Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 01. veebruar 2025:

edenemisi mitmes lõigus, aga muret tekitavaim siiski Kupjanskist põhja pool oleva sillapea laienemine.

1. Öösel tavapärane saheedilaine ja hommik algas raketirünnaku ohuhoiatusega.

2. venemaa seirekanalid teatasid suurest UAV-droon ide rünnakust venemaa territooriumile.

3. Kursk: muutusteta

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist põhjas vene sillapea Oskili läänekaldal laienes.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: kahes kohas pisu vene pool edasi sai ja ühe küla kaotus kirja läks

9. Lõunarinne: kahe muutusega.

10. Herson: muutusteta.

11. Rosstat registreeris seitsmendat aastat järjest venemaa rahvaarvu vähenemise.

12. Rubla kurss on tõusnud kõrgeimale tasemele alates oktoobri algusest.

13. putin lõpetas Kurski piirkonna mainimise pärast seda, kui venemaa armeel ei õnnestunud piirkonda kuue kuu jooksul Ukraina relvajõududest vabastada.

14. „Me läheme tapale” ehk uute vene soldatite väljaõppeperiood on kahanenud kohati vaid kahele päevale.

15. USA kinnitas Põhja-Korea vägede väljaviimist Kurski lähistel asuvalt rindejoonelt.

16. USA välisministeeriumi juht nimetab Ukraina võidu ootusi lahinguväljal „valeks”.

17. vene välisministeerium teatas tuumavõistluse algusest USA-ga seoses Trumpi plaanidega tähesõjad taaselustada.

Jaanuaris hõivasid venelased Ukrainas vaid ~360 km2 ja ohvrite arv oli väga suur. Mehhaniseeritud kahjud olid seevastu suhteliselt väikesed, kas rünnakute jaoks säästmise või lihtsalt üldise puudumise tõttu.

134 vene poole rünnakut, rünnakute tugevust näitab kõrge isikkooseisu kaotuste number. Kurski suunal 12 rünnakut ehk tavapärasemalt vähem kui varem, Donetski rindel 61, mujal tavapärane arv. Kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselementide kaotuse arv siiski tavapärasest kõrgem. Liugpomme juba mitu päeva pisu üle 100 ja neist tavapärasest kolmndik kuni neljandik Kurski kanti. Kaudutld ikka rekordi lähedaselt (6000) aga kamikazedroonide kasutus langes 2000 kanti.

1. Õhtul raketirünnak Odessale, öösel kuni Kiievini saheedilaine ja hommikul hakkas tulema infot raketilöökidest Harkivi pihta…

2. venemaa seirekanalid teatasid suurest UAV-rünnakust venemaa territooriumile. Ajapuudusest jääb teema siiski käsitlemata, koolis…

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist põhjas Dvoritšne asulast veelgi põhjapool suutis vene pool oluliselt leindada enda kontrollitavat ala Oskili jõe põhjakaldal ja sai kontrolli sealse Novomlinski asula üle. Sellega laines sillapea u 15 km laiuseks. Mujal rinne pidas. Eip saa aru, miks ei suuda Ukraina omad paremini kontrollida jõe ületust, kas suudab vene pool oma EW vahenditega siin sektoris koondatult Ukraina tegevust nii tuntavalt mõjutada ja lisaks kasutab nii lennundust kui kaudtuld selle sektori töötlemisel tavapärasest enam.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Venemaa kohalolek Toretskis veidi laienes, kuid pange tähele, et meil on palju kaadreid, selle dateerimine on ebamugav, nii et seal on palju edasi-tagasi.

8. Donetsk: kahes kohas pisu vene pool edasi sai ja ühe küla kaotus kirja läks.

Tšassiv Jari-Pokrovski vahel suutis eile vene pool peaaegu täielikult saada enda kontrolli alla Baranivka küla, mida oligi eeldada, sest paari päeva tagune vene poole edenemine mõjus kehvalt Ukraina üksuste varustusahela toimimisele.

Pokrovski suunal hetkel kaitse pidama saadud ja pisu on hakanud tänu Ukraina vasturünnakutele eenduv linnast edela suunale ulatuv kombits enam lainetama Udatšne ja Kotline küla sektoris.

