Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 25. jaanuar 2025:

211, Velika Novosilka langes, Toretskit ikka langenuks pean ja Tšassiv Jaris tuntavalt vene pool edasi sai, Ukraina tegi sammu edasi aga Kurski rindel. putini seisukohad pole muutunud ja Must mere rannad sel suvel kasutatavad rannamõnudeks ei ole.

1. Saheedid ja sekka mõni rakett Odessa suunal.

2. Uut lainet venemaa taevas vist ei olnud, kirjutab seekord lugu pisu varem…

3. Kursk: suurema osa Mahnovka asulast Ukraina tagasi vallutas.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna:

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: vaid rinde keskmises ja lõunasektoris vene pool edasi sai.

9. Lõunarinne: Velika Novosilka langes.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa Keskpank avastas 12 aasta rekordilise varikapitali lahkumise venemaalt.

12. Üheksa Euroopa ettevõtet tabati venemaa sõjatööstuskompleksi varustuse tarnimisel.

13. Rosnefti suurim naftatöötlemistehas peatas tarned pärast Ukraina droonirünnakut.

14. kremli-meelsed majandusteadlased süüdistavad Rosstatit 2024. aasta inflatsiooni alahindamises.

15. putin kuulutas Trumpiga välja „usalduslikud” suhted ja kutsus teda kohtuma.

16. Annekteeritud Sevastoopolis kuulutati naftareostuse tõttu välja föderaalne eriolukord.

17. Ukraina kindralite vahistamine.

18. Lühiuudised

ISW: putin ütles riigitelevisioonile antud intervjuus, et tõenäoliselt ei osale venemaa niipea rahukõnelustel. 24. jaanuaril intervjuu ajal kremli propagandisti pavel zarubiniga. putini kõne põhirõhk oli venemaa ühiskonnale selgeks teha, et sõda jätkub. Ta rõhutas, et tõenäoliselt ei osale venemaa lähiajal rahukõnelustel ning venemaa agressioon Ukraina vastu on osa laiemast konfliktist venemaa ja Lääne vahel. ISW: „Tõenäoliselt kasutab putin zarubiniga antud intervjuud venemaa riigitelevisioonis, et anda vene ühiskonnale märku, et venemaa tõenäoliselt lähitulevikus rahukõnelustel ei osale ja sõda ei lõpe tõenäoliselt niipea.” Sõjauuringute Instituudi analüütikud usuvad, et putin püüdis selle intervjuuga mõjutada ka venemaa eliiti, kes üritab sõda lõpetada. Tema sõnum peab neid veenma, et rahule ei ole kiiret lahendust. See väide demonstreerib taas putini vankumatut positsiooni, mis propageerib narratiivi, et Ukraina on lääne marionett ja konflikt on osa suurriikide vahelisest globaalsest vastasseisust. Lisaks usub venemaa valitseja, et läbirääkimisi Ukraina sõja üle on võimalik saavutada ainult USA ja venemaa vahel, ilma Ukraina otsese osaluseta, kirjutavad analüütikud oma raportis. Lisaks putin seadis järjekordselt kahtluse alla ka Zelenski legitiimsuse Ukraina praeguse presidendina. putin püüdis intervjuu käigus positsioneerida end Donald Trumpiga võrdväärsena, tugevdades tema kauaaegset veendumust, et venemaa on suurriik ja Nõukogude Liidu järglane.

Kuigi väga tugev vene poole surve jätkub, siis kuskilgi pole see ühtki läbimurret toonud ning järjest tõusev vene poole kulu iga meetri vallutamiseks kipub olema lõpuks liialt kulukas. Senine kuklatunne pole muutnud ettevaatlikust optimismist kehvemaks.

211 vene poole rünnakut on jälle sinna rekordi lähedale. Kurski rindel jälle vaid 14 vene poole rünnakut, aga kokku 56 liugpommist visati siia 50 ehk siis jälle on nende pommidega nirusti ja nende heitmise hulk näitab vene poole rindesektori prioriteeti. Lisaks tõusis rünnakute arv tervel Kupjansk-Kreminna rindel (30), 63 rünnakut kokku nii Siverski kui Bahmuti rindel on siinses sektoris uus rekord ja võib-olla on lõpus alanud oodatud suurem pealetung siit suunalt Kramatorski poole, aga eks edasised päevad näitavad, kas neil jaksu jagub. Donetski rindelgi surve tipus (88).

