Sõja ülevaade: 1052. päev – Zelenski kutsus liitlassõdureid appi Venemaa rahule sundimiseks
Avaldatud: 10 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. jaanuar 2025:
Kurski oblastis on edusamme mõlemal poolel, aga vene pool teeb kaotuste hulgaga Ukrainale „pikalt ära”. Kui Pokrovski suund on enam-vähem pidama saadud, siis Kupjanskist põhjas jätkab vene sillapea laienemist.
1. Eip muutusi ilmateates ole.
2. Pisu palavamaks on venemaal ja Krimmis läinud.
3. Kursk: edenemisi mõlemapoolselt.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: sillapea Kupianskist põhjas hakkas ohtlikult kasvama.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretsk on 95 protsendi ulatuses vene poole kontrolli all.
8. Donetsk: eile pidas Ukraina siiski päris hästi vastu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „Presidendile meeldib sõdida.” venemaa eliit on kaotamas lootust sõja kiireks lõpetamiseks.
12. Zelenski palus lääneliitlastel saata väed Ukrainasse.
13. venemaa Raudtee teatas kaubaveo rekordilisest langusest 15 aasta jooksul.
14. Biden otsustab venemaa, Hiina ja Aafrika täiustatud tehisintellekti kiipidest ära lõigata.
15. Uued Süüria võimud keelduvad lubamast vene laeva Tartusi baasi. Eip tea, kas tahavad seda vene sõjatehnikat endale saada…
16. Ukraina teatel on vene mereväe laevad Mustalt merelt lahkunud.
17. Lühiuudised
ISW: Kõrged venemaa julgeoleku- ja sõjaväeametnikud pooldavad sõjategevuse eskaleerumist Ukrainas, lükates tagasi läbirääkimiste võimaluse. ISW analüütikud märgivad, et venemaa julgeolekuametnikud peavad vajalikuks sõjategevust Ukrainas intensiivistada, selle asemel et otsida sõjale lahendust läbirääkimiste teel. venelased tunnistavad, et nende väed ei saavuta märkimisväärset territoriaalset kasu, mis on proportsionaalne isikkoosseisu ja varustuse kadudega. Sellele vaatamata kannatab venemaa väejuhatus jätkuvalt märkimisväärseid isikkoosseisu kaotusi vastutasuks taktikalise, kuid mitte operatiivse kasu eest. „2024. aasta detsembris aeglustus vene vägede keskmine päevane edasitung umbes üheksa ruutkilomeetrini pärast kolm kuud kestnud territoriaalset kasvu ja märkimisväärseid personalikaotusi septembris, oktoobris ja novembris. Samal ajal võib venemaa väejuhatus olla vähem kaldu kui putin kannatab nii suuri kaotusi, kui edasiliikumise tempo aeglustub.” Vaatamata sellele ei ole venemaa julgeolekuteenistused ja sõjaväelased nende kaotuste tõttu valmis sõda lõpetama. Selle asemel kutsuvad nad putinit üles suurendama sõjategevust, tehes ettepaneku reservide osaliseks kutsumiseks, arvatavasti lahinguvälja täitmiseks tööjõu ja varustusega.
ISW peamised tähelepanekud:
Lääne partnerid kinnitasid 9. jaanuaril Saksamaal Ramsteini lennubaasis toimunud Ukraina kaitsealase kontaktrühma koosolekul oma toetust Ukrainale ja pühendumust selle kaitsetööstuse arendamisele. Samuti teatasid nad uutest sõjalise abi pakettidest.
Väidetavalt on venemaa eliit ja kõrged julgeolekuametnikud pettunud putini valitsejate poolt sõjas poolikute meetmetega ning on mures „konflikti” kestuse pärast.
Kõrgemad julgeolekuametnikud usuvad, et venemaa peaks tugevdama sõjategevust Ukrainas, selle asemel, et otsida võimalusi rahuläbirääkimisteks.
See hinnang on aga vale, kuna venemaa peamine probleem sõjas on suutmatus taastada manööverdusvõimet lahinguväljal, mitte isikkosseisu puudus. See on peamine tegur, mis takistab venemaa edasiliikumist.
Väljaande Meduza raporti kohaselt ei ole venemaa julgeolekuametnikud, nagu ka putin ise veel huvitatud konflikti rahumeelsest lahendamisest.
venemaa opositsiooniväljaanne teatas, et Taganrogi (Voroneži oblast) eeluurimisvanglasse on loodud piinamiskeskus Ukraina sõjavangide ja tsiviilisikute jaoks.
ÜRO on mõistnud hukka Ukraina sõjavangide hukkamiste arvu suurenemise venemaal.
Armeenia valitsus kiitis 9. jaanuaril heaks seaduseelnõu, millega käivitatakse riigi ühinemisprotsess EL-iga.