Rinde keskmises sektoris suutis vene pool edeneda Nadezdinka külast lõunas ja arvatavalt toob see kaasa täna-homme Ukraina omadele kaasa küla kaotuse, sest sellega kaasnes külasse ainukese läänest tuleva tee ohutus, sest silmside maanteega ei lase seal enam toimetada ja küla loodeserval olevad tööstushooned peab kahjuks maha jätma. Egas vist enne head vene poole pidama saamise liini enne näe, kui u 15km kagusel asuva Solona jõe joonel. Küll on vene poole sammud seni väikesed ja sellise surve ja töötluse juureks oleks isegi suuremaid eeldanud.

9. Lõunarinne: muutustega.

Berdjanski suund: Velika Novosilkast nii kirdess kui edelas suutis vene pool saada enda kontrolli ala u 1 x 1,5 km põllulapi. Mõlemate tegevuste tagajärjel Ukraina eesliin ei muutunud.

Tokmaki suund: muutusteta.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa püsielanikkond on 2024. aasta lõpuks taas vähenenud, teatas Rosstat reedel. Ametliku statistika kohaselt elas venemaa Föderatsioonis 1. jaanuari seisuga 146,028 miljonit inimest – 123 tuhande võrra vähem kui 2024. aasta alguses. 2022. aasta tulemuste põhjal hindas Rosstat enemaa rahvaarvuks 146,4 miljonit inimest ja 2021. aastal 147 miljonit inimest – statistikud suurendasid 2021. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal 1,3 miljoni inimese võrra.

Kui loenduse tulemusel „lisandunud” kodanikud välja jätta, on venemaa alaline rahvaarv esimest korda alates 2000. aastate algusest kahanenud juba seitsmendat aastat. 2018. aastal vähenes püsielanike arv riigis 100 tuhande võrra, 2019. aastal 100 tuhande võrra, 2020. aastal 500 tuhande võrra ja 2021. aastal 600 tuhande võrra.

Tegelikkuses võib venemaa rahvaarv olla veelgi väiksem: rahvaloendus lisas ametlikku statistikasse ligikaudu 5,5 miljonit „surnud hinge”, hindas varem demograaf Aleksei Rakša. Tema arvutuste kohaselt elas 2023. aastal vene Föderatsiooni territooriumil 140-141 miljonit inimest. Seega võib see näitaja 2025. aasta alguseks langeda alla 140 miljoni.

Venelaste arv väheneb, sest sündimuse langus riigis jätkub. Rosstati andmetel sündis mullu jaanuaris-novembris 1,124 miljonit last, 37,8 tuhat vähem kui aasta varem samal perioodil. Surmade arv kasvas 69 tuhande (1,669 miljoni) võrra. Selle tulemusena kiirenes loomulik rahvastiku vähenemine veerandi võrra, 545,1 tuhande inimeseni.

Rakša hinnangul sündis venemaal viimase aasta jooksul 1,22 miljonit last. See on miinimum alates 1999. aastast, kuid siis ei kuulunud statistikasse Tšetšeenia ja Krimm. Kui võrrelda sündimust võrreldaval territooriumil, siis kogu riigi uusajaloo antirekord on juba löödud, märgib demograaf.

Ja see pole piir: vaatamata putini nõudmistele sünnitada 8 last, nagu vana-venemaal, ja võimude katsetele aborte piirata, langeb 2030. aastaks sündide arv venemaal 1,186 miljonini aastas, ennustavad ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna eksperdid. 2040. aastate keskpaigaks, pärast demograafilisest madalseisust väljumist, eeldavad organisatsiooni demograafid sündimuse tõusu 1,4 miljoni lapseni aastas, millele järgneb uus langus – 2060. aastate alguseks 1,17 miljoni lapseni aastas.

Selle tulemusena kaotab venemaa järgmise 50 aasta jooksul rahvastiku loomuliku kahanemise tõttu igal aastal 500–700 tuhat inimest ja seda alles aastatel 2080–90. need määrad vähenevad 300-400 tuhande inimeseni aastas. Selle tulemusena kaotab riik ÜRO hinnangul aastaks 2100 ligikaudu 40 miljonit inimest sündimuse ülemäärase suremuse tõttu.