Eile langes vene poole kaudtulelöökide tase tavapärasest (5000-6000) neljale tuhandele ning kamkaze droonide langus isegi kahekordne. Põhjust ei tea ja ühe päeva järgi arvata pole mõtekas. Senised Ukraina poolelt laekuvad videod näitavad, et suudetakse toimetada droonidega ka lumesajus (kindlasti mitte nii massiliselt) aga jälle on paranenud vene võimekamate luuredroonide tabamine.

vene poole kaotuse numbritest: tavapärasel kõrgel tasemel elavjõu kaotused, aga tuntavalt kõrgele tõusis soomukite kaotuse number, mis saab tulla vaid soomukite tõusnud kasutamisest rünnakuüksustes. Meeldivalt kõrge on juba üle nädala kaudtuleüksuste tabamine.

1. Öösel ründasid vene okupatsiooniväed Kiievi ja Tšerkassõ piirkonda droonidega, seal on hävingud ja järgnevad tulekahjud. Sellest teatasid kohalikud võimud.

Päeval mõned raketid Odessa kandis. Mujal sajus muutusi ei täheldanud.

2. Rjazani rafineerimistehas jätkab põlemist pärast üleeile õhtul toimunud droonirünnakuid.

3. Kursk: Ukraina omad suutsid suurema osa Mahnovkast saada tagasi enda kontrolli alla. Kolmandik venemaa AFV kaotustest sel kuul on pärit Kurski rindelt. Hetkel kõlakad, et Ukraina aktiivsus siin rindel on tõusnud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Tšassiv Jaris ja Toretskis vene pool edasi sai.

Tšassiv Jaris suutis vene pool edeneda linna keskosast edela suunal jõuda sealse pisu eraldi seisvasse linnaossa sisse ning kaardilt vaatab vastu seis, mis laseb eeldada linna langemist mõne nädala jooksul, kui Ukraina poolelt muutusi ei tule.

Toretskis suudab vene pool järjest saada enda kontrolli alla linna servadel asuvaid hooneid. Kuna alalisi Ukraina üksusi endale siiski teadaolevalt (aga kõike siiski ei tea) linnas pole ning toimuvad vaid reidid linna, siis juba nädal linna langenuks pean.

8. Donetsk: vaid rinde keskmises ja lõunasektoris vene pool edasi sai.

Harv päev kui ei ümber ega otse Pokrovski suunal edasi vene pool ei saanud.

Rinde kesmises sektoris sai vene pool ühe peenikese kombitsa sisse Nadezdinka asulasse. Samm edasi 800 ja arvatavlt piki sealset maanteed. Lisaks jätsid Ukraina omad maha kahe eenduva kombitsa vahel oleva Novoandriivka asula (nagu arvata oligi).

Rinde lõunasektoris Kurahovest läänes ja lõunas vene pool pisu edasi sai. Esmalt saadi edasi Datšne asulas mõned kvartalid asula kirde sektoris ja vähendati ümberpiiramise ohuga ala selle lõunaserval saadi u 4 km laiuselt edasi u 500 m ja jõuti Mokrõi Jalõ jõe väikse lisajõeni, mis seal nüüd risti ees.

9. Lõunarinne: Velika Novosilka langes.

Berdjanski suund: Velika Novosilka langes.

Tokmaki suund: muutusteta.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: muutusteta.

11. vene Föderatsiooni Keskpanga statistika kohaselt koges venemaa majandus 2024. aastal järsult „varikapitali” väljavoolu tõusu. Keskpanga andmetel lahkus aastaga riigist 9,6 miljardit dollarit tehingute tulemusena, mis ei kuulu ühtegi standardkategooriasse (kaupade import, investeeringud, võlgade tagasimaksmine jne) ja mis liigitati „puhasteks vigadeks ja puudusteks” maksebilansis. See kirje on kasvanud kolmandiku võrra võrreldes eelmise aastaga (7,2 miljardit dollarit), 60% võrreldes sõja esimese aastaga (6 miljardit dollarit) ja 96 korda võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga.

Keskpank ise nimetab maksebilansi vigu ja puudusi statistilisteks lahknevusteks. See artikkel viitab aga kapitali „halli” väljavoolu suurenemisele venemaalt, kirjutavad Rosbanki analüütikud. Sellise rahaliste vahendite „vari” väljavõtmise ulatus kujunes eelmisel aastal suurimaks alates 2012. aastast (siis luges keskpank „vigu” ja tegematajätmisi 10,4 miljardit dollarit) ning jõudis 1990. aastate tasemele, mil majandus „lekkis” valuutat nagu sõela. (1998. aastal 9,9 miljardit, 1995. aastal 10,3 miljardit dollarit).