Rindel liikusid vene väed edasi Borova, Pokrovski ja Kurski oblastis, Ukraina väed saavutasid edu Sudža lähedal.
venemaa ametnikud rõhutavad jätkuvalt kremli kavatsust valitsust ja ühiskonda pikemas perspektiivis veelgi militariseerida.
Eilsest päevast siis läbi numbrite: eilse vene poole konveieri massi näitab jätkuv kõrge tankide, soomukite ja elavjõukaotuse number. Kõige pingelisem on hetkel Kurski rindel, Kupjanskist põhjas oleva vene sillapea ümber Oskili jõe läänekaldal ja ikka Pokrovski suund. Jätkuvalt on näha, et selle tiheda vene konveieri tõttu on maanteedel suuremaid vene üksuste peatuspaikasid ja ummikuid, mida suudab Ukraina tuvastada ja siis seejärel töödelda. Mitmes sektoris proovib vene pool pidevalt muuta rünnaku taktikat, kas vaid soomusega, soomus koos jalaväega, enamuses ATV-d või sõiduautod või vaid jalaväega. See võib ka ühes lõigus (samal rünnakusuunal) päevas muutuda.
161 vene poole rünnakut, neist 25 Kurski oblastis, 42 Pokrovski suunal ja Kurahove kandis 29 jne ehk siis suurt mutust lõiguti pole. Küll on oluliselt tõusnud liugpommide heitmine Kurski rindel, 76-st 31 visati alla seal. Oluliselt tõusis vene kaudtuletöö, lausa 6000 lasust Ukraina tea andis ja selle hulgas oli 200 reaktiivsüsteemide oma ning 2400 kamikaze drooni ehk siis väga-väga tugev vene poole surve jätkub nii maapidi kui õhust ja veel selle kahanemise märke ei näe, peaks vaid Ukraina vastu, sest vene poole kiire üksuste läbikulumine peaks mingil hetkel siiski hakkama efekti andma.
1. Ukraina õhuvägi teatas, et eilse päeva jooksul tulistati alla 3/3 Iskander-K tiibrakettidest, mis olid suunatud Krõvõi Rihile.
Saheedid piirdusid öösel Kiievi ja mõne ida-Ukraina linna kimbutamisega. Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.
2. venemaal Voronežis on kuulda plahvatusi.
Engelsis Ukraina droonide tabamuse saanud naftabaasis olukord halveneb. Tuli jätkub ja on väidetavalt levinud ka teistele mahutitele.
venemaal põleb väidetavalt üks venemaa juhtivaid linnulihatootjaid „Tšerkizovo kanakuningriik” Stari Oskoli rajooni (Belgorod) ja Kurski oblasti piiril. venelased teatavad, et tulekahju põhjustasid Ukraina droonide rusud, mille venemaa õhutõrje tulistas alla otse rajatise kohal. Põlengu ja sellega kaasneva väga kõrge suitsusamba video järgi poleks küll arvanud, et põleb kanala, pigem naftabaas…
Sevastoopolis töötas eile õhutõrje. venemaa seirekanalid teatavad ohust Kertši sillale. Storm Shadow raketid võivad olla teel sillale.
Väidetavalt põleb Rostovi oblastis Krõmis Plastfaktori tehas
Ukraina presidendi alalise esindaja asetäitja Krimmis Deniss Tšistikov ütles, et venemaa vägede demoraliseerumine okupeeritud Krimmis suureneb tänu Ukraina relvajõudude edukale tegevusele. venemaa sõjaväelased keelduvad massiliselt Kurski oblastisse missioonidele minemast, pidades seda ohtlikuks, ning väldivad osalemist sõjalistel operatsioonidel okupeeritud aladel.
putin andis 25 päeva pärast tankeri õnnetust korralduse moodustada Musta mere kütteõlireostuse likvideerimiseks peakorter, mis töötaks otse katastroofipaigas, teatas vene meedia. putin nimetas Kertši väinas toimunud kütteõli reostust „viimaste aastate üheks tõsisemaks keskkonnaprobleemiks”. Ühtlasi andis ta korralduse töötada välja plaan uppunud tankerite tõstmiseks. Njah, tundub et Ukraina sõda polegi keskkonnaprobleem.
3. Kursk: jätkuvalt on tavapärasest keerulisem tuvastada tegelikku olukorda aga miskit võib aimata neist infokildude väljavõtetest. Tundub, et vene poole initsiatiiv on oluliselt kõrgem kui Ukraina oma aga see tuleb väga valusate kaotustega ning edenemisi uute alade hõivamisel on ka Ukrainal.
Blogikanalite väljavõtted:
Ukraina relvajõud tõrjuvad Kurskis vene relvajõudude vasturünnakut. Hävis umbes 50 ühikut tehnikat. Vasturünnak ebaõnnestus. Täiesti.
vene väed on tunginud Kurski oblastis kuni Loknjani.
KURSK RÜNNAK /1940 UTC 9. jaanuar/ vene ja põhjakorealased kaotavad 400 sõdurit ühes ebaõnnestunud rünnakus Mahnovkale. Ukraina jätkab pealetungi NE piki 38K 004 HWY telge.
Pärast AFU rünnakute peatumist asus venemaa vasturünnakule ja liigub nüüd edasi. Viimastel päevadel/nädalatel vallutas Venemaa tagasi Tolstoi Lugi, Zeljoni Šljahi, Novoivanovka, Kruglenkoe ja sisenes Pogrebki põhjaossa. Olukord Kurskis on Ukraina jaoks halvenenud.
vene milblogikanal dva majora kokkuvõte: Internetis leviv teave Kurski oblasti sündmuste kohta kas eelneb sündmustele või jääb arusaadavatel põhjustel teadlikult kajastamata. Lahingutest konkreetsete asustatud piirkondade läheduses saame kindlalt rääkida vaid sõjategevuse suurest intensiivsusest. vene relvajõud säilitavad initsiatiivi, väerühm „Põhja” teatab vaenlase ümberpiiramisest Guevo ja Kurilovka vahelistes tugipunktides. Meie ründeüksused edenevad visa võitlusega Sudžani piiriala metsavööndites Darino, Sverdlikovo, Orlovka, Nikolajevka, Mahnovka ja Tšerkasskoje Poretšnoje asulate läheduses. Vangistati viis Ukraina sõjaväelast ja üks Colombiast pärit palgasõdur. Viimase 24 tunni jooksul on vaenlane viinud Kramatorskist üle mitme erineva territoriaalkaitsebrigaadi üksused ja Dnepropetrovski oblastist eriväegrupi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist põhjas hakkas vene sillapea Oskili läänekaldal kiiresti kasvama ja seda lausa kahes suunas korraga, mis näitab, et üle jõe on jõutud tuua piisavalt ressursse. Esmalt saadi enamus Dvoritšna asulast enda kontrolli alla ning selle sektori sisse jäävad ka nii maantee kui raudteesild üle Oskili jõe ning kontrollitakse suurt ristmiku asula keskel.
Teine haru keeras end lõuna poole ja lausa 2,5 km hüpe edasi on kuratlikult suur jama. Eip tea hetkel, kas tegu Ukraina tähelepanematusega, juhtimisvigadega või üksuste puudusega selles sektoris, kui võib-olla loodeti liialt Oskili jõele. Ei kipu uskuma, et Ukraina laseb külma kõhuga sel toimuda, et mingil hetkel siis kogu seltskond siiski likvideerida, sest üle jõe tagasi taandumine on keeruline. Eks näis, seniks on Kupjanski kaitsmine järjest keerulisem ja ei kipu uskuma, et Ukraina tahaks liialt lihtsalt lasta püsivalt Kupjanski juures uue vene sillapea tekkimist surtumaks edasi siit suunalt Harkivi poole.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene väed jõudsid eile Toretski linna kõige põhjapoolsemasse punkti ja liiguvad veidi Novospaske/Štšerbõnivka lähedal. Toretsk on 95% ulatuses vene poole kontrolli all.
8. Donetsk: eile pidas Ukraina siiski päris hästi vastu.
Pokrovski poole õige pisu kosmeetilist muutust, pole see rinne veel päris sirge. Juba päris pikalt on vene väga tugev rünnakukonveier pidama saadud suunaga Pokrovski poole, sestap äritab järjest enam vene pool lisaks leida kõrvalt edenemise suundasid nii Tšassiv Jari-Pokrovski vahel kui Pokrovskist edelas. Kui see edeleasuunaline edenemine on hetkel psiu pidama saadud, siis see uus linnast idas asuv suund edenes eilegi mõnisada meetrit. Veel väga ohtlikuks see suund ei muutu aga logistilisi peavalusid küll lõigates arvatavalt peatselt läbi suure maantee Tšassiv Jari-Pokrovski vahel.
Rinde keskmises sektoris suutis eile vene pool siseneda Jasenove külla ning samm edasi oli lääne suunas u 1,5 km. Selles sektoris rohkem muutusi ei tuvastanud.
Kurahove kandis pisu üllatusega seis muutusteta, kuigi vene poole rünnakuid jagus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: hetkel Velika Novosilka juures Ukraina kaitse peab.
Tokmaki suund: eip tea öelda, kas kumbki pool võib siin tegevust aktiviseerida, hetkel igatsugu kõlakaid liigub. Pigem ei usu, sest päris kindlustatud sektoriga kummaltki poolelt tegu on aga senine sõjaa käik näitab, et sellest hoolimata võidakse siiski proovida…
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. vene eliidi lootused sõja lõpetamiseks Ukrainaga, sanktsioonide tühistamiseks ja võimalikuks kokkuleppeks USA uue presidendi Donald Trumpiga on andnud teed pettumuseks, vahendab Meduza viidates presidendi administratsioonile, valitsuse, Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu lähedastele allikatele. Väljaande allikate sõnul on ootuste tase läbirääkimistel Trumpi administratsiooniga oluliselt langenud ning putin naudib sõda ega ole kompromissitujul, kuna usub, et suudab Ukraina „lõpetada”. „Presidendile meeldib võidelda, põnevust on tunda. Miks peatuda poolel teel, kui saate selle lõpuni viia?” — selgitab putini loogikat üks presidendi administratsioonile lähedalseisvatest allikatest.
Teise Meduza allika sõnul pole putin valmis järeleandmisi tegema ja nõuab jätkuvalt Ukraina nelja piirkonna – Donetski, Luganski, Zaporižja ja Hersoni – kogu territooriumi, hoolimata sellest, et tema armee ei kontrolli täielikult ühtegi neist. „Trumpi tingimused on erinevad. Pole selge, kus on kompromiss,” nendib allikas.
Meduza allikate sõnul jätkab venemaa eliiti kuuluv „Patriootide Partei”, kuhu kuuluvad peamiselt kõrged julgeolekuametnikud lobitööd uue mobilisatsioonivooru, aga ka riigi täieliku sõjalisele alusele viimise nimel. Kuid pole selge, kui kaua suudab venemaa majandus, mida lääne sanktsioonid üha enam tabavad, sõjaaja režiimis ellu jääda.
„Seni, kuni enamik ettevõtteid kuidagi ellu jääb, on kõik rõõmsad. Mõned isegi kasvavad. Kuid see juhtub kannibaliseerimise tõttu – lahkunud välismaiste ettevõtete varad, nõrgad. Kuid kõik saavad aru, et see lugu on lõplik. See ei muutu kindlasti paremaks,” selgitab AP ja suurte ettevõtetega töötav tehnoloog.
Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib tänavu venemaal majanduskasvu aeglustumist kolmekordselt, 1,3%-ni. Ja venemaa Pank lubab aeglustumist peaaegu 8 korda – alla tühise 0,5% -ni. Mõnes kvartalis võib majandus minna isegi miinusesse, ütleb Renaissance Capitali peaökonomist Sofia Donetsk. Kuid putin eelistab uskuda majandusarengu ministeeriumi (MED) prognoose, mis lubavad talle vaatamata sanktsioonide tugevnemisele, eksporditulude vähenemisele, enneolematule tööjõupuudusele ja kiirenevale inflatsioonile 2,5% SKT kasvu.
Olukord venemaa majanduses on „stabiilne” ja „usaldusväärne” ning selle kasvumäärad ületavad oluliselt USA ja Euroopa Liidu omasid, ütles putin detsembri lõpus „Otseliinis”. Samuti ütles ta, et venemaad ei rahuldaks ei lihtne relvarahu Ukrainas ega läbirääkimised Volodõmõr Zelenskiga, kes putini sõnul on väidetavalt legitiimsuse kaotanud.
Samuti on ebaselge, mida Trump putinile täpselt pakub. Tema nõustajad on Ukraina jaoks välja töötanud mitu plaani, vahendas Reuters. Üks, erisaadik Keith Kellogg, soovitab külmutada vaenutegevus rindejoonel ja mitte kutsuda Ukrainat 10 aasta jooksul NATO-sse. Teine, asepresident J. D. Vance, sisaldab demilitariseeritud tsooni ja Ukraina neutraalset staatust.
Trumpi ettepanekutes pole midagi huvitavat, ütles venemaa alaline esindaja ÜRO-s vassili nebenzja 3. jaanuaril. „Need on mingid vormimata, ebaselged signaalid millekski valmisoleku kohta. Me kuuleme sageli sõna „konfliktide külmutamine”. putin ütles viimati selgelt 19. detsembril, millistel tingimustel oleme valmis rääkima selle konflikti mitte külmutamisest, vaid lõpetamisest. <…> Seni aga ei viita mitte miski, mis saabub Ameerika uue administratsiooni signaalidest, et see võiks meile huvi pakkuda,” ütles nebenzya.
Njah, eks vana KGB-lase unistus ikka ole siseriikliku võimu hoidmiseks sõdida välisriiklikult, oluliselt lihtsam on riigis korda hoida…
12. Välisväekontingendi paigutamisest Ukrainasse saab „üks parimaid vahendeid” venemaa rahule sundimiseks, ütles riigi president Zelenski Ukraina-teemalise kontaktrühma 25. kohtumisel Ramsteini õhuväebaasis Saksamaal. „Olgem praktilisemad, et see võimalik oleks. Ja oleme kuulnud Ühendkuningriigilt selle toetuseks signaale. Peame olema julged ja pakkuma tõeliselt tugevaid tööriistu,” ütles ta liitlastele.
Zelenski tuletas meelde Prantsusmaa ettepanekut paigutada Ukrainasse partnerväed, rõhutades, et see meede lähendab rahu. Varem, 2024. aasta novembris, kutsus Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot Londoni visiidi ajal liitlasi Ukraina toetamise küsimuses „mitte seadma punaseid jooni” ega välistanud võimalust saata sinna Prantsuse väed. Lääne sõjaväelaste paigutamise idee Ukrainasse rääkis Prantsusmaa president Emmanuel Macron esimest korda eelmise aasta veebruaris.
„Me kõik mõistame: tänase seisuga jäävad putini eesmärgid muutumatuks ja ta tahab Ukraina täielikult hävitada ning meid kõiki ja ka teid murda,” pöördus Zelenski liitlaste poole. Seetõttu on Ukraina eesmärk leida võimalikult palju vahendeid, et survestada kremlit teda rahule sundima, lisas president.
Zelenski palus ka liitlastel osaleda Ukrainas toodetud droonidesse investeerimisel, märkides, et ukrainlased on omandanud kõige märkimisväärsema kogemuse droonide kasutamisest Euroopas. „Meil on ka Euroopa suurim droonide tootmise võimsus. Nii et palun investeerige rohkem nendesse Ukraina tugevustesse, sest pärast sõda saavad neist ka teie tugevused,” ütles Ukraina liider.
Ühtlasi kutsus ta kohtumisel osalejaid üles suurendama õhutõrjesüsteemide tarnimist Ukrainale. „Me vajame seda väga, vajame õhutõrjesüsteeme. Olete need meile juba andnud, tänan teid väga ja me vajame palju süsteeme,” ütles Zelenski, meenutades USA-ga peetud läbirääkimisi selliste süsteemide tootmise litsentsimise üle Ukrainas, millest võib saada „osa meie julgeolekugarantiidest”.
Detsembris ütlesid allikad Wall Street Journalile, et USA presidendiks valitud Donald Trump toetas kohtumisel Zelenski ja Macroniga ideed paigutada Ukraina territooriumile Euroopa väed, et jälgida võimaliku relvarahu järgimist. Trump rõhutas, et Ameerika sõjavägi sellel missioonil ei osale, kuna tema hinnangul peaks Ukraina toetamise ja kaitsmise põhiroll kuuluma Euroopale.
Hiljem sai teatavaks, et Euroopa riigid peavad konkreetseid läbirääkimisi sõjalise kontingendi saatmise üle Ukrainasse sõja katkemise või külmutamise korral, Reutersi allikate sõnul võib sellise missiooni minimaalne arv ulatuda 40 000 sõdurini ja selle tuumiku moodustaksid 5–8 riigi kontingendid, sealhulgas Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola. Samal ajal usuvad Euroopa julgeolekuteenistused, et Ukraina kaitsmiseks venemaa agressiooni kordumise eest on vaja 100 tuhat sõdurit.
13. venemaa raudteedel on eksporti tabanud sanktsioonide ja kasvavate raskuste tõttu rongiliikluse korraldamisel juba kolmandat aastat järjest järsk kaubaveo langus. 2024. aasta tulemuste kohaselt langes venemaa raudteevõrgustiku laadimine 4,1%, 1,181 miljardi tonnini – transpordimonopoli statistika kohaselt viimaste aastate madalaim tase.
Füüsilises plaanis vedas venemaa Raudtee 51 miljonit tonni vähem kaupa, mis ei suutnud esialgset plaani (1,265 miljardit tonni) ligi 7% võrra ning vedude langus oli suurem kui sõja esimesel ja teisel aastal kokku: -3,7 % 2022. aastal, -0,1% 2023. aastal. Raudteestatistika järgi oli 15 kaubaartiklist 12, millega venemaa Raudtee töötab, miinuses. Raudteetööstuse peamise lasti, söe, mis moodustab peaaegu kolmandiku kõigist saadetistest, saadetised langesid 5,4% pärast seda, kui kaevurid nägid ekspordi langust ja olid sunnitud kärpima toodangut madalaimale tasemele pärast 2020. aasta pandeemiat.
Mustmetallide laadimine langes 9,2%, kuna suurimates metallurgiaettevõtetes oli probleeme nende ekspordiga välismaale. Puiduvedu, mis langes 2023. aastal EL-i embargo tõttu 14,2%, langes veel 2,2%. venemaa Raudtee kukkus ehituskaupade segmendis 14,5%. Viljavedu langes 4,6% pärast seda, kui põllumehed kaotasid halva ilma ja pakase tõttu umbes 20 miljonit tonni saagist.
venemaa Raudtee statistika järgi kasvas vaid koksi (+2,3%), väetiste (+6,2%) ja konteinerveoste (+1,1%) vedu. Kokkuvarisemise – kõige laastavama pärast 2008.–2009. aasta ülemaailmset finantskriisi – põhjused on tooraine ekspordi vähenemine ja probleemid venemaa Raudtee veduritega, kirjutavad MMI analüütikud.
Lisaks on raudteel järjest suuremad raskused majanduse idasuunalise pöördega toimetuleva võrgu haldamisel: venemaa Raudtee rongide keskmine kiirus langes eelmisel aastal madalaimale alates 1991. aastast – 34,5 km/h ning mahajäetud rongide arv hakkas liikumatult jõude seisma tuhandetes. Liiklusummikute, vedurite nappuse ja venemaa raudteevõrgu transpordi kokkuvarisemise tõttu ei suudetud merekaubandussadamate liidu (ASOP) andmetel venemaale tuua umbes 80 miljonit tonni imporditud lasti.
Teine tegur, millest tavaliselt ei räägita, on probleemide tekitamine transpordilogistikas ja venemaa Raudteesüsteemis tervikuna: militaarveoste prioriteetsus, kirjutavad MMI analüütikud.
Samal ajal jäävad mastaapsed plaanid venemaa raudteevõrgu moderniseerimiseks eelarve rahapuuduse tõttu tahaplaanile, mis sel aastal peab sõjale kulutama iga kolmanda rubla. Transpordimonopoli investeerimisprogrammi, mis sisaldab kulutusi kapitaalehitusele, on 2025. aastal kärbitud 37% – 1,3 triljonilt 834 miljardile rublale, kusjuures peaaegu kogu summa läheb ettevõtte jooksva tegevuse toetamiseks.
Investeeringuid BAM-i ja Trans-Siberi raudtee moderniseerimisse, et suurendada idapoolsete raudteede läbilaskevõimet, on kavas vähendada 5 korda – 75 miljardi rublani. Kulutused vene Föderatsiooni Euroopa osa sadamatele lähenemise arendamiseks külmutatakse praktiliselt.
14. President Joe Bideni administratsioon kavatseb kehtestada täiendavad ekspordikontrollid, et takistada tehisintellekti (AI) toiteks olevate kiipide tarnimist vaenulikesse riikidesse nagu venemaa ja Hiina. Tehakse ettepanek kehtestada kolm lubade taset, sealhulgas eesmärgiga vältida kõrgtehnoloogia sattumist piirangutest kõrvalehoidmisel valedesse kätesse.
USA soovib piirata andmekeskustes kasutatavate tehisintellekti kiipide müüki nii riigi kui ka ettevõtte tasandil, ütlesid Bloombergile uute meetmetega tuttavad inimesed, mida võidakse avalikustada juba reedel. Nende sõnul on eesmärk koondada arendus- ja arvutusvõimsus sõbralikesse riikidesse ning julgustada ettevõtteid üle maailma järgima Ameerika standardeid. Selle tulemusena laienevad pooljuhtidega kauplemise piirangud enamikule maailmast.
Uute eeskirjadega luuakse kolm ekspordikontrolli taset. Esimesse rühma kuuluvad USA ja 18 liitlasriiki, peamiselt Lääne-Euroopa riike (nagu Saksamaa, Holland jne), aga ka Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea, Taiwan, Austraalia ja Uus-Meremaa. Ettevõtted saavad vabalt paigutada neisse tehisintellekti kiipidega arvutusvõimsust. Lisaks saavad neis riikides peakorteriga ettevõtted taotleda USA valitsuse luba kiipide tarnimiseks andmekeskustele enamikus teistes piirkondades, kui kuni veerand nende kombineeritud arvutusvõimsusest ei asu II astme riikides (üks selline riik – mitte rohkem kui 7%). Samuti peavad ettevõtted järgima USA valitsuse turvanõudeid.
Kolmanda kategooria riikide jaoks, nagu venemaa, Hiina, Iraan, Venezuela ja paljud Aafrika riigid, kehtestatakse tegelikult täielik keeld. Need on umbes 25 riiki, mille suhtes USA-l on relvaembargo.
Enamik maailma riike kuulub teise kategooriasse, mis seab piirangud arvutusvõimsusele, mis võib kasutada Ameerika ettevõtete, nagu Nvidia ja Advanced Micro Devices, tehisintellekti kiipe. Sellistes riikides peakorteriga ettevõtted saavad aga mööda minna riiklikest piirangutest ja saada oma, kõrgemad piirangud, kui nad nõustuvad USA valitsuse nõuetega julgeoleku ja inimõiguste valdkonnas, väidavad Bloombergi allikad. Nende sõnul tehakse seda selleks, et luua rühm usaldusväärseid organisatsioone, kes arendavad ja juurutavad tehisintellekti turvalises keskkonnas kogu maailmas.
Kuna Ameerika tehisintellekti kiibid on Hiina omadest palju paremad, on Valge Maja andmetel paljud ettevõtted ja terved riigid valmis Ameerika tehnoloogiale juurdepääsu saamiseks pingutama. See annab USA-le ainulaadse võimaluse kontrollida ülemaailmset tehisintellekti arengut ja “tõmbata nii ettevõtted kui riigid Pekingi orbiidilt välja”, selgub Hiina esindajatekoja valimiskomisjoni hiljutisest kirjast USA kaubandusministrile Gina Raimondole.
15. Bashar al-Assadi režiimi langemise järel alanud vene relvade ja varustuse evakueerimine Süüriast on ohus. Süüria uued võimud keelduvad lubamast vene evakuatsioonilaeva Tartuse sadamasse, kus asub vene mereväe ainus välisbaas, selgub MarineTrafficu andmetest, OSINTi analüütikutest ja z-sõja korrespondentide aruannetest.
Sparta II alus lahkus Kaliningradi oblastis Baltiiski sadamast 11. detsembril ja saabus Süüria ranniku lähedale 5. jaanuaril. Kuid sellest ajast alates triivib kuivkaubalaev enam kui neli päeva Tartuse lähedal sadamasse sisenemata. Ilmselt ei saanud varem Krimmist Süüriasse varustust vedanud ja USA sanktsioonide nimekirja kantud alus luba rühmituse Hayat Tahrir al-Sham (HTS) esindajatelt, kes suutis kukutada kremli truu Assadi, kirjutab z-kanal Rybar.
Selle tulemusena on evakueerimine Tartusest de facto peatunud, märgib Maritime Executive. Maxari satelliidipiltide järgi tõi vene sõjavägi sadamasse märkimisväärsel hulgal tehnikat – üle 100 veoki ning lammutasid ka õhutõrjeradareid. Kogu varustus jääb aga baasi ja seda ei viida muulidele, mille äärde ükski laev pole sildunud.
Ainus viis inimeste ja varustuse evakueerimiseks Süüriast jääb Khmeimimi õhuväebaasiks, kuhu venemaa kaitseministeerium regulaarselt lendab, kirjutab OSINTi analüütik Oliver Alexander. USA õhujõudude patrulllennuk P-8A Poseidon saadeti Vahemerele Sparta II jälgima.
vene laevastik lahkus Tartuses asuvast baasist detsembri alguses, vahetult pärast seda, kui Süüria mässulised alustasid pealetungi Damaskusele, mis tegi lõpu Assadi peaaegu veerandsajandi pikkusele võimule. venemaa peab läbirääkimisi Süüria uute võimudega oma baaside riigis säilitamise üle, ütles kremli pressisekretär dmitri peskov 16. detsembril. venemaa on kasutanud oma diplomaatilisi ja sõjalisi kanaleid, et võtta ühendust kõigi piirkonna suuremate osalejatega – opositsiooni, Istanbuli, Jeruusalemma, Washingtoni ja Londoniga –, et anda teada, et „kasutab märkimisväärset sõjalist jõudu, kui tema sõjaväelastega Tartuses ja Khmeimimis midagi juhtub” ütles üks vene diplomaat varem ajalehele Moscow Times.
Vaatamata sellele on tõenäoline venemaa täielik lahkumine Süüriast koos Tartus2 sadama ja Khmeimimi lennubaasi kaotamisega, ütlesid kaks allikat diplomaatilistes ringkondades ajalehele Moscow Times. Nende sõnul blokeeriti Süürias asuv vene sõjaväekontingent, mis Assadi toetamise kampaania kõrghetkel moodustas kümneid tuhandeid sõdureid, oma lähetuspiirkondades pärast seda, kui Assadi-vastased opositsioonijõud saavutasid täieliku kontrolli territooriumide üle, kus Tartus ja Khmeimim asuvad.
16. venemaa tõi Mustalt ja Aasovi merelt välja mereväe laevad, teatas Ukraina merevägi. Neljapäeval kella 06.00 seisuga nimetatud vetes selliseid laevu ei olnud. Samal ajal jätkab Vahemerel sõitu seitse vene sõjalaeva, millest kaks on tiibrakettide Kalibr kandjad.
Ukraina mereväe pressiesindaja Dmitri Pletenchuk ütles 8. jaanuaril, et venemaa loobus lõpuks rünnakute tagajärjel tekkinud kaotuste ohu tõttu ideest oma laevastik annekteeritud Krimmis remontida. Ta meenutas, et Ukraina relvajõud hävitasid Sevastopoli lahes väikese raketilaeva (MRK) Cyclone, andsid kaks rünnakut Doni-äärse Rostov allveelaevale ja teise Kertši väikesele raketilaevale Askold. „Need näited räägivad venelastele, et Krimmi on põhimõtteliselt võimatu laevaremondiks kasutada,” märkis Pletentšuk.
Telegrami jälgimiskanali „Krõmski Veter” andmetel üritab venemaa endiselt varjata poolsaare laevastiku jäänuseid Ukraina relvajõudude rünnakute eest. Nii märgati mitut sõjaväelaeva Inkermanis Vtortšermeti muuli juures, kus tavaliselt hoitakse kasutusest kõrvaldatud laevu ja tükeldatakse need vanametalliks. Mõni aeg tagasi sildus seal projekti 1124M väike allveelaevatõrjelaev „Albatros-M” ja miinijahtija.
Alates sõja algusest on Ukraina ilma oma laevastikuta suutnud rakettide ja mereväe droonide abil kahjustada või hävitada vähemalt 27 vene mereväe laeva ja ühe allveelaeva. 2022. aasta veebruaris Mustal merel olnud 15 dessantlaevast ja paadist jäi tööle vaid viis. Eelkõige hävitasid Ukraina relvajõud suured dessantlaevad Olenegorski Gorniak, Minsk, Saratov, Novotšerkassk ja Tsesar Kunikov. Samuti hävis Musta mere laevastiku (BSF) lipulaev, raketiristleja Moskva.
Septembris 2023 korraldasid Ukraina relvajõud raketirünnaku Musta mere laevastiku peakorterile Sevastopolis. Lisaks vallutasid nad tagasi Ussisaare ja hävitasid venemaa laevastiku seiresüsteemi Boiko tornide juures Musta mere loodeosas. Globalistikakeskuse „Strategy XXI” sõjaliste programmide juhi 1. järgu kapten Pavel Lakiychuki hinnangul on Musta mere laevastik kaotanud 75% oma võimest täita lahinguülesandeid.
Oktoobri lõpus tunnistas senaator Dmitri Rogozin, et Musta mere laevastik pidi „registreeringut muutma”, kuna selle suured laevad „muutusid Ukraina relvajõudude mehitamata paatide jaoks lihtsalt suurteks sihtmärkideks”. Esialgu viidi laevad Novorossiiskisse, kuid seejärel evakueeriti sealt lääne kaugmaarakettide tabamuse ohu tõttu. Selles linnas asuv mereväebaas asub Ukraina relvajõudude käsutuses oleva Briti Storm Shadowsi löögiraadiuses.
Kõige sagedamini kasutavad ukrainlased aga Mustal merel operatsioonide läbiviimiseks Magura V5 ja Sea Baby droone. Viimased on võimelised kandma kuni 850 kg lõhkeainet. Visuaalselt meenutavad need mootorpaati, kuid on sobivalt maskeeritud, et raskendada tuvastamist. Drooni juhitakse AR-prillide abil.
17. Lühiuudised
Tšehhi tarnis Ukrainale 2024. aastal ligi 1,5 miljonit suurekaliibrilist mürsku ja plaanib jätkata 2025. aastal, ütles kaitseminister Černochová. „Tarned on keerulised, kuid sujuvad. Sõjaline toetus on praegusel Ukraina tuleviku jaoks otsustaval hetkel ülioluline.”
Kanada annab Ukrainale sõjalist abi 440 miljonit Kanada dollarit (ligi 306 miljonit USA dollarit), teatas kaitseminister Bill Blair. Vahendid lähevad laskemoona, talvevarustuse ja Ukraina droonide tootmise toetamiseks. Kanada kogu sõjaline abi Ukrainale on praegu 4,5 miljardit dollarit.
EL soovitab lennufirmadel ohutusriskide tõttu vältida lende Moskvasse ja Peterburi. Hoiatuses viidatakse tsiviillennukitele ähvardavatele ohtudele, mis tulenevad venemaa halvast koordineerimisest tsiviillennundusega ning ohust, et venemaa õhutõrje aktiveerub vastuseks rakettidele ja droonidele.
Kaitseminister Umerov ütles, et 2025. aastal annab Norra Ukrainale sõjalist abi üle 2 miljardi euro, mis on suurim riigi ajaloos. Norra investeerib ka Ukraina kaitsetööstusesse, ühisprojektidesse, nagu laskemoona tootmine, ja tugevdab õhutõrjesüsteeme. Kaitsevõime suurendamiseks täiendab Taani mudelit uus Norra mudel.
25. Ramsteini kohtumine on lõppenud mitme peamise lubadusega Ukraina kaitseks:
Ühendkuningriik: annab koos liitlastega Ukrainale 30 000 FPV drooni.
Norra: eraldas droonide koalitsiooni toetamiseks 61 miljonit dollarit.
Saksamaa: teatas täiendavatest õhutõrjesüsteemidest, IRIS-T rakettidest ja soomustatud transpordivahenditest.
Poola: uue sõjalise abipaketi ettevalmistamine, sealhulgas tankikoalitsiooni tugevdamine.
EL: Välispoliitika juht Kaja Kallas rõhutas, et EL on valmis võtma juhtrolli, kui USA astub tagasi.
Ukraina: president Zelenski kutsus üles kasutama välisriikide sõjalise kohaloleku suhtes praktilisemat lähenemist, pidades seda oluliseks sammuks rahu suunas.
Lisaks kinnitati 8 tegevuskava, mis keskenduvad sõjalisele abile, hangetele, Ukraina kaitsetööstuse toetusele ja investeeringute ligitõmbamisele aastani 2027.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