Organisatsioon ennustab, et venemaa rahvaarv langeb 2035. aastal 140 miljonini, 2050. aastal 136,2 miljonini ja 2075. aastal 128,7 miljonini. Aastaks 2100 on venemaa rahvaarv 126,4 miljonit, mis on madalaim arv alates 1965. aastast.

12. vene valuuta alustas aastat tugevnemisega, kuid eksperdid usuvad, et rubla nõrgenemine jätkub. Jaanuaris tõusis selle kurss jüaani suhtes 2,9% 13,26 rubla/jüaani kohta ja dollari suhtes 3,8%, 101,68-lt 97,81 rubla/$, need on keskpanga poolt kehtestatud ametlikud kursid. Jüaani puhul on see madalaim alates oktoobri algusest ja dollari puhul alates novembri algusest.

„Me tabasime õnneakent,” selgitas T-Investmentsi peaökonomist Sofia Donetsk rubla tugevnemist. „Turg on juba kohanenud novembris kehtestatud välismaksete sanktsioonidega, kuid jaanuaris kehtestatud sanktsioonide mõju eksportijatele ja logistikale pole veel realiseerunud.” Pärast seda, kui USA kaasas 21. novembril Gazprombanki ja veel 50 panka sanktsioonide nimekirja, vähenes valuuta sissevool eksportijatelt ja rubla langes alla 100 rubla dollari kohta. Detsembri keskel eksporditulude voog aga paranes ja rubla kattis suurema osa oma kahjumist, kuigi keskpank fikseeris maksebilansis olulise ekspordi vähenemise.

Jaanuari lõpus müüsid eksportijad, nagu alati, aktiivselt valuutat, et hankida rublasid maksude tasumiseks, importijad aga vähendasid nõudlust. Promsvyazbanki analüütikud märgivad valuutapakkumise teatud üleulatuvust, seostades seda impordi hooajalise langusega, mida kohalikult võimendasid pikad uusaastapühad Hiinas. Need lõpevad teisipäeval ja siis muutub olukord valuutaturul, eeldavad Promsvyazbanki analüütikud: importijad hakkavad kaotatud aega tasa tegema ja suurendavad nõudlust valuuta järele ning rubla hakkab nõrgenema. Nende prognoosi kohaselt naaseb dollari kurss 100 rubla piiresse ja jüaan traditsioonilise vahemiku 13,3-13,7 rubla juurde.

See kurss umbes 100 rubla dollari kohta on eelarvele, eksportijatele ja valuuta ostjatele endiselt mugav, ütleb FG Finami juhtiv analüütik Aleksander Potavin. Ta ootab kevadele lähemale uut rubla nõrgenemise lainet: „keskpikas perspektiivis toovad Bideni administratsiooni kehtestatud Ameerika sanktsioonid kaasa venemaa eksporditulu järkjärgulise vähenemise”. Möödunud aasta lõpust ilmnenud kaubandusbilansi vähenemine on üks peamisi rublale survet avaldavaid tegureid, eriti keskpikas perspektiivis, nõustuvad Raiffeisenbanki analüütikud. Eksporditulu on praegu peamine valuutaallikas, meenutab Donetsk: „USA jaanuaris kehtestatud sanktsioonide mõju venemaa ekspordile on endiselt raske hinnata, kuid üldiselt on see rubla survet avaldav tegur. Turu kohandamine võib toimuda muuhulgas läbi venemaa nafta allahindluste laienemise 5-10 dollari võrra barreli kohta.”

Spekulatiivne nõudlus valuuta järele on piiratud, märgivad Promsvyazbanki analüütikud, kuna ettevõtted jätkavad välisvaluutahoiustest vabanemist ja rubla intressimäärad on kõrged. Majandusteadlane Viktor Tunev tunnistab, et Surgutneftegaz võib vähendada oma välisvaluuta hoiupõrsast. Jüaanides olid kursid minimaalsed ja mõnel päeval negatiivsed, mis kinnitas valuuta ülejääki turul.