„Halli” väljavoolu kõrgpunkt saabus pärast presidendivalimisi, kui venemaad veerand sajandit valitsenud putin valiti tagasi viiendaks ametiajaks: II kvartalis „vigade” ja puuduste maksebilanss jõudis miinus 6,9 miljardi dollarini, mis on rekordiline kvartalinäitaja alates 2010. aastast. Aasta lõpus registreeris keskpank veidi „hallide” tehingute sissevoolu – oktoobris-detsembris 0,2 miljardit dollarit.

„Hallid” kapitalivood tekitavad muret negatiivsete signaalide valguses venemaa väliskaubanduse seisu kohta aasta lõpus, märgib Rosbank. Nii langesid detsembris venemaa ettevõtete eksporditulud aastaga 18%, 31,3 miljardi dollarini, kuigi suve lõpus ja sügisel tõi kaupade eksport välismaale sisse keskmiselt 37 miljardit dollarit kuus. Kaubavahetuse ülejääk kahanes 5,6 miljardi dollarini, mis on madalaim alates 2020. aastast, ning maksebilanss läks negatiivseks, riigist lahkus 1,6 miljardi dollari võrra rohkem kui sisse tuli.

„Aasta lõpu väliskaubanduse halvenemise põhjuseks võis olla novembri lõpus venemaa pangandussektori vastu kehtestatud sanktsioonide mõju, mille tagajärjel kannatasid maksed ja ilmselt ka ekspordivood aeglustusid,” kirjutasid Raiffeisenbanki analüütikud.

Gazprombank, viimane suurtest riigipankadest, mis säilitas juurdepääsu dollariarveldustele ja SWIFT-süsteemile, langes Ameerika piirangute alla. Koos sellega kanti „mustadesse nimekirjadesse” veel 50 väliskaubandust teenindanud krediidiasutust. Selle tulemusena sattus 95% venemaa pangandussüsteemist sanktsioonide alla, kurtis keskpanga juht Elvira Nabiullina.

12. Üheksa tööstusseadmete tootjat Tšehhist, Poolast, Rootsist ja Šveitsist jätkasid venemaal pärast sissetungi Ukrainasse tegevust. Nende tooteid kasutatakse sõjavarustuses – sellised tarned on lääne sanktsioonidega keelatud, selgub Insideri ja Tšehhi väljaande Investigace ühisuurimisest. Euroopa ettevõtted tegutsevad tütarettevõtete ja ettevõtete kaudu, mis kuuluvad nende tippjuhtidele. Kohalike üksuste käive hakkas kasvama pärast sõja algust ja ulatus 2023. aastaks peaaegu 6,4 miljardi rublani.

Näiteks Jekaterinburgis jätkab tööd masinaehitustehas GRS Ural, mille aktsiate kontrollpakk kuulub Tšehhi TOS Varnsdorfile. 2023. aastal suurendas ettevõte oma ärimahtu 1,5 korda. venemaal tootmisel kasutab tehas Tšehhist imporditud komponente ja ostab sealt ka tööpinke. Enamasti on saatjaks ja tarnijaks TOS Varnsdorf. 2023. aasta lõpu seisuga oli GRS Ural bilansis erinevaid tooteid koguväärtusega 560 miljonit rubla. Ettevõtte tulud kasvasid 673,4 miljoni rublani võrreldes 436,3 miljoni rublaga aasta varem.

Lisaks importis TOS Varnsdorf 2022. aasta veebruarist kuni 2024. aasta septembrini venemaale tooteid enam kui 12 miljoni dollari väärtuses oma partnerile „GRS Ural”. Tehas ise importis venemaale seadmeid 943,3 tuhande dollari väärtuses. KR Group ja KR-Prom importisid tooteid ka teistelt Tšehhi tootjatelt – Esa Plating En SRO ja CZ Tech Celakovice AS vastavalt 496,6 tuhande ja 820,2 tuhande dollari eest. Viimasel juhul oli saatjaks Egiptuse firma Egyptian German For Engineering Works, kes tarnis Novorossiiski sadamasse masinad kogumassiga 12 tonni.

KR-Promi tulud kasvasid 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes kolmekordseks: 387,4 miljonilt rublalt 1,163 miljardile rublale. Ettevõte teeb koostööd vähemalt kolme riigile kuuluva kaitsetehasega. Nendeks on Almaz-Antey, mis toodab S-300 ja Tor õhutõrjesüsteeme, Permi Mashinostroitel (osa Tactical Missile Weapons Corporationist, mis toodab raketi- ja lennukimootorite komponente) ja Reduktor PM, mille tooteid kasutatakse Mi- 8/17, Mi-26 ja Mi-28 helikopterite tootmisel.

venemaal tegutseb ka ettevõte „Tachtech” – ühisettevõte Tšehhi Tachtech s.r.o.-ga, mis tegeleb tööstusele mõeldud kütte- ja termoahjude ehitamise ja paigaldamisega. Filiaali asutaja on Tachtech s.r.o. tegevdirektor ja kaasomanik Jiří Tachéczy. Takhtekh teeb äri metallurgiaettevõtetega, mis tarnivad metalli sõjalistele tehastele. Tema klientide hulgas on ka Omski transporditehas, mis toodab TZM-T sõidukeid Solntsepeki raskete leegiheitjasüsteemide jaoks ja teenindab T-80 tanke.

Teine Tšehhi tööstus- ja kaubanduskontsern Alta tegutseb venemaal oma tütarettevõtte A-R kaudu, milles ta omab 100%. Emaettevõte on spetsialiseerunud mineraalide kaevandamise ja töötlemise tööpinkidele ja seadmetele ning on venemaa tuumakütuse tarnija TVEL ainuesindaja Tšehhis ja Slovakkias. Kuni 23. jaanuarini 2024 kandis „A-R” nime Alta-Rus LLC. Ettevõttel on kolm osakonda: Moskvas, Peterburis ja Nižni Tagilis. Pärast sõja algust sai A-R 185 kaubasaadetist 8,671 miljoni dollari väärtuses. Selle tarnijate hulgas oli Alta a.s. Brnost, samuti Alta nimel tegutsevad ettevõtted Europiil Logistics ja Michel P P. Pealegi võidi tooteid venemaale illegaalselt importida, kuna sellised seadmed kuuluvad EL-i sanktsioonide 8. ja 11. paketti.

Tšehhi firma Kovosvit jätkab ka venemaa sõjatehaste varustamist. Pärast sõja algust toodi riiki 56 partiid selle firma masinaid ligi 3,2 miljoni dollari väärtuses. Osa toodangust importis elektriisolatsioonimaterjale tootev Tšehhi firma Labara-Rusi kaudu. Kokku on filiaal alates 24. veebruarist 2022 ostnud 324 partiid tööstusseadmeid kokku ligi 5,4 miljoni dollari eest. Ettevõte on Labara-Abrasive kaudu seotud Tšehhi masinaehitusettevõtte PTV ja selle ametliku edasimüüja venemaal ettevõte Technology of Water and Metal. Viimane importis Türgi vahendaja abiga Ameerika osi sõjavarustuse tootmisel kasutatavatele masinatele. Sõja ajal selle tulud peaaegu kahekordistusid – 302,1 miljonilt rublalt 2021. aastal 592,2 miljonile 2023. aastal.

venemaal jätkab tegevust ka Šveitsi Meg Metal SA. Aastatel 2022–2023 importis ta oma tütarettevõtte Eurostali kaudu 149 tüüpi terastooteid 13,87 miljoni dollari väärtuses. Suurimad ostjad olid Kurchatovi Instituudi ehitusmaterjalide uurimisinstituut Prometey, mis tegeleb tuumaallveelaevade ja jäämurdjate sulamite arendamisega. Uralmashzavod, mis toodab seadmeid metallurgia- ja mäetööstusele ning gaasiturbiinide tootja Power Machines. Eurostali tulud kasvasid 2023. aastal 206%: 496,9 miljonilt 1,524 miljardile rublale, puhaskasum – 15 miljonilt 77,8 miljonile rublale.

Lisaks teeb Rootsi GCE Grupp koostööd venemaaga. Ta tarnib oma tütarettevõtte GSE Krassi kaudu sõjavarustuse tootmiseks kasutatavaid gaasiseadmeid. 2022. aasta veebruarist 2024. aasta aprillini importis ettevõte 655 eset kokku 5,82 miljoni dollari väärtuses. Need olid peamiselt rõhu alandamise ventiilid, samuti keevitamiseks, jootmiseks või kõvajoodisega jootmiseks mõeldud masinate ja seadmete osad, mida peetakse kahesuguse kasutusega toodeteks.

Uurijate nimekirjas on ka Poola firma Seco/Warwick. See tarnib tööstuslikke ahjusid lennunduse, masinaehituse, tööriistade valmistamise ja muude kuumtöötluse valdkondade tootjatele. venemaal esindab kontserni selle tütarettevõte Seko/Warwick Rus. 2022. aasta veebruarist 2024. aasta aprillini importis ettevõte 149 eset kokku 1,41 miljoni dollari väärtuses, 69% sellest summast saatsid otse Poola ettevõtted. Suurem osa toodetest on kahesuguse kasutusega kaubad, mida peetakse venemaa sõjalise võimekuse seisukohalt kriitiliseks, ning EL 11. sanktsioonipaketist keelatud varustus.

13. Rosnefti Rjazani naftatöötlemistehas, mis on venemaa 5 suurima hulgas ja tarnib kütust muu hulgas Moskva piirkonda, peatas tarned, teatab Reuters tööstusallikatele viidates. Reede õhtul sattus tehas, mille võimsus on 13,7 miljonit tonni naftat aastas, Ukraina droonide massiivse reidi sihtmärgiks, milles osales kaitseministeeriumi andmetel üle 120 UAV. Selle tagajärjel puhkes ettevõttes tulekahju raudtee kütuse laadimisplatvormil, teatas Reutersi allikas: süttis 20 tuhande tonnine kütusepaak ja kahjustada said ka muud konteinerid.

Kütuse laadimine tehasest tuli peatada, ütles tehase tegevust tundev allikas. Teise Reutersi allika sõnul süttis ka reaktiivkütuse hüdrotöötlusseade, mis varustas seda tüüpi kütusega 100% tehase võimsusest.

Põleng võib kaasa tuua tehasest umbes 30 000 tonnini päevas tehtavate naftatoodete raudteetarnete vähenemise või täieliku seiskumise, ütles kolmas allikas Reutersile: „Selgust pole veel. Pärast tulekahju kustutamist selgitatakse välja kahju ja tagajärjed. Saadetistega kaasnevad esialgsed viivitused.”

Eelmisel aastal ründasid droonid kaks korda Rjazani naftatöötlemistehast, Rosnefti suurimat tehast, mis moodustab 5% kogu riigi nafta rafineerimisest. Märtsis süttis rafineerimistehases kaks naftatöötlemisüksust, misjärel vähendas rafineerimistehas kolmeks nädalaks järsult bensiini ja diislikütuse tootmist. Mais puhkes tulekahju ühes teises tehases, kuid tulekahju olulist kahju ei tekitanud.

Aasta lõpuks olid Ukraina droonide löökide ja haarangute all vähemalt 10 suurt venemaa naftatöötlemistehast, sealhulgas Lukoili Volgogradi naftatöötlemistehas, Omski naftatöötlemistehas, Gazprom Nefti Slavjanski ja Novošahtinski naftatöötlemistehas ning Rosnefti naftatöötlemistehas Tuapses. Selle tulemusena langesid riigi naftatöötlemismahud 12 aasta madalaimale tasemele 267 miljoni tonnini, samas kui naftatoodete eksport langes 9%, 62 miljoni tonnini. Reutersi arvutuste kohaselt kaotasid venemaa rafineerimistehased aastaga 41,1 miljonit tonni ehk 13% tootmisvõimsusest droonirünnakutest põhjustatud seisakute ja Lääne sanktsioonide tõttu venemaale tehnoloogiliste tarnetega seotud remondiraskuste tõttu. Seisakute maht oli 14% ehk 5,2 miljonit tonni suurem kui eelmisel aastal.

Eelmise aasta mais otsustas venemaa valitsus kütusetootmise statistika salastada. Mai lõpus lõpetas energeetikaministeerium Rosstatile bensiinitootmise operatiivandmete edastamise, viidates geopoliitilisele olukorrale ja turuga manipuleerimise ohule, ning augusti lõpus sulges andmed diislikütuse kohta.

14. 2024. aasta inflatsioonimäär on ilmselt alahinnatud, märgivad võimudele lähedase CMASi analüüsikeskuse eksperdid venemaa majanduse olukorda käsitlevas analüütilises märkuses (üks selle autoritest, Dmitri Beloussov on kaitseministri Andrei Beloussovi vend). Nende kahtlused, nagu ka paljude teiste ekspertide omad, põhinevad aastavahetuse paiku kummalisel inflatsiooni aeglustumisel.

23. detsembriks oli see jõudnud 9,5%-ni, viimastel eelmisel aastal avaldatud andmetel. Samal ajal püsis inflatsioon aasta lõpuks ligikaudu samal tasemel – 9,52%. Teisisõnu, kui uskuda Rosstatit, siis aasta viimasel nädalal hinnad praktiliselt ei tõusnud. „Novembris-detsembris ilmnenud hinnakasvu trendi 0,3-0,5% taustal tundub 0,1-0,2% hinnakasv 24.-31. detsembril 2024 äärmiselt kummaline,” seisab keskuse teates makromajandusliku analüüsi ja lühiajaliste prognooside jaoks. Sama kummaliseks peavad autorid ka 2025. aasta 1.–9. jaanuari 0,54% hinnahüpet.

„Tõenäoliselt ei töödeldud detsembri viimaste päevade andmeid korralikult ja detsembri viimase nädala inflatsioon sattus jaanuari esimese nädala andmetesse,” oletavad Beloussov ja tema kolleegid. Andmete korrektsel töötlemisel oleks mullune aastane inflatsioon nende hinnangul olnud 9,8-9,9%.

Majandusteadlane, endine rahandusministri asetäitja ja keskpanga aseesimees Sergei Aleksašenko leiab, et tegemist ei olnud häkitööga, vaid teadliku pingutusega hoida nii oluline näitaja alla 10%. Ta oli seda oodanud juba detsembri algusest. „90-ndate alguses oli meil IMF-iga kokkulepe, et ühekohaline inflatsioon oli 9,9%. Usun, et Rosstat ei riku uue aasta meeleolu ega lase hindadel hüpata üle 10% piiri,” kirjutas ta pärast viimaste 2024. aasta inflatsiooniandmete avaldamist. Ja pärast lõplike andmete ja 2025. aasta esimeste arvude avaldamist naljatas ta: „Rosstat ei vedanud meid alt… eelmise aasta inflatsioon peatus 9,52% juures, mida kreml nõudis.”

Inflatsioon on peamine hind, mida elanikkond sõja eest maksab. Võib kiidelda majanduse sanktsioonide vastupanuvõime, kiire SKT kasvu (sõjalise tootmise baasil), madala tööpuuduse (mis peegeldab personalipuudust), kuid hinnasildid räägivad enda eest. putin annab pidevalt aru majanduse edust, kuid isegi tema tunnistab probleemi. Sel nädalal toimunud majandusnõupidamisel märkis ta mõningaid raskusi majanduses, mis mõjutavad inflatsiooni. See on häiresignaal, märkis putin detsembris otsekõnes, nõudes, et kodanike sissetulekute kasv kompenseerib inflatsiooni.

See kompenseerib – aga mitte kõigile. Rosstati andmetel kasvavad palgad juba teist aastat inflatsioonist kiiremini, kuid pensionid sulavad reaalselt – novembris oli see 1,3% vähem kui aasta varem. Tegelikult on olukord veelgi hullem: toiduainete hinnad tõusevad kõige kiiremini, mis tabab eelkõige madala sissetulekuga inimesi – nemad kulutavad toidule oluliselt suurema osa sissetulekust kui jõukamad. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskus (CMASF) märgib, et inflatsioon, mis on keskendunud madala sissetulekuga elanikkonnarühmade tarbitavatele kaupadele, põhjustab selle äärmiselt antisotsiaalset iseloomu, mida standardsed statistilised näitajad ei kajasta.

Keskus peab reaalpensione vaese elanikkonna heaolu näitajaks ning on juba ammu arvutanud inflatsiooni „vaeste” korvi ja selle inflatsiooniga korrigeeritud pensionide tegeliku suuruse, mitte ametlikku reaalpensioni, võttes arvesse „vaeste inflatsiooni”, olid novembris ligikaudu 7% madalamad kui aasta varem. „Hinnatõus vaeste korvi jaoks on oluliselt kõrgem üldisest inflatsioonitasemest. Sellest tulenevalt jätkab pensionide reaalne suurus langemist: toiduainete hindade kiirenenud kasvu tõttu langeb madala sissetulekuga elanikkonna elatustase oluliselt,” teatas makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskus (CMASF).

15. putin ütles, et venemaal ja USA uuel administratsioonil on piisavalt ühisosa, et leida lahendusi tänapäeva võtmeküsimustes, mille hulka kuulub ka sõda Ukrainas. Ta märkis, et sooviks isiklikult kohtuda Ameerika liidri Donald Trumpiga ja kõike arutada. „Näeme praeguse presidendi avaldust tema valmisoleku kohta koos töötada, oleme sellele alati avatud. Tõenäoliselt oleks tõesti parem, kui me kohtuksime tänapäeva tegelikkuse põhjal ja räägiksime rahulikult kõigis valdkondades, mis pakuvad huvi nii USA-le kui ka venemaale,” ütles putin intervjuus korrespondendile Pavel Zarubinile.

President märkis, et tal on Trumpiga alati olnud mitte ainult äri- ja pragmaatilised suhted, vaid ka usalduslikud suhted. putin tunnistas isegi, et kui vabariiklane oleks neli aastat tagasi Valgesse Majja jäänud, poleks sõda alanud. „Kui ta oleks olnud president, kui tema võitu poleks talt 2020. aastal varastatud, siis võib-olla poleks Ukrainas 2022. aastal tekkinud kriisi olnud,” ütles putin.

Kuigi Trump kehtestas oma esimesel ametiajal venemaa vastu kõige suurema arvu sanktsioone, ei juhtu seda venemaa presidendi sõnul hoolimata kõigist tema sellekohastest avalikest ähvardustest. „Ta pole mitte ainult intelligentne, vaid ka pragmaatiline inimene,” selgitas putin ja lisas, et tema arvates ei ole uued piirangud USA-le endale kasulikud.

Trump ütles varem, et venemaa peab tahtma sõlmida kokkulepet Ukraina sõja lõpetamiseks. Ameerika juhi sõnul oli tal putiniga alati väga head suhted ja venemaa aitas USA-l Teise maailmasõja võita. Seda kõike silmas pidades ütles Trump, et kavatseb putinile väga suure teene teha ja päästa oma riigi edasisest majanduslikust hävingust. „Leppige kohe kokku ja lõpetage see naeruväärne sõda,” kutsus vabariiklane üles ja lisas, et vastasel juhul see läheb ainult hullemaks ja Washington peab kehtestama tariifid, maksud ja sanktsioonid kõigele, mida venemaa müüb USA-le ja teistele riikidele.

Pärast Trumpi valimisvõitu novembris on putin kahel korral väljendanud oma valmisolekut pidada USA uue presidendiga läbirääkimisi Ukraina üle, kuid kutsunud üles ehitama dialoogi võrdse ja vastastikku lugupidava alusega. Trump ütles omakorda, et kokkulepe sõlmitakse igal juhul – heas või halvas, kuna inimeste surmad tuleb peatada.

16. Reedel, 24. jaanuaril (küll ikka võttis aega) kuulutati venemaaga annekteeritud Sevastoopolis välja föderaalne erakorraline seisukord venemaa tankerite uppumisele Kertši väinas järgnenud kütuselekke tagajärgede tõttu, teatas venemaa hädaolukordade ministeerium. Vahepeal on Ukrainasse Odessa piirkonda jõudnud õliplekid.

Föderaalse hädaolukorra kehtestamisest teatati naftareostuse tagajärgede likvideerimise valitsuskomisjoni koosolekul. „vene Föderatsiooni alluva kuberneri Mihhail Razvožajevi pöördumise järel tunnistas valitsuskomisjon linna föderaalse eriolukorra territooriumiks, mille põhjustas tankerite uppumine Kertši väinas, mis on juba mõjutanud Krasnodari krai ja Krimmi Vabariigi territooriume,” teatas eriolukordade ministeerium.

Sevastopolis kehtib alates 3. jaanuarist piirkondlik eriolukord. Pärast staatuse muutmist on ministeeriumi sõnul võimalik reostuse vastu võitlemiseks meelitada föderaalvalitsusorganite ja osariigi korporatsioonide jõude ja ressursse, samuti anda rahalist abi valitsusfondist. Samal ajal kuulutas venemaa määratud Sevastoopoli juht Mihhail Razvožajev olukorra linnas stabiilseks. Ta lisas, et rannas olulisi kütteõli heitmeid ei registreeritud.

Varem ütles venemaa loodusvarade ministeeriumi juht Aleksandr Kozlov venemaa presidendi vladimir putini ja valitsuse kohtumisel, et Krasnodari krai randade puhastamine heitmetest – umbes 280 hektaril – kestab vähemalt 2026. aasta maini. „Lahendame probleemi rahastamisega ja alustame töödega aasta neljandas kvartalis ning lõpetame 2026. aasta mais. See on alles hooajaväline hooaeg. <…> Järgmiseks hooajaks peaks rand korda saama,” teatas ta.

Ministri sõnul saatis valitsus Krasnodari kraile kulude hüvitamiseks 1,5 miljardit rubla. Ta lisas, et kahjustatud randadesse toimetatakse 840 tuhat kuupmeetrit kvartsliiva – neli korda rohkem, kui ära viidi. Hiljem nentis Kozlov, et masuudireostus randades plaanitakse siiski likvideerida 2025. aasta suveks.

Vahepeal on mahavalgunud kütteõli jõudnud juba Odessa oblasti rannikule. Nagu ütles Tuzlovskie Limanõ rahvuspargi uurimisosakonna juhataja Ivan Rusev, uhuti kütus tormiga kaldale. Heitmed registreeriti liivavallil Katranka puhkeala lähedal, Doonau biosfääri kaitseala ja Tuzlovskie Limanõ rahvuspargi lähedal. Rusev usub, et tegemist on Kertši väinas vene tankerite uppumise tagajärjel välja voolanud kütteõliga. Avastatud naftasaadused saadetakse ekspertiisi. Ta ütles ka, et kaldalt leiti kütusega kaetud lind.

Möödunud aasta detsembris purunesid Kertši väinas tormi tõttu tankerid Volgoneft-212 ja Volgoneft-239. Nad vedasid üle 9 tuhande tonni kütteõli. Loodusvarade ministeeriumi andmetel voolas umbes 4 tuhat tonni Musta merre ja maabus Krasnodari territooriumi ja Krimmi rannikul. Ülejäänu läks tankeritega põhja. venemaa Teaduste Akadeemia (RAS) nimetas leket suurimaks keskkonnakatastroofiks riigis alates 21. sajandi algusest.

Njah, senised pildid reostuse likvideerimisest on pehmelt öeldes olukorraga mittetegelemist peegeldavad ehk siis mõnes lõigus mõni inimene on, kes miskit korjab.

17. Ukraina kindral Galuškin võeti ilma kautsjonita vahi alla. Kohus kohustas eeluurimisvanglat osutama kahtlustatavale arstiabi ja ravi.

Esiteks pidasid Ukraina riiklik juurdlusbüroo ja julgeolekuteenistus 20. jaanuaril kinni kindral Juri Galuškini, kindralleitnant Artur Gorbenko ja kolonel Ilja Lapini seoses Harkivi oblasti kaitse ebaõnnestumisega 2024. aasta mais. Tol ajal juhtis Galuškin operatiiv-taktikalist rühma „Harkov”.

21. jaanuaril valis kohus Galuškinile ja Lapinile tõkendi – aresti. Ja kuigi 22. jaanuaril määrati Galuškini eest kautsjon 5 miljonit UAH, peeti kindral pärast eeluurimisvanglast lahkumist uuesti kinni. Riiklik juurdlusbüroo teatas uute faktide paljastamisest seoses Liptsi kaitsmisega Harkivi oblastis.

Korrakaitsjad väidavad, et kindral hindas valesti vastase potentsiaali ja olukorda rindel ning aitas oma tegevusega kaasa 125. territoriaalkaitsebrigaadi võitlejate omavolilisele lahkumisele.

Eelkõige väidetakse, et sõdur eiras olemasolevat luureandmeid, hindas okupantide pealetungi sellel rindelõigul ebatõenäoliseks ning andis oma alluvatele korraldusi ja juhiseid, mis ei vastanud tegelikule olukorrale ja tõid kaasa traagilised tagajärjed eesliinil.

Riikliku uurimisbüroo teatel sai sellise tegevuse tõttu venemaa pealetungi esimesel päeval haavata, hukkus või jäi teadmata kadunuks ligi 100 Ukraina kaitsjat.

Artikli järgi abistamise kohta loata lahkumisel lahinguväljalt või relva kasutamisest keeldumisel võib Galuškinit oodata 10-aastane vanglakaristus.

Mitmed Ukraina blogijad peavad seda tegevust (kindralite vahistamine) ohtlikuks, sest see võib mõjuta täna rindel olevate kindralite tegevust. Hetkel ei oska ise teemast midagi arvata, sest pikem artiklite kogum sel teemal lugemata.

18. Lühiuudised

Slovakkia erinevates linnades algasid eile õhtul protestid peaminister Robert Fico valitsuse poliitika vastu. Protestijate loosung on „Slovakkia on Euroopa”. Seoses miitingutega rakendas politsei turvameetmeid, et tagada rahulik ja turvaline voogu. Samuti kutsus ta kõiki üles austama kohalike politseinike juhiseid ja üleskutseid ning olema avalikel kogunemistel teistega arvestavad. Enamikus Slovakkia linnades osales meeleavaldustel mitu tuhat inimest. Näiteks Košices loendas meedia 15 tuhande osalejaga. Samuti teatatakse, et mõnes linnas on välja kuulutatud vastuprotestid loosungi all „Slovakkia ei ole Ukraina”. Bratislavas tuli sellele üritusele umbes 40 inimest.

Slovakkia peaminister Robert Fico süüdistas Ukrainat Slovakkia riikliku kindlustusseltsi vastu suunatud küberrünnaku tegemises. Ukraina välisministeerium lükkas väite tagasi, kutsudes Ficot üles lõpetama kujuteldavate vaenlaste otsimine

Ungari jätkab survet EL-i venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamiseks, lükates edasi nende uuendamist. Teemat arutatakse Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel 27. jaanuaril. Vaatamata Ungari seisukohale on EL-i ametnikud kindlad, et sanktsioone pikendatakse.

vene sõjatehnika hulk Tartuse dokkides on kolme laadimispäevaga oluliselt vähenenud, teatab seirerühm Crimean Wind viidates satelliidipiltide andmetele. Veoautosid laaditakse teisipäeval ja kolmapäeval sadamasse sisenenud venemaa sõjaväe transpordilaevadele Sparta II ja Sparta.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised