs poolte vahelisele lepingule. Avaldatud teabe kohaselt viitab 16. märtsist 2023 dateeritud käsitsi kirjutatud vorm 1 788 402,2 grammi kulla tarnimisele hinnaga 58,32 dollarit grammi kohta. Dokument allkirjastati Iraani tootmistehase ja Tatarstanis asuva Alabuga erimajandustsooni vahel, kus droonid kokku pandi. Lisaks on teises, 5. aprillist 2023 dateeritud lepingus loetletud veel üks partii 2 067 795,9 grammi kulda (üle kahe tonni), mis on samuti mõeldud Iraani poolele. Selle tarne üksikasjad on aga hetkel teadmata. Nagu C4ADS-i analüütikud märkisid, võimaldas kulla kasutamine mööda hiilida USA dollarites tehtavate finantstehingutega seotud piirangutest, mida võisid blokeerida või keerulisemaks muuta USA rahandusministeeriumi sanktsioonid. Lisaks pakuvad väärismetallidega arveldused tehingu osapooltele suuremat anonüümsust.
Alabuga ei maksnud aga tarnete eest ainult kullaga. Aruandes mainitakse juhtumit, kus venemaa pool kandis Araabia Ühendemiraatide dirhamides raha Dubai panga kontole. Selleks kasutati AÜE vabamajandustsoone, mis pakuvad maksusoodustusi ja lihtsustatud kapitali liikumist.
C4ADS möönab ka, et sanktsioonide all olevad struktuurid, sealhulgas Iraani omad, võisid pöörduda arvelduste poole krüptovaluutadega. Uurijate sõnul viitab sellele lekkinud kirjavahetus teise Iraani ettevõtte SAS-i töötajate vahel, mis on samuti USA sanktsioonide all. Ühes kirjas, mis käsitles Valgevene presidendi aleksandr lukašenko visiiti Teherani 2023. aasta märtsis, pakkusid SAS-i esindajad lennujaamateenuste eest tasumist Tetheri krüptovaluutaga.
Ameerika Ühendriigid kehtestasid Sahara Thunderile 2024. aasta aprillis sanktsioonid seoses ettevõtte sidemetega Iraani kaitseministeeriumiga ja abiga droonide tarnimisel venemaale. Ameerika Ühendriigid süüdistasid ettevõtet Iraani sõjaväe kattevarjuna tegutsemises ja osalemises ekspordioperatsioonides mitte ainult venemaaga, vaid ka Hiina ja Venezuelaga. Iraani registrite kohaselt alustas Sahara Thunder pärast sanktsioonide kehtestamist likvideerimisprotsessi. Nagu aga märgib Washington Post, on väga tõenäoline, et selle asemele luuakse peagi uus juriidiline isik.
12. venemaa on Põhja-Koreale üle andnud vähemalt ühe Pantsir-klassi õhutõrjesüsteemi kompensatsiooniks toetuse eest sõjas Ukraina vastu, selgub Rahvusvahelise Sanktsioonide Jälgimisrühma (MSMT) esimesest aruandest. MSMT koosneb 11 riigist, kuhu kuuluvad ka Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Korea. Meeskond tugineb luureandmetele ja aruanne keskendub venemaa koostööle Põhja-Koreaga.
MSMT andmetel tugevdab lennukite, helikopterite, tiibrakettide ja droonide hävitamiseks mõeldud Pantsir-süsteemi üleandmine Põhja-Korea õhutõrjesüsteemi märkimisväärselt võrreldes KRDV ebaefektiivse ja vananenud varustusega. Üks Lõuna-Korea seadusandja mainis, et uue Choe Hyon relvastus sarnaneb selgelt venemaa Pantsir-süsteemiga, teatab uudisteagentuur Yonhap.
Aruandes märgitakse ka, et venemaa on Põhja-Koreale üle andnud täiustatud elektroonilise sõjapidamise ja segamisvarustuse ning abistanud selle ballistiliste rakettide programmi arendamisel. Eelkõige annab Moskva Pyongyangile tagasisidet raketikatsetuste tulemuste kohta, mis on parandanud nende juhtimise täpsust. See on selge ÜRO Julgeolekunõukogu Pyongyangi käsitlevate resolutsioonide rikkumine, mille poolt venemaa ise hääletas ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena.
USA Kongressi Uurimisteenistuse (CRS) andmetel on venemaa tehniline tugi KRDV tuumapotentsiaali oluliselt suurendanud. CRS avaldas aruande, milles väidetakse, et Pyongyang on kogunud piisavalt materjale kuni 90 tuumalõhkepea tootmiseks, millest umbes 50 võivad olla juba kokku pandud.
Analüütikute sõnul on venemaa abi osa kompensatsioonist KRDV 14 000 sõduri saatmise eest, kes osalesid Ukraina pealetungi tõrjumisel Kurski oblastis, samuti laskemoona tarnimise eest. Alates 2023. aasta septembrist on Põhja-Korea tarninud venemaale üle 20 000 konteineri sõjavarustust. Nende hulgas oli umbes 9 miljonit ühikut suurtükiväe laskemoona, üle 100 ballistilise raketi ja üle 200 raske suurtüki. Nendest varudest piisab kolme täisbrigaadi varustamiseks. Lõuna-Korea mõttekoja KIDA hinnangul teenis Põhja-Korea üle 20 miljardi dollari.
13. venemaa võimud kärbivad föderaaleelarve probleemide tõttu viie riikliku majandus- ja teadusarengu programmi kulutusi, mida on tabanud langevad naftahinnad ja tugev rubla. Riiklik tööstusarengu programm, mille raames kreml nõudis tsiviilkaupade tootmise 40% suurendamist 2030. aastaks, on kaotanud 97,15 miljardit rubla (970 miljonit eurot) rahastamist, selgub 2025. aasta föderaaleelarve muudatustest, mis eelmisel päeval riigiduumas esimese lugemise läbisid.
venemaa riiklik teadus- ja tehnikaarengu programm, mille eesmärk on viia venemaa teadusuuringute mahu poolest maailmas 8. kohale, kaotab eelarveraha 22,17 miljardit rubla (220 miljonit eurot).
Lennundustööstuse arendamise riikliku programmi kulutusi, millelt kreml ootas tuhande tsiviillennuki ilmumist lääne omade asemele, kärbitakse 20%: nüüd kulutatakse sellele 39,4 miljardit rubla esialgse 49 miljardi (490 miljoni euro) asemel. Otsustati vähendada riikliku laevaehituse arendamise programmi kulutusi 4,1 miljardi rubla võrra 24,1 miljardi rublani (240 miljoni euroni). Energiaarendusprogrammi eelarvet on vähendatud 7,2 miljardi rubla võrra: see on nüüd 62,6 miljardit rubla (620 miljonit eurot).
Muudatuste kohaselt suurenevad eelarve kogukulud 829 miljardi rubla võrra 42,3 triljonini (423 miljardi euroni), kuigi tulud jäävad esialgsest plaanist väiksemaks: 38,5 triljonit rubla 40,3 triljoni asemel. Selle tulemusel on eelarves 3,8 triljoni rubla (38 miljardi euro) suurune puudujääk, mis on kolm korda suurem kui planeeritud (1,2 triljonit).
Eelarve, mis koostati eeldusel, et Uurali nafta hind on 70 dollarit barreli kohta ja dollar jääb umbes 95 rubla juurde, sattus kevadel probleemidesse: Uurali noteeringud langesid 50 dollarini ja rubla tõusis kahe aasta kõrgeimale tasemele, alla 78 rubla dollari kohta.
Selle tulemusel langesid riigikassa nafta- ja gaasitulud jaanuaris-aprillis 10% ning mais ületas langus Reutersi arvutuste kohaselt 30%. Rahandusministeerium loodab aasta lõpuks koguda 8,3 triljonit rubla toorainemaksu, mis on 2,6 triljonit rubla vähem kui algselt plaanitud.
Kuid isegi need ootused võivad olla Ameerika sanktsioonide ohu tõttu liialdatud, hoiatas riigiduuma maksukomisjoni juht andrei makarov eelarvet esitledes. „Selle aasta esimese nelja kuu puudujääk on juba jõudnud (aastase) näitajani, mida me nüüd aktsepteerime, seega võib see olla veelgi suurem,” ütles makarov.
14. venemaa Keskpank andis ootamatult majandusele ja finantsturgudele lootust baasintressimäära kiireks langetamiseks. „Olukord on mõnevõrra muutunud, on ilmnenud palju, mida on meil huvitav arutada (keskpanga direktorite nõukogu koosolekul 6. juunil). Ma arvan, et meie valikud nii intressimäära kui ka signaali osas on veelgi mitmekesisemad kui aprillis,” ütles keskpanga aseesimees filipp gabunia.
Intressimäär on nüüdseks kaks aastat vahelduva eduga kasvanud ja on kasvanud 2023. aasta esimese poole 7,5%-lt 21%-ni, mis on rekordiline tase alates 2000. aastate algusest, kus see on püsinud seitse kuud. Kuni viimase ajani rääkis keskpank ainult selle tõstmise võimalusest ja alles 25. aprillil pehmendas signaali: edasised otsused baasintressimäära kohta „tehakse sõltuvalt inflatsiooni languse kiirusest ja jätkusuutlikkusest ning inflatsiooniootustest“. Keskpanga juhid ei olnud varem vihjanud intressimäära langetamise võimalusele järgmisel koosolekul.
Enamik eksperte eeldas, et juunikuu kohtumisel lubab keskpank intressimäära langetamise võimalust ja langetab selle lõpuks juulis. See stsenaarium on endiselt peamine, kuid üllatuste tõenäosus on suurenenud. „Regulaator võib oma intressimäära otsusega üllatada,” usub Bank Saint Petersburgi analüütik Viktor Grigorjev.
Intressimäära langetamise argumente kuhjub aina juurde. See on eelkõige inflatsiooni, laenutegevuse ja majanduse aeglustumine. Rahandusminister anton siluanov ja majandusarengu minister maksim rešetnikov vihjasid keskpangale intressimäära langetamisele. Esimeses kvartalis oli SKP kasv vaid 1,4%, paljud tsiviilsektorid stagneeruvad või isegi kahanevad, samas kui aastane inflatsioon langes alla 10%. Tarbimislaenud vähenevad, jaemüügilaenud tervikuna stagneeruvad ja ettevõtete laenud vaevu kasvavad: +1,1% nelja kuu jooksul, võttes arvesse võlakirju (kuigi eelarvest tehtud ettemaksed selle aja jooksul suurenesid). Halbade võlgade osakaal kasvab ja keskpank lubab isegi suurimate ettevõtete pankrotti.
Nädalaandmete põhjal aeglustus analüütikute arvutuste kohaselt mais praegune hooajaliselt korrigeeritud hinnatõus sihtmärgiks seatud 4%-ni ning kui trend ei pöördu, siis jätkab inflatsioon aastas langust tänu järkjärgulisele väljumisele eelmise aasta kiire hinnatõusu perioodide baasist.
Keskpank kardab pöördumist, nagu ka eelmisel aastal. 2023. aasta teisel poolel langetas ta baasintressimäära 16%-ni ja peatus seitsmeks kuuks. Inflatsioon, mis oli hakanud langema, kiirenes taas ja aasta lõpuks lähenes aastases arvestuses 10%-le. Seetõttu rõhutab keskpank pidevalt, sealhulgas signaalis, inflatsiooni ja ootuste jätkusuutliku vähendamise olulisust.
Regulaator pole selles kindel. Üks peamisi tegureid on rubla tugevnemine. Keskpank kahtleb selle stabiilsuses ja kõrge baasintressimäär on peaaegu peamine selle tugevnemise põhjus. Intressimäära langetamine võib kaasa tuua valuutaturul pöörde ja rubla languse, mida peaaegu kõik eksperdid ootavad. Majandusarengu Ministeeriumi aprilli lõpus uuendatud prognoos eeldab aasta lõpuks 98,7 rubla dollari kohta. Keskpanga küsitletud analüütikud ennustavad keskmiselt 91,5 rubla aastas (Gazprombanki analüütikute hinnangul aasta lõpuks 98–100 rubla dollari kohta).
Teise kahtluse põhjuse keskpanga jaoks tõid välja selle analüütikud (see ei ole regulaatori ametlik seisukoht): tarbijakorvi komponendid käituvad erinevalt. Mittetoidukaupade hinnad on hakanud vahetuskursside järgi langema (hooajaliselt korrigeeritud), kuid toodete ja teenuste hinnad jätkavad kiiret tõusu. Nende arvates on hinnakasvu jätkusuutlikuks aeglustamiseks ja hinnastabiilsuse saavutamiseks vaja tarbijakorvi eri komponentide dünaamika ja hinnakasvu tempo palju suuremat homogeensust.
15. USA õhujõudude tellimusel koostatud Rand Corporationi uus analüütiline aruanne sisaldab prognoosi NATO ja venemaa võimaliku sõjalise konflikti käigu kohta. Analüütikute järelduste kohaselt on Põhja-Atlandi alliansil õhus otsustav eelis, mis võib mängida võtmerolli hüpoteetilise vastasseisu tulemuses.
Uuringu autorid rõhutavad, et NATO ja venemaa potentsiaalne konflikt erineb oluliselt Ukraina sõjast. „Esiteks ja võib-olla kõige olulisemaks, NATO õhuülekaal murrab tõenäoliselt positsioonilise stagnatsiooni, mis iseloomustab praeguseid maapealseid operatsioone venemaa-Ukraina sõjas,” seisab aruandes.
Dokumendis pööratakse erilist tähelepanu õppetundidele, mida Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased on viimase kolme aasta jooksul Ukraina konfliktist õppinud. Nende hulgas on NATO riikide mahajäämus väikeste mehitamata õhusõidukite ja elektroonilise sõjapidamise tehnoloogiate kasutamisel, mis on muutunud venemaa ja Ukraina vahelises vaenutegevuses otsustavaks. Lisaks märgivad eksperdid lääne tõsiseid haavatavusi, mis on seotud NATO kaitsetööstuse suutmatusega toota piisavas koguses laskemoona, eriti võrreldes venemaa võimekusega. Randi aruandes rõhutatakse, et hoolimata neist raskustest säilitab allianss käegakatsutava löögijõu eelise.
Analüütikute modelleeritud stsenaariumide kohaselt eskaleerub vaenutegevus kiiresti ägedasse faasi, kui venemaa ründab NATO riiki ja esitab territoriaalseid nõudmisi. Vastuseks alustavad Ameerika Ühendriigid ja liitlasväed kaotatud territooriumi tagasivõitmiseks vastupealetungi. Esimestel päevadel suudab venemaa tõenäoliselt rünnata NATO vägesid, kuid seejärel, nagu aruandes rõhutatakse, “kehtestab allianss õhu domineerimise Ida-Euroopa üle”.
venemaa õhutõrjesüsteemi neutraliseerimine avab Randi ekspertide sõnul tee aktiivseks luuretööks ja täppisrünnakuteks. NATO lennukid suudavad jälgida vaenlase liikumist, tuvastada nõrku kohti ja korraldada massiivseid rünnakuid juhtimispunktide, logistikakeskuste ja manööverdatavate lahinguüksuste vastu. Analüütikute arvates võimaldab see kõik NATO-l lühikese aja jooksul initsiatiivi haarata.
Samal ajal hoiatavad aruande autorid kontrollimatu eskaleerumise võimaluse eest. „Sellise intensiivsusega konflikt võib kergesti eskaleeruda tuumasõjaks, eriti kui venemaa väed kannatavad vastuvõetamatuid kaotusi või NATO tegevust tajutakse ohuna venemaa Föderatsiooni territoriaalsele terviklikkusele,” rõhutatakse dokumendis.
Aruandes ei arvestatud teadlikult tuumarelvade kasutamisega seotud stsenaariume. Uuring keskendub eranditult tavarelvadega sõja dünaamikale. Rand selgitab, et modelleerimine toimus NATO-s kasvava mure taustal bloki valmisoleku pärast võimalikuks konfliktiks. Alliansi luureteenistused on korduvalt hoiatanud, et kreml võib järgmise viie aasta jooksul korraldada sõjalise rünnaku ühele NATO riigile.
Kokkuvõttes rõhutavad autorid, et NATO ründevõime konfliktis venemaaga on oluliselt suurem kui mõlemal poolel praeguses Ukraina sõjas. See võib Randi analüütikute sõnul olla võimaliku vastasseisu määravaks teguriks.
16. Lühiuudised
Itaalia, erinevalt Saksamaast, ei kavatse läbi vaadata Ukrainale üle antud relvade kasutamise piiranguid rünnakuteks venemaa territooriumil. Sellest teatas Itaalia ajaleht Il Fatto Quotidiano, viidates valitsuse seisukohaga tuttavatele ametnikele. Kuigi peaminister Giorgia Meloni residents eelistas mitte kommenteerida Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi hiljutisi avaldusi selliste piirangute tühistamise kohta, ei plaani Rooma väljaande andmetel oma seisukohta muuta ega kavatse Berliini teed minna.
venemaa saadab taas Ukrainaga läbirääkimisi pidama presidendi abilise vladimir medinski. Sellest teatas telekanali venemaa 24 eetris venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova. Tema sõnul jääb 2. juuniks kavandatud kohtumisel venemaa delegatsiooni koosseis samaks.
USA presidendi Donald Trumpi Ukraina eriesindaja kindral Keith Kellogg ütles, et Ühendriigid tunnistavad venemaa nõudmiste kehtivust, et NATO ei laieneks itta, ning on valmis seda küsimust arutama osana Ukraina sõja rahumeelsest lahendamisest. Allikas: Kellogg intervjuus ABC Newsile. Samast intervjuust: USA presidendi Donald Trumpi erisaadik kindral Keith Kellogg ütles, et Ukraina ja venemaa vahelises järgmises rahuläbirääkimiste voorus, mis on kavandatud 2. juuniks Istanbulis, osalevad eeldatavasti julgeolekunõunikud USA-st, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist.
Eile ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et venemaa pool ei ole niinimetatud memorandumit Ameerika Ühendriikidele, Ukrainale ega Türgile üle andnud, kuigi nad olid lubanud vastupidist. „Sõnad Moskvaga ei tööta. Isegi niinimetatud memorandumit, mida nad lubasid ja mida nad olid ette valmistanud üle nädala, pole keegi veel näinud. Nad ei andnud seda Ukrainale üle. Nad ei andnud seda üle meie partneritele. Isegi Türgile kui riigile, mis võõrustas esimest kohtumist, ei antud uut päevakorda. Kuigi nad lubasid täpselt vastupidist ja ennekõike lubasid nad seda Ameerika Ühendriikidele, president Trumpile. Veel üks venemaa pettus.” President lisas, et venelased teevad kõik endast oleneva, et “kohtumised oleksid tühjad”, ja see on veel üks põhjus sanktsioonide suurendamiseks neile.
Gruusia opositsiooniliikumise Koalitsioon Muutuste Eest juht Nika Melia peeti neljapäeva õhtul Tbilisis kinni seoses riigis jätkuva opositsiooni tagakiusamisega. Sellest teatas „European Pravda” viitega „Novosti-Gruziale”. Melia kaastöötajate sõnul peeti ta kinni telesaate salvestamise ajal. Gruusia siseministeerium pole olukorda ametlikult kommenteerinud. Opositsionääri advokaat Giorgi Kondakhashvili ütles, et mitu politseinikku pidasid Melia kinni ja viisid ta ilma igasuguse selgituseta teadmata suunas minema.
Ukraina on esimest korda lahingus kasutanud tehisintellektiga töötavat „emalaevdrooni”, teatas digiminister Mõhhailo Fedorovi. Droon suudab kanda kahte FPV-drooni kuni 300 km kaugusele ning sihtida autonoomselt vaenlase lennukeid, õhutõrjesüsteeme ja kriitilist infrastruktuuri. Kui sihtmärk asub 100 km raadiuses, naaseb emalaev taaskasutamiseks. Iga missioon maksab umbes 10 000 dollarit – sadu kordi odavam kui rakett. Süsteem töötab ilma GPS-ita, kasutades SmartPiloti visuaalinertsiaalset navigatsiooni ja LIDAR-i, mis parandab sihtimise täpsust.
Järgmine Ukraina kaitsekontaktgrupi (Ramsteini formaadis) kohtumine toimub 4. juunil 2025 NATO peakorteris Brüsselis. Kohtumise algatasid Ühendkuningriik ja Saksamaa. USA osalemine on endiselt ebaselge. Eelmine kohtumine toimus 11. aprillil, kus Pentagoni juht Pete Hegseth osales veebis.
Saksamaa uus 5 miljardi euro suurune sõjaline abi Ukrainale hõlmab 400 miljonit eurot Ukrainas toodetud pikamaarelvade ostmiseks. Rahastatavate süsteemide hulka kuuluvad AN-196 „Liutyi” droonid (tegevusraadius 1000–2000 km), uus BARS-rakettdroon (800 km), Flamingo droonid (50 km) ja rindel tegutsevad väiksema võimekusega droonid.
Ajaloo kõige ulatuslikumas ja rängemas strateegilise teabe lekke puhul uurivad lääne ajakirjanikud ja luureohvitserid kahe miljoni ülisalajase dokumendi leket, mis kirjeldavad kõiki venemaa tuumajõude.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.