13. Pärast seda, kui vene armeel ei õnnestunud poole aasta jooksul Kurski piirkonda Ukraina relvajõudude käest vabastada, lõpetas putin praktiliselt oma kõnedes selle venemaa piirkonna mainimise. Sellest teatas agentuur, mis analüüsis kremli ja TASSi veebisaitide materjale. putini ainus avalik pöördumine sel teemal jaanuaris oli tema õnnitlused prokuratuuri töötajatele. Samal ajal mainis putin sel kuul vähemalt kaks korda USA presidenti Donald Trumpi.

Jaanuaris kõlas Kurski oblasti kohta ainus kommentaar prokuratuurile saadetud õnnitluses, kus putin märkis vajadust pöörata „erilist tähelepanu kodanike probleemide lahendamisele Kurski oblastis, Donbassis ja Novorossijas, samuti teised piirkonnad, mis asuvad lahingukontaktijoone vahetus läheduses”. Kõige rohkem avaldusi Kurski oblasti kohta tehti augustis 2024, pärast Ukraina sissetungi algust ja detsembris – kaheksa korda igal kuul.

Septembris mainiti Kurski piirkonda neljas kõnes: Ida majandusfoorumil „Vestlused olulise teemal”, kohtumisel piirkonnas võidelnud kolonelleitnandiga ja Ukraina territooriumide annekteerimise puhul peetud kõnes. Oktoobris rääkis putin piirkonnast taas neljal korral. Novembris tõstatas president Kurski oblasti küsimuse viiel korral, kolmel korral seoses Lääne kaugmaarelvade kasutamisega piirkonnas ja venemaa vastusega sellele Oreshniku kompleksiga, samuti kohtumisel Valdai klubis ja kohtumine Vympeli sõjaväekeskuse aktivistidega.

Peaaegu täielik Kurski oblasti probleemi eiramine jaanuaris langes kokku venemaa vastupealetungi aeglustumisega piirkonnas, märgib agentuur. Ukraina OSINT projekti DeepState andmetel on venemaa sel kuul taastanud kontrolli vaid 33,4 ruutkilomeetri üle. km on venemaa vägede edasiliikumise aeglaseim tempo alates 2024. aasta augustist. 30. jaanuariks jätkasid Ukraina relvajõudude kontrolli 439,5 ruutkilomeetrit Kurski oblasti territooriumist ja veel 187 ruutkilomeetrit jäi nn „halli tsooni”.

Agentuur võttis oma analüüsis arvesse vaid neid avaldusi, milles putin isiklikult rääkis sõjategevusest Kurskis või selle tagajärgedest. Ühe sündmuse raames loeti kõik avaldused üheks mainimiseks.

Kurski oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksander Hinshtein teatas varem, et lahingute tagajärjel hävis või kaotati 7585 elamut kogupinnaga 507 tuhat ruutmeetrit. Piirkondlikud võimud hindasid kahju suuruseks 750 miljardit rubla (7,5 miljardit eurot), mis vastab kaheksale piirkondlikule aastaeelarvele.

14. Uusi lepingulisi sõdureid, kes nõustusid Ukrainasse sõtta minema, hakati minimaalse väljaõppega ründeüksustesse saatma, ütlesid värbajad ja kaitseväelased Verstkale. Ühe värbaja sõnul on praegu „kogu venemaa kokku jooksnud”, et sõlmida lepingud Samaara oblasti kaitseministeeriumi osakonnaga, mille võimud on lubanud ühekordset makset 4 miljonit rubla (40 000 eurot) rindele saatmise eest. „Moskvas selliseid tingimusi ei olnud, neil oli kaks korda vähem. Nüüd on kõik Moskvast Samarasse läinud. Kõik ühiselamud on hõivatud,” ütles allikas väljaandele.

Üks Permist Samaarasse saabunud lepinguline sõdur ütles, et „kaks tundi enne väljalendu, kui nad ütlesid, et meid pekstakse ja meid tapetakse ründerühmas”, kirjutas ta alla lepingust loobumisele. „See on lihtne raha, need neli miljonit. Loomulikult saadetakse nad tapale. Keegi meie riigis lihtsalt ei loobi raha,” märkis ta. Teise lepingusõduri sõnul on Samarast sõtta minejate väljaõppeperiood vaid kaks päeva. Teise sõduri naine teatas, et tema mehe väljaõpe enne ründekompaniisse värbamist kestis kaks nädalat.

„Oluline on mõista, et suurem osa töötajatest täidab ründefunktsioone,” märkis teine värvatu. Hoolimata sellest, et inimesi teavitatakse eri suundades „ründele” saatmisest, on tema sõnul Samaaras palju lepingu sõlmimiseks soovijaid. Samaara piirkonna võimud on kehtestanud 4 miljoni rubla suuruse suurendatud makse neile, kes sõlmisid lepingu jooksva aasta 1. jaanuarist 1. veebruarini. Sellest summast 3,6 miljonit makstakse regionaaleelarvest, 400 tuhat aga kaitseministeeriumist. Samuti on üheksa kuu jooksul tagatud lisamakse 50 tuhat rubla igakuiselt. Kokku on esimese teenistusaasta jooksul võimalik teenida 7 miljonit rubla, märkis piirkondlik valitsus.

Varem kirjutas Verstka, et aasta alguses langes Moskvas lepingut sõlmida soovijate arv viiekordselt võrreldes augustiga, mil Ukraina relvajõud tungisid Kurski oblastisse. Nii sõlmis jaanuaris lepinguid umbes 40 inimest päevas, viis kuud varem oli neid 200.

vene võimude soov meelitada armeesse võimalikult palju lepingulisi sõdureid on seletatav oluliste kaotustega, mida venemaa Ukrainas kannab. Briti luure andmetel ulatusid vene armee kaotused Ukrainas 2024. aasta septembriks 610 tuhande inimeseni, mis ületab kaotusi kõigis venemaa sõdades pärast II maailmasõda. Neist 200 000 hukkus, veel 400 000 sai vigastada, kusjuures iga teine raskelt haavatu sai amputeeritud, kirjutas The New York Times varem.

vene relvajõudude ulatuslikud kaotused on suuresti seletatavad väejuhatuse taktikaga saata jalaväelasi rünnakutele inimlainetena, märkis Briti luure. Nende sõnul vajab venemaa kaotuste hüvitamiseks pidevat uute sõdurite juurdevoolu, keda võimud piirkondadest aktiivselt otsivad, pakkudes lepingu sõlmimise eest suuri preemiaid.

15. Pärast Kurski piirkonnas tohutuid kaotusi kandnud Põhja-Korea väed on rindejoonelt taandunud, ütlesid Ameerika ja Ukraina ametnikud ning lahingutes osalejad ajalehele The New York Times (NYT). Kuid oma taktikat üle vaadates ja ümber rühmitades võivad nad peagi tagasi tulla.

Põhja-Korea sõdureid, kes saabusid Kurski piirkonda mullu novembris, et võidelda selle osaliselt okupeerinud Ukraina vägede vastu, pole rindel nähtud umbes kaks nädalat, ütles allikas NYT-le. Ukraina ametnike ja sõjaväelaste sõnul tegutsesid Korea sõdurid vene üksustega kooskõlastamata, jäeti omapäi, edenesid suurtes rühmades, praktiliselt ilma soomukiteta ning peatusid harva, et end kokku võtta või taganeda. Neid kirjeldatakse kui ägedaid võitlejaid, kuid nad tunnevad halvasti organisatsioonilisi põhimõtteid ja tänapäevaseid sõjapidamise meetodeid.

Põhja-Korea vägede rindejoonelt väljaviimise otsus võidakse ühel hetkel üle vaadata, hoiatavad USA ametiisikud. Nad ütlesid, et on võimalik, et nad võivad naasta pärast täiendavat väljaõpet või kui vene armee mõtleb välja uusi viise lahingutegevuses osalemiseks, et vältida nii ulatuslikke kaotusi.

Lõuna-Korea, USA ja Ukraina luureandmetel saadeti Kurski oblastisse umbes 11 tuhat KRDV sõjaväelast. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi sõnul hukkusid pooled neist lahinguväljal. Ukraina sõjaväelastel õnnestus tabada vaid kaks korealast, sest selleks, et mitte alla anda, lastakse end granaatidega õhku või kasutatakse vahel teravat nuga või miskit sellelaadset. Samuti esines mitmeid juhtumeid, kus vene väed vallandasid tugeva tule Ukraina erivägede rühmituste pihta, kes üritasid vange tabada ja kohale toimetada, teatasid NYT ja Wall Street Journal, viidates sellistes operatsioonides osalejatele.

Esimesed teated Korea vägede väljaviimisest ilmusid Ukraina sõjaväelastele viidates mitu päeva tagasi. Nii teatas vestluses Sky Newsiga Pulse kutsungiga komandör, et nad viidi lahinguväljalt välja, et vigu analüüsida, taktikat kohandada, ravida ja ka abiväge oodata.

Ukraina relvajõudude erioperatsioonide üksused kinnitasid korealaste lahkumist, edastab Ukrainska Pravda; Pressiesindaja kolonel Aleksandr Kindratenko sõnul ei ole KRDV vägede kohalolekut täheldatud umbes kolm nädalat.

Korea sõdurid hakkasid venemaale saabuma mullu sügisel, kuigi Pyongyang ja Moskva pole vaatamata arvukatele tunnistustele kunagi kinnitanud oma lähetamist ja sõjalistes operatsioonides osalemist. USA luureagentuuride teatel pakkus Kim Jong-un venemaale sõduritega abi Kurski oblasti vabastamisel ning putin haaras sellest mõttest kohe kinni, kirjutab NYT.

16. Ukraina ei ole suuteline võitma käimasolevat sõda ja tagasi saama kõiki venemaa poolt vallutatud alasid, kuid siiani on väidetud teisiti, ütles USA välisminister Marco Rubio intervjuus ajakirjanik Megyn Kellyle. „Esiteks mõistame hukka putini tegevuse: tema sissetung Ukrainasse ja tema toime pandud julmused on kohutavad. Kuid olukorra ebaausus seisneb selles, et inimestele pandi valed ootused, et Ukraina suudab venemaa lihtsalt alistada ja taastada olukord nagu maailm nägi välja 2012. või 2014. aastal, enne Krimmi annekteerimist.”

Rubio sõnul on sõda selle tulemusena jõudnud ummikseisu ning viimased poolteist aastat on USA olnud sunnitud inimkannatuste lõpetamise asemel seda lootusetut olukorda rahastama. Ta märkis, et „Ukraina on visatud 100 aastat tagasi”, selle energiasüsteem on täielikult hävinud ja keegi peab selle kõige taastamise eest maksma. Lisaks kaotavad Ukraina relvajõud üha rohkem territooriumi ning märkimisväärne osa elanikkonnast on lahkunud ega pruugi enam tagasi tulla, mistõttu on riigi tulevik ohus ja sõda tuleb kiiresti lõpetada. Njah, eip saa öelduga nõustuda ja sellest saaks pikema loo… äkki mõnel päeval…

Samas rõhutas Rubio, et ka venemaa ei peaks lootma võidule: ta peab ka midagi ohverdama ja järeleandmisi tegema. Millised täpsemalt, selgub läbirääkimiste käigus. Rubio keeldus tehingu võimalikke tingimusi eelnevalt arutamast. Küsimusele, kes on rahumeelse lahenduse saavutamise peamiseks takistuseks – putin või Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kuna mõlemad on varem lubanud endale kategoorilisi avaldusi, vastas riigisekretär, et siin tuleb arvestada avalike avalduste erinevusega ja tõeliste läbirääkimistega. Rubio sõnul ei saa putin, kes on toonud enda kontrolli alla peaaegu kogu meedia, hoolib oma kodumaisest reitingust ja loob hoolikalt „tugeva liidri” kuvandit, Zelenski, kelle riik on agressiooni tõttu palju kannatanud, ei saa aga ukrainlastele öelda, et peavad loobuma osast territooriumist, sest see põhjustab tohutut pahameelt. „Kuid reaalsus on see, et mõlemad pooled kannavad suuri kaotusi. See sõda ei lõpe kellegi täieliku võiduga. Ja rahu saavutamine nõuab rasket diplomaatilist tööd… See ei saa olema lihtne ja võtab aega, kuid see on vajalik,” lõpetas Rubio.

Varem tegi sarnase avalduse USA riikliku julgeoleku nõunik Michael Waltz. Ta teatas, et riigipea toolile naasnud Donald Trump peab võimatuks venemaa täielikku väljatõrjumist okupeeritud Donetski, Luganski, Hersoni, Zaporižja oblasti ja Krimmi aladelt ning sõda ei lõpe mitte lahinguväljal, vaid läbirääkimiste teel. „Kõik teavad, et see peab lõppema diplomaatiliselt. Ma arvan, et pole realistlik öelda, et me vallutame tagasi iga tolli Ukraina maad,” ütles Waltz.

Njah, kurb, et USA on asunud oma senisest tugevalt hoitud maailma politseiniku rollist loobuma ning annab järele uue maailmakorra kehtestamise püüdlustele esmalt venemaa suunalt ja võimalik, et siia riburada pidi peatselt see lisa võib tuua…

Zelenski oli alguses territoriaalsete järeleandmiste vastu, rõhutades, et venemaa peaks oma väed välja viima Ukraina 1991. aasta piiridest väljapoole. Detsembris tunnistas ta, et Ukraina relvajõududel pole jõudu Donbassi ja Krimmi sõjaliste vahenditega tagasi vallutada, kuid avaldas lootust diplomaatilisele lahendusele tulevikus. Zelenski taotles ka Ukrainale viivitamatut kutset NATO-ga liitumiseks, kuid tema võiduplaan, mis sisaldas sellist klauslit, võeti läänes jahedalt vastu. Seejärel keeldus ta sõlmimast vaherahu ilma vähemalt USA julgeolekugarantiideta. Zelenski sõnul ei ole putin huvitatud tõsistest läbirääkimistest sõja lõpetamiseks ja teda saab peatada vaid jõuga.

putin on omakorda korduvalt andnud mõista, et on valmis kokkuleppeks vaid enda tingimustel, sealhulgas Ukraina okupeeritud alade säilitamiseks Venemaale, NATO-sse vastuvõtmise keelamiseks ja Ukraina armee radikaalseks vähendamiseks. Ja mis kõige tähtsam, ta tahab USA-ga isiklikult läbi rääkida sõjajärgse maailmakorra üle, kuna ta tajub sõda naabriga mõjusfääride ümberjagamisena.

Viimastel nädalatel on Trump vallandanud venemaa kohta hulga avaldusi, milles kutsutakse üles sõlmima lepet sõja lõpetamiseks ja ähvardades sellest keeldumise eest karistustega, alustades kõrgetest maksudest, tariifidest ja sanktsioonidest kuni nafta hinna kokkuvarisemiseni. Valge Maja uue administratsiooni ametnik ütles Politicole, et Ameerika liider ei taha minna ajalooraamatutesse kui „mees, kes kaotas Ukraina”. USA endine asepresident Mike Pence rõhutas, et Trump teeb kõik, et teda ei peetaks nõrgaks ning putin ei saa temast „üle veereda”.

17. Tulevikus võib venemaa silmitsi seista oma raketi- ja tuumapotentsiaali suurendamise küsimusega, eriti kosmose militariseerimise protsessi valguses. Seda märkis venemaa välisministeeriumi suursaadik Grigori Maškov oma artiklis ajakirjale International Affairs. See saabus pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas oma kavatsusest käivitada Strateegilise kaitse algatusega (tuntud paremini kui Star Wars) sarnane programm, mida USA rakendas külma sõja haripunktis.

Maškovi sõnul muudab USA globaalse raketitõrjesüsteemi edasiarendamine mõttetuks arutelu strateegiliste ründerelvade (START) vähendamise ja varasemas formaadis strateegilise stabiilsuse säilitamise üle. Ta märgib, et maailmas on juba käimas rakettide võidurelvastumine ning tuumaarsenali ja massihävitusrelvade kohaletoimetamise vahendeid moderniseeritakse aktiivselt. Samal ajal kogub kiiresti hoogu kosmose militariseerimise protsess, muutudes uueks sõjalise vastasseisu areeniks. Suursaadik kinnitab, et selles mängivad olulist rolli uued tehnoloogiad, nagu tehisintellekt ja kvantarvutid, mis on võimelised “vaenlase potentsiaali” oluliselt suurendama, sealhulgas raketitõrje valdkonnas.

Mashkov väljendab kahtlust traditsioonilise arusaama strateegilisest stabiilsusest asjakohasuses, arvates, et uues reaalsuses loob selline lähenemine vaid julgeoleku illusiooni. Tema hinnangul on globaalsel tasandil tekkinud palju uusi tegijaid, mis mõjutavad jõudude vahekorda raketi- ja tuumavaldkonnas. „Võimalik, et praegustes vastasseisu tingimustes läänega ja selle avatud poliitikaga tekitada venemaale strateegilist kahju, võime seista silmitsi küsimusega, kuidas loobuda tuuma- ja raketiarsenali piirangutest nende kvantitatiivse ja kvalitatiivse kasuks,” kirjutab ta.

Üks võimalikke samme selles suunas võiks diplomaadi hinnangul olla venemaa positsiooni kohandamine tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) teatud aspektides. Eelkõige teeb ta ettepaneku vaadata läbi lähenemisviis mitmele varem saavutatud kokkuleppele, näiteks 2000. aasta läbivaatamiskonverentsi lõppdokumendile. Mashkov juhib tähelepanu, et selle dokumendi seitsmes punkt, mis käsitleb ABM-lepingu tugevdamist, kaotas oma aktuaalsuse kaks aastat pärast selle vastuvõtmist, kui USA lepingust taganes. Ta ütles, et see kahjustas kogu lepingute paketi terviklikku olemust.

Lisaks peab Mashkov vajalikuks üle vaadata venemaa võetud kohustused läbipaistvuse ja usaldust suurendavate meetmete vallas, samuti peatada arutelud tuumariskide ja -ohtude üle, mis tema hinnangul on praegu kaotamas oma tähendust. Lääne poliitikast, mille eesmärk on õõnestada venemaa strateegilisi ja mittestrateegilisi tuumaheidutusjõude. Ta räägib ka vajadusest siduda teised relvastuskontrolli piirkonnad (OAC) USA pakkumistega ülemaailmsele domineerimisele.

Diplomaadi sõnul viib USA ellu mastaapseid raketiprojekte, mis muudavad regionaalse julgeoleku arhitektuuri. Sellega seoses märgib ta, et varasemad kokkulepped julgeoleku jagamatuse ja teistele riikidele mittekahjustamise kohta on muutumas tühjadeks deklaratsioonideks. Mashkov väidab, et viimase 50 aasta jooksul on kõik Euro-Atlandi piirkonnas saavutatud kokkulepped devalveerunud ning Ameerika raketitõrjesüsteem areneb Euroopas venemaa-vastases, Lähis-Idas Iraani-vastases suunas Hiina ja Põhja-Korea vastane Aasias.

Varem allkirjastas Donald Trump korralduse luua Ameerika raketitõrjesüsteem, mis on võrreldav Iisraeli raudkupliga. Financial Timesi intervjueeritud teemaeksperdid märgivad aga, et selline analoogia on pigem tinglik: kavandatav projekt meenutab pigem külma sõja aegset „Strateegilise kaitse initsiatiivi”, kuid seda suuremas plaanis. Trumpi kontseptsioon nõuab laserrelvadega varustatud kosmosepüüdurite süsteemi kasutuselevõttu, madalal kõrgusel täiendava pealtkuulamiskihi loomist ja tehnoloogiate väljatöötamist rakettide hävitamiseks enne nende lendu. Nagu FT märgib, on uue süsteemi eesmärk „tappa vibulaskja, mitte ainult nool”.

Programmi üks põhielemente on laserrelvad. Kuid nagu eksperdid Financial Timesile ütlesid, ei ole praegu ühtegi tehnoloogiat, mis suudaks ballistilisi rakette laseri abil tõhusalt tuvastada, kinni püüda ja hävitada nende lennu algfaasis – esimese 3-5 minuti jooksul enne orbiidile sisenemist. Sellise süsteemi loomine nõuaks kolossaalseid kulutusi, mida mõõdetakse sadades miljardites dollarites, ja võib kaasa tuua uue võidurelvastumise, sealhulgas tuumarelvastuse, kirjutab FT.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised