Võru keskinnas anti reede õhtul start järjekorras 15. Lõuna-Eesti rallile, mille avapäeva lõpetasid esimestena Ford Fiesta RS WRC autol sõitvad Georg Gross/Raigo Mõlder, kes võitsid kolmest kiiruskatsest ühe.

Absoluutarvestuse teist kohta hoiavad Egon Kaur/Annika Arnek, kes Ford Fiesta proto autol võitsid päeva kaks esimest kruusakatset, kuid kaotasid aega Võru linnakatsel ning jäid kolme sõidetud kiiruskatse järel ralli liidritest 3,4 sekundi kaugusele.

Kolmandal kohal on Rainer Aus/Taaniel Tigas (VW Polo).

Algselt võistluspäeva liidrina lõpetanud Läti meistrivõistluste üldliider Kalle Rovanperä/Jonne Halttunen (Škoda Fabia R5) läbisid Võru linnakatse keelatud formaadis ning said selle eest 30 sekundilise karistuse ning kukkusid üldarvestuses kümnendaks.

Võrumaa mees Siim Plangi on kaardilugeja Urmas Roosimaaga esimese päeva kokkuvõttes kuuendal kohal, kaotades liidrile 18,9 sekundit.

Kokku registreerus rallile 98 võistluspaari kaheksast riigist.

Vaata pilte ralli stardist Võru Kesklinna pargis.

ARVED BREIDAKS

Kolmapäeval alanud valimisliitude ja kandidaatide ülesseadmisel kohalikeks valimisteks esitasid Võru linnas ja Rõuge vallas oma avalduse kaks valimisliitu.

Kuna valimisliitude registreerimiseks on kohalikel valimiskomisjonidel aega kolm päeva, ei registreeritud esimesel päeval Lõunaeestlasele teadaolevalt ühtki valimisliitu.

Küll aga esitas Võru linna valimiskomisjonile registreerimiseks avalduse kaks valimisliitu, neist üks kannab nime „Võru” ning teine „Võru eest”.

Kaks valimisliitu esitasid end registreerimiseks ka Rõuge vallas.

Samuti on esimene valimisliit esitatud registreerimiseks Räpina vallas ning Setomaa vallas.

Valimisliitude registreerimiseks esitamine lõpeb 31. augustil, kandidaate saab esitada kuni 5. septembrini.

Kandideerimisõigus on hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on 1. augusti seisuga omavalitsuses, kus ta soovib kandideerida.

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 5. oktoobril, valimispäev on 15. oktoobril.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Algas kandidaatide ja valimisliitude registreerimine

Võrumaa tantsurühmad alustasid teisipäeva hommikul reisi Tallinna, kus mitme eesootava proovipäeva finaaliks on nädalavahetusel toimuv noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään”.

Kokku sõidab Võrumaalt pealinna 27 bussi, s.o üle tuhande lapse. Teisipäeval välja sõitnud umbes 300-le tantsijatele järgnevad reedel ja laupäeval rohkem kui 700 lauljat. Kokku on esindatud 49 kollektiivi.

Võrumaa noorte eest hoolitseb Tallinnas pealt 20-liikmeline meeskond, pluss iga kollektiiviga kaasas olevad juhendajad-saatjad.

„Võrumaa noorte lauljate ja tantsijate Tallinnas viibimine on suur logistikaprojekt,” rääkis peo Võrumaa kuraator Aigi Pall. „Me peame kogu nädala jooksul tagama laste ja noorte heaolu: et oleks turvaline, et kõhud oleksid täis, et bussid sõidaksid õigel ajal õigesse kohta, et liiguks info kõigi kavamuudatuste kohta, et oleks keegi, kes annab esmaabi ja nii edasi,” selgitas Pall.

Ööbimine koolides

Võrumaa noored ööbivad Tallinnas neljas erinevas hoones – kolmes Tallinna Reaalkooli majas ning Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis. Ööbimiskohtades aitavad laste turvalisust tagada Kaitseliidu Antsla malevkonna mehed.

Lisaks on igas majas komandandid, kes jälgivad päeva jooksul hoonetes üldist korda – et kusagil ei jääks triikraud sisse, et aknad oleksid vajadusel kas avatud või suletud ning kui majja jääb haigeid lapsi, siis oleks neilegi seltsilisi.

XII noorte laulu- ja tantsupeo esimene tantsuetendus toimub reedel algusega kl 19. Teine ja kolmas tantsuetendus on kavas laupäeval. Pühapäeval toimub peorongkäik ning laulupidu.

LÕUNAEESTLANE

VAATA VEEL

VIDEO: Võrumaa poistekoorid laulsid laulupeoks hääle lahti

PILDID: Võrumaa noored tantsijad tegid suvise tantsupeo eksami

Valdade sundliitmise üle neljapäeval otsuseid tegev Jüri Ratase valitsus paigutab loodava Setomaa valla suure tõenäosusega Põlva maakonda, mitte Võru maakonda, nagu esmalt kavas oli.

Hästiinformeeritud Toompea allikas kinnitas kolmapäeval Lõunaeestlasele, et valitsuskabinet on Setomaa valla maakondliku kuuluvuse osas ühe ministri kategoorilise vastuseisu tõttu meelt muutnud ning Meremäe, Mikitamäe, Värska vallast ning Luhamaa nulga küladest loodav Setomaa vald liidetakse Põlva maakonnaga, mitte Võrumaaga, nagu see oli kirjas määruse eelnõus.

Et asjad tõenäoliselt nii lähevad, kinnitasid Lõunaeestlasele veel kaks allikat.

„Kui kaarti vaadata, siis saab sellest Põlva maakonnas õige imelik vald,” tõdes üks neist Lõunaeestlasele.

Põhjus, miks valitsusele algselt esitatud eelnõu kohaselt oli Setomaa valla kodumaakonnaks pandud Võru maakond, peitub Orava vallas, kes ühinemisel Vastseliinaga liitub Võrumaaga. Samuti see, et Luhamaa nulk jääb setode valla Põlvamaaga liitmise puhul lahustükiks Võru maakonna sees.

Põlvamaa tugev lobitöö

Põlvamaal aga asjade sellise käiguga ei lepitud ning mai alguses Värskas visiidil käinud peaminister Jüri Ratasele ja tollasele riigihalduse minister Mihhail Korbile anti edasi sõnum, et Põlvamaa omavalitsused ei soovi setusid Võru maakonnale „loovutada”.

„Meie [valitsuse] ettepanek on [lisada Setomaa vald] Võru maakonda, aga siin on tuline arutelu ja mingil määral kandub [see] ka valitsuskabinetti, kus asjad väga tähelepanelikult kõigi peensusteni võetakse lahti ja arutatakse läbi,” kinnitas Korb mai alguses Lõunaeestlasele.

Valitsuses, mille koosseisu kuuluv maaeluminister Tarmo Tamm elab Põlvamaal, osutus Põlva lobi Võru omast ilmselt tugevamaks, mis viib Meremäe ja Luhamaa nüüd Põlvamaa koosseisu.

Setomaa vallaks liidetavates Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ühes Luhamaa nulgaga elas aastavahetusel ligi 3500 inimest. Kuigi elanike arv jääb kaugele maha haldusreformi seaduses nõutud 5000 elanikust, tehti setodele juba haldusreformi seaduses erand ning neile anti võimalus moodustada piiriäärne omavalitsus.

Kuna kolmel vallal ei õnnestunud vabatahtlikult Setomaa valda luua, otsustas selle teha valitsus.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: VIDEOLUGU: Jüri Ratas käis Setomaa vastuolusid klaarimas

Vabariigi president Kersti Kaljulaid alustas esmaspäeval oma kahepäevast visiiti Võrumaale, mis on ühtlasi ka viimane presidendi nn tutvumisvisiit Eesti maakondadesse.

Pärastlõunal Võrumaale jõudnud riigipea külastas esmalt Kirumpääl asuvat jalatsitootjat OÜ Ritico, kus valmistatakse sandaale, toa- ja võimlemissusse, aga ka pastlaid.

„Kuna meil on hästi hooajalised tooted ja kuna praegu peaks olema kalendri järgi suvi, siis ikkagi põhiliselt lähevad sandaalid ja suvisemad jalatsid,” rääkis OÜ Ritico tegevjuht Liis Tillmann Lõunaeestlasele. „Mõeldes, et [noorte] laulupidu-tantsupidu on ju sellel aastal, siis loomulikult ka pastlad on sellel aastal hästi liikumas.”

1993. aastal tegevust alustanud OÜ Ritico on koos jalatsitootmisega nüüdseks kasvanud Ida-Euroopa üheks suuremaks sisetaldade tootjaks, kus saab tööd ligi poolsada inimest.

„Pool meie toodangust müüme Eestis ja pool läheb eksporti,” rääkis Tillmann. Piiri taha minevast kaubast jõuavad jalanõud ja sisetallad Soome, Rootsi, Norrasse, Lätti, Leetu, aga ka Venemaale, Sloveeniasse ja Saksamaale.

President kaks päeva Võrumaal

Võrumaa-visiidi esimesel päeval külastas riigipea veel MTÜ Toetuskeskus Meiela erivajadustega noorte töökeskust Võrus ja Kaitseliidu Võrumaa malevat.

Teisipäeval külastab riigipea Vastse-Roosas filmi „Tõde ja õigus” tegijaid, Metsavenna talu, Nursipalu harjutusväljakut, Võru politsei- ja piirivalvemaja, osaleb Võru raudteejaamas toimuval küüditamisohvrite mälestustseremoonial.

Kavasse kuulub ka kohtumine ettevõtjate ja puiduklastri liikmetega, tutvumine AS Toftan uue saeveskiga ning kohtumine Võrumaa vabakonna esindajatega.

Vaata pilte ja järgnevat videolugu riigipea külaskäigust Riticosse.

ARVED BREIDAKS

President Kersti Kaljulaid sõidab esmaspäeval kaheks päevaks Võrumaale, kus ta kohtub ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.

Esmaspäeval külastab riigipea Kirumpääl asuvat osaühingut Ritico, MTÜ Toetuskeskus Meiela erivajadustega noorte töökeskust Võrus ja Kaitseliidu Võrumaa malevat, teatas presidendi kantselei.

Teisipäeval kohtub president Kaljulaid Vastse-Roostas filmi „Tõde ja õigus” tegijatega, külastab Metsavenna talu, kaitseväe Nursipalu harjutusväljakut ning Võru politsei- ja piirivalveametit.

Riigipea osaleb küüditamisohvrite mälestuspäeva tseremoonial Võrus, kohtub omavalitsusjuhtidega ning teeb ringkäigu kompetentsikeskuses Tsenter. Pärastlõunal osaleb president Väimelas ettevõtjate ja puiduklastri liikmetega ühisel ümarlaual ja külastab Sõmerpalu vallas ettevõtet Toftan ning kohtub Võrumaa vabakonna esindajatega.

LÕUNAEESTLANE

Valitsus ei jõudnud neljapäevasel kabinetinõupidamisel omavalitsuste sundliitmiste osas üksmeelele ning lükkas otsustamise järgmisele nädalale.

Kell 14 alanud valitsuse kabinetinõupidamisel oli päevakorras ka haldusreformi raames tehtavate sundliitmiste ja võimalike erandite üle otsustamine, kuid kell 17.16 andis valitsuse pressibüroo teada, et valitsus jätkab arutelu haldusreformi üle järgmisel nädalal.

Põlva- ja Võrumaal sõltub valitsuse otsusest mitme omavalitsuse saatus.

Valitsusel tuleb otsustada, kas teha kokku 4962 elanikuga Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallale erand ning jätta nad liitmata Põlva vallaga, nagu sundliitmise plaan ette näeb. Kanepi ja Põlva piirkonna valdade sundliitmise korral tekiks 19 366 elanikuga omavalitsus.

Sarnane otsus tuleb valitsusel teha ka Võrumaa puhul, kus erisust taotlevad 4649 elanikuga Antsla ja Urvaste vald. Valitsuse plaan näeb ette sundliita Antsla Võru vallaga, millele ollakse vastu nii Antslas kui Võrus.

Veel tuleb valitsusel lahendada Setomaa valla loomisega üles kerkinud vastuolu selle maakondliku kuuluvuse pärast. Valitsuse määruse eelnõu näeb ette Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ja Luhamaa nulgast loodava Setomaa valla paigutamise Võru maakonda, kuid Põlvamaa tugev lobi valitsuses on kallutamas otsust hoopis Põlva maakonna poole.

Samuti tuleb valitsusel otsustada Orava ja Vastseliina valla sundliitmine, kes tõenäoliselt liidetakse Võru vallaga.

ARVED BREIDAKS

Võrumaa omavalitsusjuhid, riigikogu liikmed ja erakondade esindajad ja ametnikud arutavad reedel võimalusi, kuidas maakonnas ettevõtlust arendada.

Puiduala oivakeskuses Tsenter toimuval kokkusaamisel kaalutakse ettevõtluse arendamise konkreetseid võimalusi, kuidas riik ja omavalitsused saaksid firmasid aidata, teatas Võrumaa Arenguagentuur.

Kuigi ettevõtluse edendamise vajadusest räägitakse palju, on seni jäänud segaseks, kuidas kohalikud omavalitsused peaksid seda tegema, teatasid kokkusaamise korraldajad.

Sestap soovitakse, et poliitikud lülitaks kohalike volikogude valimise kampaaniasse ka ettevõtluse arendamise meetmed ning et uued omavalitsused võtaksid ettevõtluse arendamise oma tegevuse südameasjaks.

LÕUNAEESTLANE

Võrumaa omavalitsused, ettevõtjad ja arendusorganisatsioonid saatsid riigihalduse minister Mihhail Korbile kirja poolesaja ettepanekuga, mida peaks tegema ettevõtluse ergutamiseks Võrumaal.

Peamiste ettevõtlust takistavate asjaoludena tuuakse kirjas esile taristuga seotud probleemid (tee-, elektri- ja internetiühenduste kehv kvaliteet), sobiva tööjõu puudus, tootmisettevõtete vähenev konkurentsivõime, IT-riik ei ole päriselt Võrumaale jõudnud ning riiklikud ettevõtluse abinõud pole andnud Võrumaale suuremat tuge.

Ühtlasi on välja pakutud poolsada meedet ja tegevust, mis aitaksid avaliku sektori kaasabil ettevõtlust Võrumaal edendada.

„Praegu on õige aeg teha otsustavamaid samme Eesti ettevõtluse arenguks piirkondade eripärasid arvestades,” lausus Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Taivo Tali. „Täiendavaid võimalusi ettevõtluse stimuleerimiseks ja kasvuks suurtest keskustest kaugemal asuvates piirkondades on palju ning mitmed neist on edukalt kasutusel meie naaberriikides.”

LÕUNAEESTLANE

Võru ja Põlva maakonna omavalitsuste ja mõlema maavalitsuse esindajad leppisid teisipäeval kokku asutada kahe maakonna bussiliinide korraldamiseks ühine Kagu ühistranspordikeskus.

„Ilmselgelt jõudsime täna [teisipäeval] kokkuleppele teha Põlva ja Võru maakondade vahel ühine Kagu ühistranspordikeskus,” kinnitas Põlva maavanem Igor Taro pärast kohtumist Lõunaeestlasele.

Praegu korraldavad Võru- ja Põlvamaal maakondlikke bussiliine siinsed maavalitsused, mis aga alates 1. jaanuarist tegevuse lõpetavad ning kohalikel omavalitsustel on valida, kas võtta liinivedude korraldamine enda kanda või loovutada see töö maanteeametile.

Varem olid nii Võru kui Põlva omavalitsused otsustanud asutada kummaski maakonnas eraldiseisva ühistranspordikeskuse, kuid viimastel päevadel on leitud üles koostöövaim ning liigutud ühise keskuse loomise suunas.

„Tänane päev tõi nii Põlva kui Võru omavalitsused ühise laua taha ja ma julgen arvata küll, et lähiaegadel on vajalikud dokumendid volikogudes ja selle aasta lõpuga saab ühistranspordikeskus Võru ja Põlva peale olema,” lausus Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele.

Liinid säilivad, lisandub uusi

Kahe maakonna liinivõrgu ühendamisel on Taro kinnitusel võimalik ühelt poolt säilitada praegused sõiduvõimalused ning luua ka uusi.

„Ma arvan, et kindlasti tuleb sõiduvõimalusi juurde tänu sellele, et meil läheb koostöö paremaks, tõhusamaks ja me kulutame administreerimisele vähem raha,” lausus ta.

„Tavalise bussisõitja jaoks on oluline see, et tänased liinid toimiksid,” lisas Andres Kõiv. „Kui otsustamine jääb meile Kagu-Eestisse, Võru-Põlva peale, siis on võimalik ka palju paindlikumalt ja operatiivsemalt teha muudatusi, mida elu ikka nõuab.”

Praegu kurseerib üle Võru ja Põlva maakonna piiri päevas veerandsada bussi ning tulevikus võib maakondadevaheliste liinide hulk Kõivu sõnul veelgi kasvada. Kuna Orava vald on ühinemas Vastseliina vallaga ning loodav Setomaa vald on kavas liita Võru maakonnaga, vajab liinivõrk Kõivu hinnangul ümbervaatamist.

Järgnevalt tehakse Kagu ühistranspordikeskuse rajamisel kahe maakonna omavalitsustele ettepanek liituda keskuse asutajate ringiga. Need omavalitsused, kes otsustavad liituda, allkirjastavad maikuus koostöömemorandumi, mille järel on võimalik luua uus asutus, mis 1. jaanuarist hakkab Võru ja Põlva maakonnas ühistransporti korraldama.

Vaata videolugu Kagu ühistranspordikeskuse moodustamise kohta.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

Põlvamaal hakatakse looma ühistranspordikeskust

Võrumaa KOVid võtavad bussiliikluse korraldamise enda kätte

Seitse Võrumaa vallavolikogu otsustas öelda EI valitsuse sundliitmise kavale ühendada Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Võru, Lasva, Orava ja Vastseliina vald nn Suur-Võru vallaks (vt kaarti all).

„Volikogu asus selles küsimuses eitavale seisukohale,” ütles Vastseliina volikogu esimees Urmas Juhkam kolmapäeval pärast volikogu istungit Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on Vastseliina endiselt seda meelt, et parim lahendus sellele piirkonnale oleks Vastseliina ja Orava valla ühinemisel sündiva Vastseliina valla jätkamine iseseisvana ka pärast haldusreformi.

Kõik on suurvalla vastu

Sundliitmistega haaratud omavalitsused peavad hiljemalt 15. maiks võtma seisukoha valitsuse poolt neile ette seatud sundliitmiskava suhtes. Vastseliina volikogu oli seitsmest volikogust viimane, kes kolmapäeval küsimuse üle otsustas ja nüüdseks on kõik nn Suur-Võru projekti tõmmatud volikogud vastanud valitsuse plaanile eitavalt.

Kirsina tordil ähvardas 28. aprillil esimesena otsuse teinud Lasva volikogu, et kui valitsus peaks ikkagi sundliitmise teele minema, kaalub vald oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole pöördumist.

Volikogudele lisas meelekindlust 23.-24. aprillil toimunud asjakohane rahvaküsitlus, kus kõigis valdades ütles enamik küsitluses osalenud inimestest suurvallale samuti EI.

Võrumaa põhjakaares ollakse seda meelt, et seitsme valla üheks sundliitmise asemel võiks sündida hoopis kolm omavalitsust: Võru, Antsla ja Vastseliina. Tõsi, neist kaks viimast ei suuda välja panna haldusreformi seaduses nõutud 5000 inimest, mis on ka sundliitmise algatamise põhjus.

Mihhail Korb: kabinet otsustab

Võrumaa vallad on sundliitmise palli praeguseks Toompeale tagasi löönud, kus valitsusel tuleb otsustada, kas 4649 inimesega Antsla-Urvaste vald ja 2690 elanikuga Vastseliina-Orava on erandit väärt, et lubada neil jätkata väikevallana.

Riigihalduse minister Mihhail Korb jäi läinud reedel Lõunaeestlasega sel teemal vesteldes napisõnaliseks.

„Liikudes läbi Võru, siis ma väga tihti kuulen arvamusi, et üks Võru maakonna suurune vald oleks väga hea. Seda ei sündinud,” lausus Korb. „Nüüd on volitus valitsuse käes otsustada ja need vallad, kes ei saavutanud 5000 [elanikku], neid tuleb kas ühes või teises suunas liita.”

Korb sõnas, et valitsus arutab küsimust ja teeb lähema kuu jooksul oma lõpliku ettepaneku, kuidas halduskorraldus Võrumaal tulevast aastast välja nägema saab.

Vaata Mihhail Korbi kommentaari järgnevast videost.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: RAHVA HÄÄL: Suur-Võru vallale öeldi kindel EI

Võrumaa omavalitsusjuhid on otsustanud luua maakondliku ühistranspordikeskuse, mis maavalitsuse kadudes võtab üle Võru maakonna bussiliinide käigushoidmise korraldamise.

„Võrumaa omavalitsused tahavad ühistranspordikeskuse oma tegevusvaldkonnaks võtta,” kinnitas Võrumaa Omavalitsuste Liidu asejuht Juri Gotmans Lõunaeestlasele.

Pärast seda kui valitsus otsustas maavalitsused likvideerida, on kohalikel omavalitsustel valida, kas moodustada bussitranspordi korraldamiseks ühistranspordikeskused või loovutada see töö maanteeameti regionaalsele kontorile.

Valitsus soovitab, et kohaliku ühistranspordi korraldamine läheks üle omavalitsustele, kuid nõnda, et juhtimine koonduks regionaalsete ühistranspordikeskuste kätte, Lõuna-Eesti puhul Jõgeva ühistranspordikeskusse. Sellega ei olda Võrumaal, aga ka Põlvamaal päri.

„Eelistatakse, et Võrumaa peaks eraldi olema ja Jõgeva alla minna ei taheta,” ütles Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp Lõunaeestlasele.

Praeguseks pole veel selge, kas loodav Võru ühistranspordikeskus moodustatakse Võrumaa omavalitsusliidu juurde või tuleb selleks luua uus asutus, nagu on soovitanud riik. Nii või teisiti soovitakse otsustamine kohalike bussiliinide üle otsustamine jätta Võrru.

„Edaspidi saab Võrumaa ühistranspordi korraldamisel olema ühine juhtimine ja tegutsemine,” kinnitas Gotmans.

Koostöö Põlvamaaga

Tema sõnul oli kaalumisel ka ühise transpordikeskuse moodustamine Põlvamaa valdadega, kuid nii Võru kui Põlva poolel jäädi arvamusele, et pigem hakatakse bussiliine korraldama eraldi, tehes sealjuures võimaluse ja vajaduse korral koostööd.

„Tahame kindlasti teha koostööd Võru- ja Tartumaaga,” on varem Lõunaeestlasele kinnitanud Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv.

Koostöö Võru ja Põlva maakonna liinivõrgu korraldamisel on paratamatu, kuna haldusreform toob Võru maakonda praeguse Orava valla, mida teenindatakse Põlva maakonna bussiliinide lepingu alusel.

Loodav Setomaa vald, mis valitsuse plaani kohaselt liidetakse Võru maakonnaga, asub praegu suuremas jaos Põlva maakonnas ning on seotud Põlvamaa liinivõrguga, samas kui Meremäe vald on osaks Võrumaa liinivõrgust. Ükskõik kumba maakonda setode vald kuuluma saab, vajavad selle elanikud mõlema maakonna busse.

„Selles suhtes annaks kahe maakonna transpordikorralduse ühendamine positiivse efekti, kuid selle otsuse saavad teha ainult omavalitsused ise,” on varem öelnud Põlva maavanem Igor Taro.

Maavalitsustel tuleb anda maakonna bussiliinide korraldamine hiljemalt 1. jaanuariks 2018 üle maavalitsuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt asutatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: Põlvamaal hakatakse looma ühistranspordikeskust

Hansa Bussiliinide käive oli tänavu esimeses kvartalis 2,15 miljonit eurot, mis on ligi 23 protsenti suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Ettevõtte juhatuse liikme Andres Puskari sõnul on käibe kasvu taga peamiselt avalike maakonnaliinide lisandumine Võru maakonnas möödunud aastal.

„Võru avalike maakonnaliinide lisandumine tõi meie teenindavate liinide hulka 51 uut liini,” kinnitas Puskar.

Võrumaa liine teenindab ettevõte 26 uue bussiga, millest 17 töötavad surugaasil (CNG). „Investeeringu mahuks oli 2,3 miljonit eurot. Täna teenindab Võru avalikel maakonnaliinidel reisijaid ligi 20 protsenti meie bussidest,” lisas Puskar.

Hansa Bussiliinid on Hansabussi kontserni kuuluv ettevõte, mis teenindab maakonnaliine Harju, Pärnu, Viljandi, Rapla, Võru ja Hiiu maakonnas. Ettevõtte bussiparki kuulub 148 bussi ja tööd pakutakse 216 inimesele.

LÕUNAEESTLANE

Tamula järvel antakse laupäeva varahommikul start 12. Võhandu maratonile, millest võtab osa taas kord rekordarv aerutajaid.

Kokku on sajakilomeetrise maratoni starti üles antud 866 paatkonda ehk 165 alust rohkem kui aasta tagasi startis. Lisaks eestlastele on osalejaid veel kümnest välisriigist, neist suurima esindatusega – 37 paatkonnaga – on kohal Läti aerutajad.

Võrreldes eelmise aasta maratoniga, tuleb aerutajatel end valmis panna raskemateks oludeks.

„Vee seis on natukene nigelam, kui eelmisel aastal – kusagil kümme sentimeetrit on vesi madalam, aga üldiselt on okei,” rääkis maratoni peakorraldaja Hillar Irves reede õhtul Lõunaeestlasele. „Sõita saab ja võib-olla peab veidikene keskjooksul rohkem slaalomit sõitma.”

Vee madalam tase teeb sõitmise kohati raskemaks ja seega ka aeglasemaks. „Ma usun, et esimestel mitte,” hindas Irves. „Eks nad pingutavad jälle lagedal rohkem.”

Leedu aerukuningas loodetakse kukutada

Irves ennustab, et tänavuse võidu nimel peetakse maha väga vihane võistlus, sest pärast kaheksa aastat kestnud lätlaste-leedulaste ülemvõimu tahavad eestlased viimaks maratonivõidu koju jätta.

Seni peetud 11-st Võhandu maratonist on vaid kolmel esimesel võidutsenud eestlased. 2006. aastal läks võit juba Lätti ja viimased seitse aastat on võidu võtnud mõni Leedu paatkond. Neist omakorda viimasel neljal aastal on võitjatiimi kuulunud mees nimega Jonas Ragauskas, kes on ka tänavu oma mullust võitu kaitsmas.

„Eks esiots kindlasti pingutab keele ninast välja… seal on päris tihe konkurents ja paljud ihkavad võitu. Kindlasti kõige rohkem ihkavad võitu meie enda mehed,” kinnitas Irves. „Loodame, et sel aastal, üle pikkade aastate, jääb võit koju.”

Start 12. Võhandu maratonile antakse laupäeva hommikul kell 7.

Vaata pilte Tamula rannas käinud ettevalmistustest ja järgnevat videolugu.

ARVED BREIDAKS

Võrumaa koolinoorte rahvatantsurühmad näitasid neljapäeval Kandle kahes saalis toimunud ülevaatusel oma oskusi lootusega pääseda suvisele noorte laulu- ja tantsupeole.

Kokku esines laulu- ja tantsupeo hindajatele 15 Võrumaa koolide rahvatantsurühma. Need olid jagatud vanuse järgi 1.-2 klassi, 2.-3. klassi, 5.-6. klassi ja 7.-9. klassi rühmadeks ning lisaks veel neidude tantsurühmad.

Ühtlasi tõmmati neljapäevase ettetantsimisega joon alla noorte laulu- ja tantsupeo Võrumaa tantsurühmade eelproovidele ning nüüd jääb tantsijatel oodata, kes pääseb suvisele suurpeole esinema ning kes vaatab esinemisi publiku seast.

Võrumaa kooridel jätkub tuleval nädalal teise eelproovi sessioon.

ARVED BREIDAKS

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva suurem tähistamine Võrumaal saab alguse tänavu suvel toimuva Võru lastefestivaliga, kuid juubelisündmusi toimub kogu maakonnas.

Teisipäeval kohtus juubelisündmuste Võrumaa laiendatud toimkond, et jagada teavet käimasolevatest ettevalmistustest.

Vabariigi 100. sünnipäevale on lisaks lastefestivalile pühendatud tuleval aastal Võrus peetav Uma Pido, Urvastesse Tamme-Lauri tamme juurde saja tamme allee rajamine, ka Võhandu 100-kilomeetrine maraton on järgmisel aastal tähtpäeva-teemaline.

„Mida igaüks saab Eesti 100. sünnipäeva oodates teha, on püstitada oma kodu hoovi lipumast või veenduda, et tema maja küljes on lipuvardahoidja,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv. „Kui me ühiselt – peaaegu rituaalselt – Eesti riigi lippu au sees hoiame, saame loodetavasti veel kaua seda vabariigi aastapäevadel ning muudel pühadel heisata.”

„Praegu ei ole veel selge see, kuidas tuleva aasta 24. veebruaril kogu Võrumaa avalikus ruumis sündmusest osa saab,” rääkis EV 100 Võrumaa toimkonna kontaktisik Eveli Kuklane. „Kõik uued ideed ja algatused on endiselt väga oodatud.”

Oma kingituse või sündmuse saavad Eesti sünnipäevaks teha kõik kogukonnad, aktiivsed inimesed või organisatsioonid. Kõik planeeritavad kingitused ja sündmused võiks lisada EV100 kodulehele ev100.ee. Nii saab see osaks EV100 programmist ja on nähtav kõigile huvilistele.

Lõunaeestlane

Võru vallas puhkes teisipäeva lõunatunnil tulekahju Käätso külas asuval põllul, kust kulutuli ähvardas kanduda läheduses asuvatele hoonetele.

Häirekeskus sai teate maastikupõlengust kell 12.18. Madal kuluhein põles hoonetest umbes poolesaja meetri kaugusel, kuid tugevad tuulepuhangud ähvardasid kahjutule kanda majapidamisteni.

Kulupõlengu kustutasid Võru päästjad, kes olid kohal pääste- ja paakautoga ning kasutasid tulekollete kustutamiseks spetsiaalset maastikusõidukit.

Kulupõlengu puhkemise põhjus on selgitamisel. Ühtegi lõket ümbruskonnas ei täheldatud.

Vaata pilte ja videolugu sündmuskohalt.

Arved Breidaks

Neljapäeva hommikust lõunani on võimalik Tartu Ülikooli TV kaudu jälgida Huvitava Kooli veebiseminari, kus kaheksa Eesti kooli esindajad jagavad kogemusi, kuidas kogukonda kaasates arendada kooli õppekava.

Teiste seas on koolitajatena seminaril esindatud ka Haanja Kooli ja Vastseliina Gümnaasiumi esindajad, teatas haridus- ja teadusministeerium.

„Vebinar on suunatud kõikidele, kes soovivad kaasa aidata oma kogukonna ja seal asuva kooli sidumisele ja edendamisele,” sõnas algatuste Huvitav Kool eestvedaja Pille Liblik. „Need on kogemused, millest on võimalus kasu lõigata ka teistel.”

Vebinari esinejad osalesid möödunud aastal algatuse Huvitav Kool ja SA Innove korraldatud projektikonkursil ning said toetust erinevateks tegevusteks, mis aitasid neil koos kogukonnaga kooli õppekava arendada. Neljapäeval tutvustavad koolid oma tegevusi, nende planeerimisprotsessi ja tulemusi.

Vebinaril astuvad üles Haanja Kool, Häädemeeste Kool, Narva Keeltelütseum, Narva Paju Kool, Sinimäe Põhikool, Tamsalu Gümnaasium, Vastseliina Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium.

Vebinarist saab osa võtta Tartu Ülikooli televisiooni UTTV kaudu kõikjal üle Eesti. Sündmust võib jälgida nii reaalajas kui ka hiljem järele vaadata. Lisaks on võimalik esitada vebinari ajal läbi veebirakenduse esinejatele küsimusi.

Lõunaeestlane

Võrumaa omavalitsused alustasid märtsist tugiisiku teenuse ümberkorraldamist, et ühtlustada teenuse kvaliteeti, selle kättesaadavust ning suurendada teenuse mahtu.

„Möödunud aastal läbi viidud Võrumaa omavalitsuste sotsiaalteenuste olukorra analüüsist selgus, et tugiisiku teenuse arendamine on üks valdkonna olulisemaid prioriteete, sest käärid teenuse vajaduse ja kättesaadavuse vahel on suured,” rääkis Võrumaa omavalitsuste liidu juht Mailis Koger.

Tema sõnul on täiskasvanute tugiisiku teenuse kättesaadavus siiani olnud maakonnas ebaühtlane. Selle üks põhjuseid on muu hulgas olnud teenuse korraldamise keerukus ühe omavalitsuse piires. Probleeme on olnud nii igale abivajajale sobiva tugiisiku leidmisel, kui ka logistika korraldamisel.

Seetõttu koostati kõigi Võrumaa omavalitsuste osavõtul olukorra lahendamiseks kava, mis näeb ette teenuse korraldamise maakondlikku koondumist. Nõnda on võimalik suurendada teenuse mahtu ja seeläbi on lihtsam leida tõhusamaid teenuse korraldamise viise. Samuti aitab see koondada erialase pädevuse ja parandada teenuse kvaliteeti.

Võrumaa omavalitsuste plaan leidis toetust Euroopa sotsiaalfondist, projekti kogumaksumus on 443 000 eurot, mille abil viiakse kahe aasta jooksul teenus vähemalt 160 abivajajani.

Lõunaeestlane

Võru maavanem Andres Kõivu sõnul hakatakse Võrumaa ühistransporti järgmisel aastal korraldama Tartust, mis võib kaasa tuua liinivõrgu koomale tõmbamise.

 

Maavalitsuste kinnipaneku järel hakkab tuleval aastal Kõivu andmeil Võrumaa liinivõrku korraldama maanteeamet oma Tartus asuvast regioonikeskusest, kust juhitakse lisaks ka Põlva, Valga, Tartu ja Jõgeva maakonna bussiliine.

Tsentraliseerimine võib Kõivu hinnangul kahjustada Võrumaa bussisõitjate huve. „Viie maakonna vaates ei pruugi väiksemad nurgad enam kätte paista, samas suureneb kindlasti kiusatus hakata kokku hoidma sealt, kus vähem reisijaid,” ütles Kõiv.

Maavanema sõnul on see väljavaade hirmutav, sest viie maakonna üleselt plaane tehes on kaotajaks ennekõike kaugete külade inimesed. „Hajaasustusega piirkonnas, kus liinikilomeetreid on palju, aga sõitjaid vähe, on iga ärajääv bussiühendus suur probleem,” lausus Kõiv.

Ülejärgmisest aastast peaks vastutus ühistranspordi korraldamise eest maanteeameti käest üle minema omavalitsustele.

Kõivu sõnul on lahenduseks see, kui omavalitsused haaravad juba praegu initsiatiivi ning alustavad ise ühistranspordi korraldamisega, et hoida ära suurem kahju, mis võib tsentraliseerimisest sündida.

Lõunaeestlane

Võru Kandle kontserdisaal täitus reede hommikul kiiresti inimestest, kes tulid Võrumaa kolmandale töömessile vaatama, milliseid töökohti kodukandis pakutakse.

Töömessist võttis osa 22 ettevõtet, kellel oli ühtekokku pakkuda 140 vaba töökohta Võrumaal ning lisaks veel 40 tööpakkumist mujal Eestis.

„Mina isiklikult olen veendunud, et inimene, kes tahab tööd teha, siis temal on võimalik tööd saada,” rääkis Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge Lõunaeestlasele.

Ent nagu Eestis kombeks, on ka Võrumaal ühelt poolt puudus sobivatest töökohtadest, kuid samas napib inimesi , et täita tühad töökohad.

Kerge sõnul eeldab töötajate ja tööpakkujate kokkuviimine paindlikkust mõlemalt poolelt.

„Puiduettevõtjate poolt tuleb nurinat, et neil ei ole töötajat leida,” rääkis ta. „Samas kui ma vaatan tööotsijate nimekirja, siis seal on päris palju mehi ja ka naisi, kes on lõpetanud puiduvaldkonna eriala, aga nad ei leia sobilikku tööd. Eks siin on vaja paindlikkust mõlema poole pealt.”

Võrumaa paistab Eestis silma suhteliselt kõrge töötute arvuga. Veebruari lõpu seisuga oli töötukassas arvel 1126 töötut, kes moodustasid maakonna tööjõust 8,1 protsenti. See on lähedane näitaja küll võrreldes Põlva ja Valga maakonnaga, kuid jääb tublisti maha Eesti keskmisest töötute osakaalust, mis oli veebruaris 5 protsenti.

Vaata pilte ja videolugu Võrumaa töömessilt.

Arved Breidaks

Haldusreform paisutab Võru maakonna Põlvamaa arvelt ligi 468 ruutkilomeetri võrra suuremaks ning elanike arv tõuseb kümnendi-tagusele tasemele, mil Võrumaal elas üle 37 000 inimese.

Kui praeguseks on valitsus kinnitanud Vastseliina ja Orava valla ühinemise, mille tulemusel suureneb Võru maakond 175,6 ruutkilomeetri ja 715 elaniku võrra, siis suure tõenäosusega hakkab Võru maakonda kuuluma ka loodav Setomaa vald.

Vabariigi valitsuse määruse eelnõu kohaselt arvatakse praegu Põlva maakonda kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Võru maakonna koosseisu. Selle sammuga lisandub Võru maakonda veel 292,2 ruutkilomeetrit maad ning 2356 inimest.

Kokku suureneks Võru maakond sel juhul pisut rohkem kui viiendiku võrra ning Põlvamaa territoorium väheneks umbes 15 protsenti, arvestades, et Tartumaalt on Räpina vallaga liitunud Meeksi vald. Elanike poolest kasvaks Võrumaa rahvaarv 37 200ni ning Põlvamaal langeks inimeste arv 25 900ni.

Setomaa passib Võrumaale paremini

Kuigi nii Mikitamäe kui Värska valla elanike igapäevane elu on pigem seotud Põlvaga, tingib tulevase Setomaa valla lisamise Võrumaa koosseisu uue valla geograafiline eripära.

„Kuna tulevasest vallast üks oluline osa on praegu Põlva maakonnas ja teine osa Võru maakonnas, siis tulevase maakondliku kuuluvuse osas ongi kaks arvestatavat võimalust,” selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner Lõunaeestlasele.

Üks argument Võrumaa kasuks on tema kinnitusel territoriaalne terviklikkus. „Kui osaks tulevasest Setomaa vallast saab Misso valla Luhamaa nulk, siis Põlvamaa valiku puhul maakondliku kuuluvusena tähendaks see lahustükki, millel muu Põlva maakonnaga ühine piir puudub,” märkis Valner. „Võru maakonna puhul seda probleemi ei oleks, kuna vahepealne ala kuulub Võru maakonda.”

Ehk valitsus ei soovi olukorda, kus Põlvamaale kuuluva Setomaa valla Luhamaa nulk oleks kui setode asumaa Võru maakonnas. Sestap peetakse otstarbekamaks kogu Setomaa valla tõstmine Võrumaale.

„Kui vaadata objektiivselt, siis selline tulevik on loogiline ja mõistlik,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele. „Tähtis on see, et inimestel läheb elu paremaks.”

Alguses natuke võõras

„Eks ta siit poolt vaadates võõrana tundub,” rääkis Värska vallavolikogu esimees Vello Saar Lõunaeestlasele. „Vahest [pole see] mitte esimene eelistus, aga me ei näe selles ka suurt probleemi.”

Võrumaa on Värska kandi rahvale Saare sõnul võõras, kuna inimeste omavaheline suhtlemine on seni olnud Põlvamaa-sisene. „Nagu võõrasse perekonda minek,” nentis ta. „Samas,” lisas Saar, „ei tea, miks see hea on.”

„Ma olen seda meelt, et olulisem on see, et Setomaa oleks üks omavalitsus. Millises maakonnas [see asub] pole nii tähtis,” sõnas Setomaa valdade liidu esimees Margus Timmo Lõunaeestlasele. „Meile on kõige suurem mõju nagunii Tartu linnal.”

Tema sõnul jäävad Värska ja Mikitamäe inimesed teenuste poolest rohkem seotuks Põlvaga, kus ollakse harjunud käima näiteks poes või arsti juures.

Teenused samast kohast

Ka Vello Saare sõnul oleks raske ette kujutada, et teenuste kättesaadavuses inimeste jaoks maakonnavahetusega midagi muutuks. „Ei kujuta ette, et Mikitamäe inimesed Räpina asemel Võrru poodi hakkaks käima,” lausus ta.

Perearsti valimine on aga Saare sõnul nagunii inimeste jaoks vaba ning peagi kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi võrgustikku Lõuna-Eesti haigla kõrval ka Põlva haigla.

Teenuste kättesaadavuse säilimist rõhutab ka Valner. „Elanike jaoks olulised teenused, nagu näiteks ühistranspordi korraldus, ei tohi tulevikus sõltuda piirkonna maakondlikust kuuluvusest. Ühistranspordi senised liinid jätkavad ja ühistransporti hakatakse kavade kohaselt tulevikus korraldama maakonnapiiride üleselt läbi ühiste ühistranspordikeskuste,” lisas ta.

Arved Breidaks

FOTO: Võrumaa esindus mullusel Seto kuningriigi päeval Värskas.

Võru maavanem Andres Kõivu kõne Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsert-aktusel Võru Kandles 22. veebruaril 2017.

Austatud külalised!

Täna tähistame Eesti riigi 99. sünnipäeva.

99 aastat tagasi loeti Eestimaa linnades ette Maapäeva vanematekogu koostatud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Muuhulgas ütles see järgmist: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!“ Tsitaadi lõpp.

Õnneks pole 99 aastat hiljem midagi muutunud. Ehkki meie selja taha jääb palju õnnestumisi ning mitmeid ebaõnnestumisi, on tulevik meie jaoks samavõrra lootusrikas. Me oleme endiselt vabad ise otsuseid langetama ja oma valikuid juhtima.

Üks küpse Eesti iseseisvaid otsuseid on olnud riigireformi läbiviimine ning maavalitsuste kaotamine. Kõige muu hulgas tähendab see seda, et tänane üritus on viimane omataoline, mille korraldamist maavalitsus eest veab. Loodan, et Võrumaa omavalitsused hoiavad selle traditsiooni elus ning samavõrra elus hoiate te ka Võru maakonda. Aga sellest kõigest pisut hiljem…

On väga loomulik, et ajal, mil riik reformib kogu oma senist regionaalset korraldust, muutume me murelikuks. Võrumaa on Eesti kõige kaugem piirkond. Tallinna poolt vaadates. Siin ei ole sadamat, reisirongiühendust ega lennujaama. Siit kulub pealinna ja tagasi sõiduks praktiliselt terve tööpäev. Seetõttu ongi meil, võrukatel, eriline põhjus muretsemiseks. Maakonna ja kohaliku omavalitsuse taset puudutavate otsuste mõju tunnetame meie siin kõige teravamalt: mis täpselt läheb, mis jääb; milline töökoht säilib, milline kaob; milline teenus ümber kujundatakse, milline riiklik ülesanne liigub maakonnast pealinna, milline tuleb juurde. Iga detail on meie jaoks ülioluline.

Ka mina jagan muret Võrumaa tuleviku pärast, kuid mõistan samas, et targalt juhituna toovad need muutused kaasa parema homse. Jah, muutuseid tuleb juhtida. Ka meie peame olema aktiivsed osalised riigireformi kujundamisel, et inimesed, kelle ees me vastutame, ei peaks omal nahal meie tegematajätmisi tunda saama.

Võru Maavalitsuses töötab täna 27 inimest, kelle ülesanded ulatuvad seinast-seina. Nende 27 hulgas on inimesed, kes korraldavad Võru maakonna tantsu- ja laulupidu; inimesed, kes juhivad maakonna strateegilisi investeeringuid; inimesed, kes aitavad õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamisel; inimesed, kes nõustavad välismaal abiellujaid vajalike dokumentide osas; inimesed, kes korraldavad lapsendamist; inimesed, kes viivad läbi regionaaltoetuste jagamist ja täidavad veel paljusid-paljusid teisi ülesandeid.

Võru Maavalitsus on võtnud muutuste keskel aktiivse hoiaku. Me teame, et kui Võrumaa ise käimasoleva aasta jooksul enda eest ei seisa, ei tee seda ka mitte keegi teine.

Oleme viimastel aastatel teinud Vabariigi Valitsusele, ministeeriumitele ja ametkondadele erinevaid ettepanekuid, et Võrumaa potentsiaal saaks realiseeruda. Mitut neist kordame nagu mantrat usus, et ka tilkuv vesi võib kivisse augu uuristada. Kordan osasid neist ettepanekutest ka siin. Et ka teie, head külalised, saaksite neile ideedele oma energiaga hoogu juurde anda. Nendel algatustel, mille taga me ühiselt seisame, on suurem eluvõimalus kui nendel, mida me üksikult püüame edasi viia.

Esiteks. Riigi- ja haldusreformi käegakatsutav tulemus peab olema tugevamad piirkonnad. Tuleviku ehitamisel ei tohi ehmuda tänastest raskustest. Riik ning me ise peame usaldama kohalikku initsiatiivi ja võimekust. Meie teame, mis Võrumaale on vajalik. Otsustustasandi tsentraliseerimine nõrgestab regioone, kohaliku tasandi tugevdamine tugevdab aga kogu Eestit.

Teiseks. Kui riik planeerib tegevusi, siis riigi käes on seadusloome hoovad oma otsuste elluviimiseks. Kui kohalik kogukond planeerib, siis ainuke võimalus oma mõtteid riiklike otsusteni viia, on lõputult rääkida. Ja kui erakond juhtub olema vale, pole jutustki kasu. Kohaliku tasandi tegelik tugevdamine eeldab, et seaduse tasandil lepitaks kokku mehhanismides, kuidas madalama tasandi arukad initsiatiivid poliitilisteks otsusteks moonduvad. Riik peab looma lahenduse riiklike ja kohalike tegevuskavade vastastikuseks sidustamiseks. Tarkus ei ole ainult Põhja-Eesti valitud peades. Eestis on lõputu hulk tarkust, mida ei osata rakendada.

Kolmandaks. Sihtasutus Võrumaa Ettevõtlusalad tuleb asutada kas koos riigiga või ilma. Kahjuks on riik juba öelnud: tema tööstusaladega tegeleda ei soovi. Hoopis mõjusam meede ettevõtluse arendamiseks näib olevat riigi üüripindade ehitamine. Seetõttu ongi kogu vastutus ettevõtluse meelitamiseks kohalike omavalitsuste kätes. Magavale kassile hiir suhu ei jookse. Ma ei väsi kordamast: Võrumaal peab olema kaasaegseid ettevõtlusalasid ning struktuur, mis neid opereerib.

Neljandaks. Kiire ja tasukohane internet peab hajaasustusega piirkondades olema kättesaadav. Kiire internet on tõsine probleem, mida aruande-usku pealinnas ei nähta. Et lõpeks vaidlus erinevate tehnoloogiate võimekuse üle, oleme teinud ettepaneku viia Võrumaal Antslas läbi pilootprojekt õhu teel leviva kiire interneti võimekuse testimiseks ehk ühe testmasti püstitamiseks. Ma olen veendunud, et see õigustab ennast nii hinna kui kvaliteedi poolest. See samm oleks eelduseks, et ülikiire internet jõuaks ka tegelikult igasse kodusse. Nii Võrumaal kui Põlvamaal või Saaremaal.

Viiendaks. Oluline on kauba transpordi võimaluste arendamine raudteel. Nagu öeldud, pole meil sadamat, lennujaama ega toimivat raudteeühendust. Üksiainu Sõmerpalu tööstuslinnakus toodetakse aastas rohkem kui miljon tonni kaupu, mille logistikaahelat Eesti ära kasutada ei suuda. Võrumaal on puidusektoris suur kasvuvaru, kuid potentsiaali realiseerimiseks tuleb avalikul sektoril teha, mis on avaliku sektori kohus – sh parandada ääremaalisest asukohast tingitud tõkkeid transpordiühendustes.

Kuuendaks. Viimase kümne aasta jooksul on Võrumaal tegutsevates riigiametites kadunud jäädavalt iga neljas töökoht. Maavalitsuse likvideerimine annab sellesse statistikasse jätkuvalt tubli panuse. Seetõttu on hädavajalik, et riigi plaan kolida Tallinnast välja erinevaid ametiasutusi, jõuaks kiiremas korras tegudeni. Kohe. Mitte kolme ega viie ega kümne aasta pärast. Samuti peab riigiametnike kaugtöövõimaluse soodustamine jõudma tegudesse, mitte piirduma jutuga.

Tänase pidupäeva puhul ma rohkemate teesidega teid ei kurna. Tahan öelda, et maavalitsus töötab kuni 31. detsembrini selle nimel, et meist jääks maha elujõulisem Võrumaa. Aitäh kõigile maavalitsuse töötajatele, kes on teinud oma tööd hingega ning kelle silmis pole sära tuhmunud ka nüüd, mil paremat Võrumaad tuleb ehitada iseennast likvideerides. Need samad tänusõnad kõlagu ka kõigile neile 139 inimesele kohalikes omavalitsustes, kes töötavad liituvas või liidetavas vallas ning kelle jaoks võib tulevik olla samavõrra ebaselge.

Aitäh Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Võru, Lasva, Orava, Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste inimestele, kes suutsid eelmisel aastal koostööd tehes jõuda ühinemislepinguteni. Ma hindan väga teie tehtud tööd, sest see ei olnud kerge teekond. Visioone tuleviku-Võrumaast oli alustades rohkem kui liituvaid omavalitsusi. Ka minu soov näha haldusreformi tulemusena ühte suurt Võrumaad, ei realiseerunud. Aga ka tänane tulemus on hea, sest ehkki ühel või teisel puhul on emotsioonid tuliselt põlenud, on kogukonnad tegelikult valmis koostööks. Ma näen, et inimestel on soov just nendes kujunenud omavalitsustes ühiselt panustada ning see ongi peamine.

Mul on väga hea meel, et haldusreformi järel täieneb Võru maakond Orava vallaga. Oleme viimase poolaasta jooksul Orava valda lähemalt tundma õppinud ning näinud, et ehkki tegu pole suure vallaga, on selle kokkuhoidvus ja vaimsus see, mida ihaldada. Tere tulemast Võrumaale!

Ka Setomaa valla moodustamise üle on mul hea meel. Küsimus seto valla moodustamisest pingestas kogu Võrumaad. Nüüd, mil Värska, Mikitamäe, Meremäe valla ja Luhamaa nulga rahvas on oma sõna öelnud, pole enam põhjust rusikatega vehkida. Territooriumi loogilise haldusjaotuse seisukohalt on kõige mõistlikum, kui Setomaa vald asub tulevikus Võru maakonna koosseisus. Selle eest kavatsen ma seista.

Ma usun, et Võrumaal on haldusreform aset leidmas ilma suuremate segadusteta ja avatumalt kui nii mõnelgi pool mujal. Tänu selle eest kuulub paljudele inimestele, aga tahaksin eraldi välja tuua omavalitsuste liidu juhatuse esimeest Mailist, kes oma professionaalsel, põhjalikul ja tasakaalukal moel on seda protsessi suunanud ja toetanud. Nende kolme aasta jooksul, mis me oleme koostööd teinud, on maakonnas paljud arengud ja suured asjad juhtunud just tänu Sinu toetusele ja suurele-suurele tööle. Aitäh Sulle!

Hoolimata sellest, mitu valda Võru maakonda tulevikus jääb ning mis saab praegustest maavalitsuse ülesannetest, olen veendunud, et Võru maakond aegade hämarusse ei kao. See on eeskätt teie kätes, austatud praegused ja tulevased omavalitsusjuhid. See sõltub teie otsusest, kuivõrd aktiivset maakonnatasandi koostööd olete te valmis tegema, kas lõppastmes jääb koostöö tegemist otsustama rahanumber või tahe. Asjalikke põhjuseid, miks koostööd mitte teha, on kindlasti rohkelt. Aga võimalusi, mida koostööst võita, on veel rohkem. Soovin teile tarkust selle koostöö kujundamisel.

Kokkuvõtteks. Kõigi nende muutuste keskel on oluline meeles pidada kolme põhimõtet:

Esiteks. Südant ei tohi kaotada. Me ei tohi unustada, kes me oleme ja kuhu kuulume. Kui me seda väärtustame, jääme alles.

Teiseks. Oma ajalugu ja traditsioone peame me ise hoidma: vanu kohanimesid, kultuuri, mälu, kombeid ja keelt.

Kolmandaks. Muutusi peab juhtima. Kui me oleme muutuste ajal passiivsed, otsustavad teised meie eest.

Eesti sünnipäeval saame öelda, et riik on tugev, kui ta on tugev meie südames. Siin, täna saame sama öelda ka Võrumaa kohta. Ta on tugev siis, kui ta on tugev meie südames.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva, olge hoitud!

FOTO: Margus Muts

Sõmerpalu vallas Väikeroosu talu pidav Ivar Rosenberg sai kolmapäeval rinda oma esimese aumärgi – maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi.

Aumärk anti mahetootmisega tegelevale Rosenbergile maaelu edasiviimise eest ning tänutäheks selle eest, et vedades Võru taluliitu on ta talupidajate keskliidu silmapaistev koostööpartner.

„See on täitsa esimene,” ütles Rosenberg vastuseks Lõunaeestlase küsimusele, kas saadud tunnustus on esimene talle osaks saanud riiklik äramärkimine.

Igapäevaselt tegeleb Väikeroosu talu umbes 500 hektari mahedalt harimisega. Lisaks teraviljakasvatusele on talus umbes paarsada lammast ning 30 lihaveist – lojusedki kasvavad mahedal moel.

„Hetkel tasub see [mahedalt tootmine] ära,” rääkis Rosenberg. „Turg on päris tugev.” Nii läks maheteravilja saagist umbes 90 protsenti tema sõnul ekspordiks Saksamaale, Rootsi ja Soome.

Veel on Rosenberg võtnud oma südameasjaks Võrumaa künnivõistluste korraldamise, et see traditsioon igal aastal jätkuks.

Teenetemärke jagus ka Põlvamaale

Võrumaalt oli Rosenberg ainus, kes maaeluministrilt teenetemärgi sai. Põlvamaalt sai hõbedase teenetemärgi põllumajandusameti Põlva keskuse juhataja Malle Järveoja, kes on Põlvamaal teinud seemnete valdkonna kontrolltoiminguid alates aastast 1978.

Samuti sai teenetemärgi Põlvamaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Viive Kaarna, kes on kogu oma tööelu jooksul seisnud Eesti inimeste lauale jõudva toidu puhtuse ja kvaliteedi eest.

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus välja parima piimakarjakasvataja ja lihaveisekarjakasvataja.

2016. aasta parim piimakarjakasvataja on Margus Muld Kaiu LT OÜ-st ning parimad lihaveisekarjakasvatajad Silja ja Sulev Trahv Küüniniisu talust Valgamaalt.

Arved Breidaks

FOTO: teenetemärgi saajad kolmapäeval maaeluministeeriumis.

Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel antakse kolmapäeval üle Võru maakonna kõrgeimad autasud.

Võrumaa vapimärgi ja teenetemärgid annavad üle maavanem Andres Kõiv ja Võrumaa omavalitsuste liidu esimees Mailis Koger.

Võrumaa vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, mis antakse elutöö eest inimesele, kes oma töö ja teenetega on oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule.

Võrumaa teenetemärk on autasu, millega tunnustatakse inimest, kes on silma paistnud märkimisväärse saavutusega Võrumaa heaks.

Tänavu esitati tunnustamiseks kokku kümme tublit Võrumaa inimest. Vapi- ja teenetemärkide kavalerid ning tunnustamiseks esitatud nominendid avalikustatakse pidulikul kontsert-aktusel.

Kontsert-aktuse „Äratundmisrõõm” lavastaja ja juht on Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli magistriõppe tudeng Agur Seim.

„Rõõmud ja mured on jagamiseks, nõnda paisub rõõm suuremaks ja mure kahaneb sootuks. Meid ümbritseb ka lummav Võrumaa loodus, millest ammutada jõudu ja energiat. Erakordse ilu ja peatselt saabuva kevadega tärkavad meis imelised tunded ning iga hetk loob põhjuse elust rõõmu tunda,” selgitas Seim.

Kontserdil pakuvad muusikalist elamust Silja Otsari juhendatud Võru Gümnaasiumi segakoor ja neidude ansambel ning Parksepa Keskkooli segakoor.

Lõunaeestlane

Kümme kuud enne maavalitsuste likvideerimist pole päriselt selge, kuidas omavalitsused tuleval aastal bussitransporti maakonnaliinidel korraldama hakkavad.

Valitsusliit on teinud kolm otsust: esiteks otsustanud likvideerida maavalitsused, kes valdavalt on seni kohaliku bussiliikluse korraldamisega tegelenud, teiseks otsustanud, et maakonnaliinide korraldamisega peavad hakkama tegelema omavalitsused ning kuulutanud, et sõit maakonnasisestel liinidel saab olema reisijale tasuta.

Valga, Võru ja Põlva maavalitsus on alustanud ettevalmistusi maakonnaliinide üleandmiseks, kuigi on kahtlusi, kas vallad ja linnad suudavad aasta lõpuni järele jäänud ajaga teenuse ülevõtmisega hakkama saada.

Keskus Võrus või Tartus

„Me koostame ühistranspordikeskuse finantsmudeli ja plaanis on see esitada omavalitsusliidu juhatuse järgmisele istungile,” sõnas Võru maavanem Andres Kõiv (pildil) Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on ühistranspordikeskuse loomiseks kaks valikut: kas luua piirkondlik keskus Tartusse, mis hakkaks tegelema kogu Lõuna-Eesti bussiliiklusega või siis tehakse maakondlikud keskused.

„Kui aktsepteeritakse, et maakond võib ise teha, siis võiks Võrus ühistranspordikeskus olla,” lisas Kõiv. See oleks maavanema sõnul paari-kolme töökohaga pigem kohaliku omavalitsusliidu osakond, kui iseseisev asutus.

Valgas seisab arutelu ees

Sarnane plaan on ka tema Valga kolleeg Margus Lepikul, kes neljapäeval arutab ühistranspordikeskuse loomist Valga, Tõrva ja Otepää vallajuhtidega. „Plaan on see ära teha,” kinnitas Lepik Lõunaeestlasele.

Et aga teema asjus on veel väga palju lahtisi otsi, on Lepiku sõnul vara öelda, kuidas ja millal ühistranspordikeskus võiks tööks valmis olla.

Kuna selle asutajateks on kohalikud omavalitsused ja maanteeamet, tuleb kohalikel volikogudel esmalt oma JAH-sõna öelda.

Kaalumist vajab küsimus, kas keskus oleks mõistlik luua vaid ühe maakonna tarbeks või mitme maakonna peale. Samuti on Lepiku sõnul lahtine, kuidas saab toimuma maakonnaüleste liinide edasine toetamine.

Samale teemale viitas ka Andres Kõiv, kelle andmeil on näiteks Võru ja Põlva maakonna erinevate sihtpunktide vahel käigus 26 bussiliini.

Keskuse loomine võib viibida

Põlva maavanem Igor Taro teeb Põlvamaa vallajuhtidele märtsis esialgse ülevaate maavalitsuste reformist, kaasa arvatud ühistranspordiga seonduvast.

„Sel aastal pole meil [maavalitsusel] partnerit, kellele ülesandeid üle anda, sest esiteks on omavalitsustel iseendaga tegemist ja teiseks enamus neist ei jätka,” rääkis Taro Lõunaeestlasele. „Kardan, et see olukord jätkub ka uue aasta algul, kuni kohalikel omavalitsustel asjad paika loksuvad.”

Taro hinnangul pole välistatud, et ühistranspordikeskuste loomine võtab loodetust rohkem aega. „Kuna omavalitsusliitude saatus on samuti lahtine, siis pean tõenäoliseks, et ühistranspordikeskuste loomine viibib. Aga mitte sõltuvalt maavalitsuste tahtest, vaid ikkagi üleüldisest reformimisest.”

Pole keskust, pole tasuta bussisõitu

Seni kuni maavalitsused pole ühistranspordi korraldamist ühistranspordikeskustele üle andnud, ei ole majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni kinnitusel võimalik üle minna ka tasuta bussisõidule maakonnaliinidel.

„Kui me soovime 2018. aastal üle minna tasuta maakonnasisestele bussiliinidele, on meil vaja maakondlikke ühistranspordikeskuseid, sest täna ühistransporti korraldavad maavalitsused lõpetavad järgmise aasta alguses tegevuse,” teatas Simson reedel enne visiiti Järvamaale, kus selline keskus juba toimib.

Praegu on Eestis neli maakondlikku ühistranspordikeskust, kuid tulevikus peaks olema taoline keskus igas maakonnas, teatas ministeerium.

Arved Breidaks

Ligi 330 Võrumaa noort rahvatantsijat 21 rühmast harjutas neljapäeval Kandles toimunud esimesel piirkondlikul tantsijate eelproovil noorte laulu- ja tantsupeoks.

„Selle proovi eesmärk oli saada kinnitust, et tantsude õppimisel ollakse õigel teel. Kui kavades on toimunud muutusi, siis antakse neist siin teada,” selgitas peo Võrumaa koordinaator Aigi Pall.

„Muuhulgas vaadatakse üle ka rühmade riided ja mõeldakse näiteks sellistelegi asjadele nagu rühmade asetus Kalevi keskstaadionil,” lisas ta.

Seekordsest proovist võtsid osa rühmad Võru Kesklinna Koolist, Varstu Keskkoolist, Kuldre Koolist, Võru Kreutzwaldi Koolist, Rõuge Põhikoolist, Parksepa Keskkoolist, Puiga Põhikoolist, Osula Põhikoolist ja Võru Gümnaasiumist. Lisaks harjutasid tantsijad Võru Kandle, Variatsioonide, Mürakarude ja Pärliine rühmadest.

Rühmasid juhendasid Marianne Jaanson, Ave Saluorg, Leili Väisa, Tiiu Kungus, Kati Velner, Liivika Raudhein, Maie Pau, Merike Helekivi, Helle Liloson, Anne Tolk, Silja Oss, Eve Mõttus, Ave Saluorg, Helena Helekivi, Maarika Rosenberg, Heli Kuulmets ja Maire Udras.

Võrumaalt pürgib noorte laulu- ja tantsupeole kokku 1500 õpilast.

Noorte peo ettevalmistamiseks toimub Võrumaa mudilaskooridele, lastekooridele, segakooridele, orkestritele, rahvamuusikutele ja tantsurühmadele kokku 19 erinevat proovi ja ülevaatust.

Lõunaeestlane

Valitsus kiitis neljapäeval heaks kokku seitsme valla moodustamise, kus rahvaarv on väiksem kui haldusreformi seaduses ette nähtud 5000 elanikku.

Teiste seas kiideti heaks Võrumaal Antsla ja Urvaste valla ühinemine, mille tulemusel luuakse 4649 elanikuga Antsla vald.

Kinnitati Võru maakonda kuuluva Vastseliina ja Põlva maakonna Orava valla ühinemine 2690 elanikuga Vastseliina vallaks.

Põlvamaal anti heakskiit Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla ühinemisel loodava 4962 elanikuga Kanepi valla moodustamiseks.

Sundliitmine tuleb siiski

Valitsuse neljapäevane otsus ei tähenda aga seda, et 5000 elanikust väiksemate valdade sundliitmise protsess ära jääks.

„See ei ole veel erandite kinnitamine,” ütles Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele.

Kolm moodustatavat Kagu-Eesti valda saavad Taro kinnitusel valitsuselt 15. veebruariks sundliitmise ettepaneku vastavalt haldusreformi piirkondliku komisjoni soovitusele.

Piirkondlik komisjon on valitsusele teinud ettepaneku liita loodavad Antsla ja Vastseliina vald Võhandu vallaga (praegused Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald) ning Kanepi vald Põlva vallaga.

Pärast sundliitmise ettepaneku kättesaamist on omavalitsustel aega kolm kuud sellele vastamiseks ning mittenõustumise korral saata maavanemale põhjendused.

„Siis tuleb piirkondlik komisjon taas kokku ning otsustab, kelle puhul võiks teha valitsusele ettepaneku erandit kaaluda,” lisas Taro.

Riigihalduse minister Mihhail Korb on varem öelnud, et peab tõenäoliseks Kanepi vallale erisuse tegemist.

„Hindan Kanepi, Valgajärve ja Kõlleste valdade jätkamist ühe omavalitsusena üsna tõenäoliseks,” ütles minister eelmisel nädalal kohtumisel Põlvamaa omavalitsusjuhtidega.

Erisusele pretendeerib ka Antsla vald, kuid Vastseliina ühendatakse suure tõenäosusega Võru-keskse Võhandu vallaga.

Arved Breidaks

Võrumaa poistekoorid juhatasid reedel sisse noorte XII laulu- ja tantsupeo maakondliku eelproovide tsükli, mille jooksul selgitatakse Võrumaa umbes 1500 koorilaulja seast välja suvisele suurpeole pääsejad.

„Võrumaalt on kokku viis poistekoori ja üks noorte meeste koor,” rääkis XII noorte laulu- ja tantsupeo Võrumaa kuraator Aigi Pall Lõunaeestlasele. Kokku teeb see poistekoorides rohkem kui 130 lauljat ning noormeeste kooris üle 30 laulja.

Nelja tunni jooksul lihvisid Võru Kesklinna Kooli, Võru Kreutzwaldi Kooli, Antsla Gümnaasiumi, Rõuge Põhikooli ja Võru Muusikakooli poistekoori ning Põlvamaa noormeeste koor Kandles dirigentide Lydia Rahula ja Hirvo Surva juhendusel suvise noorte laulupeo repertuaari kuuluvate lugude esitamist.

Tihe konkurents

Noorte laulupeole pääsemise nimel on koolides proove tehtud juba mõnda aega ning lähematel kuudel selgub, kes kesksuvisele kooride pillerkaarile pääsevad.

„Harjutamine käib tõsiselt, sest soov peole saada on ju suur ja kõik teavad, et konkurents on tegelikult kõva,” lausus Pall. Võrumaalt laulupeole pürgivast 1500 noorest lauljast umbes kolmandikul tuleb tema sõnul leppida publiku seas kaasaelamisega.

Pärast reedest poistekooride eelproovi jätkavad lähema paari kuu jooksul eelproovidega mudilaskoorid, lastekoorid, segakoorid. Eelproovide teine ring viiakse läbi aprillis.

„Pärast seda tulevad otsused, kes Tallinnasse saavad,” lisas Pall.

Noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään” toimub 30. juunist 2. juulini. Noorte laulupeo peadirigendiks on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastajaks Margus Toomla.

Laulupidu tõstab korraldajate sõnul esile uue põlvkonna heliloojate loomingu ning kogemustega dirigentide kõrval saavad oma esimese laulupeo kogemuse ka mitmed noored dirigendid.

Tantsupidu tugineb muistendile Koidust ja Hämarikust. See on lugu igikestvate väärtuste põlvest-põlve edasikandmisest ja vastutusest selle hoidmisel.

Vaata pilte ja videot Võrumaa poistekooride eelproovipäevast.

Arved Breidaks

Rõuge elu edendamiseks loodud Samson-Himmelstjerna sihtasutus otsustas tänavu projektide peale ära jagada 43 530 eurot.

Sihtasutus otsustas toetada Rõuge kogudust, sealhulgas kiriku altari restaureerimist ja pühapäevakooli tegevusi, teatas vallavalitsus.

Rõuge hooldekodu toetatakse vanureid abistava varustuse ja Rõuge lasteaeda laste füüsilist arengut toetavate väliste mänguvahendite soetamisel.

Rõuge põhikoolis toetatakse robootika ringi tegevust, erinevad koolitusi, spordivarustuse soetamist, õpilaste õppereise ja erinevates laagrites osalemist, samuti toetab sihtasutus jätkuvalt saksa keele õpet.

Fond toetab kahevõistlejatest vendade Pihode teed Pyeongchangi taliolümpiale ja lumelaudur Marten Kikase võistlus- ja treeninghooaega.

Rõuge suusaklubi saab sihtasutuse toel täiendada suusavarustust, MTÜ Rõuge priitahtlikud pritsimehed remontida päästeautot. Lisaks toetatakse jätkuvalt vallarahva ühist iganädalast Väimelas ujumas käimist, Rõuge jahiseltsi tegevust ning Viitina neiu Maria Sepa südamesiirde operatsiooniga seotud ravikulusid.

Aastatega pool miljonit eurot

Saksamaal Hamburgis elav, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija ja Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson – Himmelstjerna on 13 aasta jooksul panustanud kohaliku elu edendamisse üle poole miljoni euro.

Alexander von Samson-Himmelstjerna pälvis 2014. aastal presidendilt riikliku autasuna Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kohaliku elu toetamise eest Võrumaal.

Lõunaeestlane

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi valitsusele ettepaneku liita 5000 elaniku piiri alla jäänud Antsla-Urvaste ja Vastseliina-Orava vald loodava Võhandu vallaga.

Antsla ja Urvaste vallas elas aasta alguse seisuga kokku 4649 inimest ning maakonna teises servas ühinevates Vastseliina ja Orava vallas kahe peale kokku 2690 inimest.

Kuna kumbki uus ühendus ei täitnud aastavahetuseks 5000 elaniku nõuet, ei jätnud seadus piirkondlikule reformikomisjonile teist võimalust, kui teha valitsusele ettepanek algatada valdade sundliitmine. Seda esmaspäeval Põlvas kogunenud komisjon ka tegi.

Maavanem Andres Kõivu sõnul otsustati teha valitsusele ettepanek, et nii Antsla-Urvaste kui ka Vastseliina-Orava liidetaks Võhandu vallaga, mille moodustavad Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald.

Kuue Võrumaa ja ühe Põlvamaa valla ühinemise korral tekiks Võrumaa suurim omavalitsus, kus 1. jaanuari seisuga elas 15 639 inimest. Juhul kui Meremäe volikogul peaks õnnestuma nurjata valla plaanitav lisamine Setomaa valla koosseisu ning ka nemad liidetaks selle kooslusega, suureneks elanike arv 16 700ni. Võrdluseks: Võru linnas elas 1. jaanuaril 12 367 inimest.

Antslal lootus erisusele

Siiski pole taolise supervalla loomine otsustatud, sest Antsla-Urvaste ühendvald loodab saada valitsuselt erikohtlemise ning jätkata iseseisvalt.

„Kuna nad 5000 elaniku kriteeriumi ei täida, tehti küll ettepanek liita Antsla Võhandu vallaga, kuid ääremärkusega, et nad võiksid jätkata iseseisvalt,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele.

Maavanema sõnul algatab vabariigi valitsus küll sundliitmise protsessi, kuid omavalitsustel on võimalik selle käigus tõestada, miks neil iseseisvalt jätkates parem on ning kuidas nad tagavad teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse.

Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp on varem Lõunaeestlasele kinnitanud, et sellist erisust kindlasti taotletakse ning mitteametlikult on valitsuse liikmed Antsla eraldijäämist ka toetanud.

„Antsla, Urvaste liitumisel on tänapäevases mõistes jätkusuutlik omavalitsus olemas,” lausus Müürsepp.

Orava tuleb ühendada Võrumaaga

Seevastu Vastseliina ja Orava ühendvald on oma kokku 2690 elanikuga kaugel võimalusest saada erisus ning jätkata iseseisvalt. Seetõttu ootab neid Kõivu kinnitusel ees ühinemine Võhandu vallaga, kellega on varem ka liituda soovitud.

See toob maavanema sõnul kaasa vajaduse viia mustkatte alla Hänikese-Lepassaare umbes kuue kilomeetrine teelõik, et tagada Orava inimestele parem ühendus vallakeskuseks saava Võru linnaga.

Meremäel püütakse liituda Võhanduga

Kuigi reformikomisjon tegi esmaspäeval ettepaneku liita Meremäe vald loodava Setomaa vallaga, mis jääb Põlva maakonna koosseisu, lubab Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares igal juhul selle otsuse vastu võidelda.

„Meremäe volikogu on mitmel korral andnud selge sõnumi, et me soovime ühineda Võrumaa omavalitsustega ning jääda Võru maakonna koosseisu,” lausus Vares Lõunaeestlasele. „Millise mandaadi alusel otsustas komisjon eirata Meremäe volikogu soovi?”

Varese sõnul on Meremäe vald valmis pöörduma ka kohtu poole, et taotleda õigust liituda Vastseliina ning sedakaudu Võhandu vallaga.

Arved Breidaks

SAMAL TEEMAL:

Komisjon: valitsus võiks moodustada Setomaa valla

Meremäel koguti 217 allkirja Vastseliinaga liitumise poolt

Varstu vallas puhkes teisipäeva ennelõunal tulekahju elumajas, kus elas eakas naine.

Häirekeskus sai kell 10.26 teate, et Varstu alevikus Pilpajärve tänaval põleb kahe korteriga paarismaja, kus sees on vanem inimene.

Päästjate saabumise ajaks oli põlevas korteris elanud naine ise välja saanud ja kiirabi võttis ta esmaabi andmiseks oma hoole alla, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästjad piirasid tule leviku teisele majapoolele ning avasid tulekahju kustutamiseks osa hoone katusest ja seintest. Põleng kustutati kella 12.44.

Paarismaja teine pool jäi alles, kuid põlenud pool muutus elamiskõlbmatuks.

Menetlusinspektorite esialgsel hinnangul on tõenäoline, et põleng sai alguse hooletusest lahtise tule kasutamisel või kütmisel.

Mõniste päästekomando meeskond oli korteris varasemalt tuleohutusalast nõu andmas käinud. Tõsiseid tuleohutusprobleeme tol korral ei leitud, suitsuandur oli olemas ja töökorras. Ka kustutustööde käigus leidsid päästjad sulanud ja laest alla kukkunud hoiatusseadme.

Lõunaeestlane

Fotod: Lõuna Päästekeskus

Haanjamaa ja Võhandu valla asutajad said juba oktoobris riigi kohanimenõukogult soovituse loobuda plaanitud nime kasutuselevõtust ning eelistada vastavalt kas Rõuge või Võru valla nime. Ümbermõtlemiseks on nüüd aga hilja, leiavad kohalikud otsustajad.

Kohanimenõukogu on seitsmele ühinevale Eesti omavalitsusele teinud ettepaneku muuta ära uuele omavalitsusele pandav nimi. Kaks sellist asuvad Võrumaal, mille lõunaservas asutatav Haanjamaa kui ka maakonna põhjaosas loodav Võhandu vald võiksid asjatundjate hinnangul kanda mõnd teist nime.

Võhandu valla nime peetakse sobimatuks põhjusel, et Eesti pikim jõgi läbib hoopis suuremat hulka omavalitsusi, kui need kolm valda, kes ühinedes Võhandu nime endale himustavad. Lasva, Sõmerpalu ja Võru ühendvald võiks nõukogu hinnangul saada nimeks Võru vald.

Lasva Võhandust ei loobu

Kui Võru vallal poleks oma nime säilimise vastu midagi ning ka Sõmerpalu esindajad on Võhandu järel teise nime-eelistusena nimetanud just Võru valda, siis Lasva ei kavatse Võhandust lihtsalt loobuda.

„Ei plaani küll seda muuta,” kinnitas Lasva vallavanem Juris Juhansoo Lõunaeestlasele. „Võhandu vald on täiesti loogiline nimi.”

Pealegi pole tema sõnul ükski teine Võhandu-äärne uus ühendvald sellele nimele pretendeerinud, mistõttu ei tohiks see kellelegi probleemiks olla.

Probleeme ei tekkinud Võhandu nimega ka ühinemisläbirääkimiste ajal ning see polnud ka rahvakoosolekutel enamusele vastukarva. „Miks peaks nüüd veel midagi välja hakkama pakkuma?” küsis Juhansoo.

Tema hinnangul teeb lõpliku otsuse nime sobivuse üle vabariigi valitsus ning kui valitsusele on Võhandu nimi vastuvõetamatu, tuleks kolmele vallale Juhansoo sõnul anda lisaaega uue nime valikuks.

„Peame kogu protsessi kordama,” rõhutas Juhansoo, viidates, et Lasval ei olda nõus automaatselt teise valikuna nime Võru vald poolt hääletama.

Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden on varem Lõunaeestlasele rääkinud, et Võru valla inimesed kalduvad eelistama praeguse nime säilitamist ning selle poolt räägib ka argument, et 58 protsenti uue valla inimestest elab just praeguses Võru vallas.

„Ei rutta asjakäikudest ette, vaatame, mida otsustab vabariigi valitsus,” ütles Süüden detsembris (vt videot).

Uus Haanjamaa või vana Rõuge?

Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu valla ühinemisel loodav Haanjamaa vald võib samuti saada teise nime, kui ühinejad kokku leppisid.

Viie volikogu ühisel hääletusel edestas nimi Haanjamaa vald vaid ühe häälega Rõuget ning riigi kohanimenõukogu hinnangul valisid rahvaesindajad oma uuele vallale halvima nime võimalikest.

„Et kohanimenõukogu ei poolda Haanjamaa nime, oli teada oktoobris,” kinnitas Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna Lõunaeestlasele. „Seda teadsid kõik partnerid.”

Lisaks Haanjamaale ja Rõugele oli ühinejatel kaalumisel ka nimi Lõuna-Võrumaa vald. Viimast pidas kohanimenõukogu Saarna sõnul isegi paremaks kui viimaks sõelale jäänud Haanjamaad.

Haanjamaa on kohanimenõukogu hinnangul selleks liiga kitsas mõiste, et Valgamaast Setumaani ulatuvale omavalitsusele selle järgi nimi anda. Nõukogu soovitab vahetada see välja vana kihelkonnanime vastu ning nimetada uus vald Rõuge vallaks.

„Pall on vabariigi valitsuse käes,” ütles Saarna. Kui valitsus peaks Haanjamaa nimele eitavalt vastama, tullakse selle teema juurde tema kinnitusel tagasi.

Haanjamaa on kompromiss

Misso valla poolt läbirääkimistel osalenud ettevõtja Tiit Niilo hinnangul oleks mõistlik, kui ühinejad nime-teemat uuesti üles ei võtaks, vaid ootaks ära valitsuse otsuse.

„Meie inimeste silmis oli see [nimi] kompromiss,” lausus Niilo.

Millal Võrumaa valdade ühinemisdokumendid valitsuse istungile jõuavad, pole praegu teada. Juhul kui valitsus jätab ühinemise nime tõttu kinnitamata, teeb rahandusministeerim asjaomastele omavalitsustele ettepaneku kohanimenõukogu suunised uuesti läbi arutada.

Arved Breidaks

Vaikuseminutiga kell 10.30 tähistati teisipäeval Võru kalmistul 97 aasta möödumist hetkest, mil Vabadussõja lahingutandril vaikisid relvad.

3. jaanuaril 1920 lõppes 402 päeva kestnud eestlaste võitlus on riigi eest, mis nõudis üle 6000 kaasmaalase elu. Neist 4000 langes otseses lahingutegevuses.

„97 aastat tagasi, mil vaherahu välja kuulutati, olulised lahingutegevused just idarindel käisid, mis olid Tartu rahulepingu jaoks olid väga olulise väärtusega,” rääkis Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem kapten Toomas Pindis Lõunaeestlasele.

„Et kes millised jõujooned ja millised teemapunktid Tartu rahulepingusse sisse saaksid ja just Eesti poole peal väga palju oli siis ka langenuid lahingutegevuses,” lisas ta.

Pärjad asetati Vabadussõjas hukkunute Võru mälestusmärgi juurde maavalitsuse, linnavalitsuse, 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljoni ja Kaitseliidu Võrumaa maleva poolt.

Eesti ja Nõukogude Venemaa jõudsid rahulepingu allkirjastamiseni 2. veebruaril, mil Tartu rahu tulemusel loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist nõudmistest Eesti vastu ning tunnustas Eesti iseseisvust.

Vaata pilte ja videolugu Võru kalmistult.

Arved Breidaks

Võrumaal elas rahvastikuregistri andmeil 1. jaanuari seisuga 34 186 inimest ehk 451 hinge vähem kui aasta tagasi. Ainsana suurenes maakonnas elanike arv Lasva vallas.

„Meil oli aimu, et see aasta võib hästi lõppeda,” ütles Lasva vallavanem Juris Juhansoo Lõunaeestlasele. „Väga rõõmustav.”

Vallavanemal on põhjust rõõmu tunda, sest ainsa Võrumaa omavalitsusena suurenes Lasva elanike arv 16 inimese võrra 1726-le. Veel kaks aastat tagasi märgiti Lasva elanike arvuks 1685, kuid seejärel on rahvaarv suurenenud 41 inimese võrra.

Kuidas õnnestus Lasval vastuvoolu ujuda, jääb Juhansoo sõnul mõistatuseks. „Kokkuvõttes me muidugi töötame selle nimel, aga mis need konkreetsed põhjused on, ei oska öelda,” lausus vallavanem.

Küll näitab aga kinnisvaraturg, et nõudlus elamispinna järele Lasva vallas on olemas. „Kui elamiskõlbulik elamine müüki tuleb, siis läheb see nagu soe leib,” kinnitas Juhansoo.

Mujal maakonnas langus

Napilt sattus miinusmärgiga valdade sekka Võru vald, kus aasta kokkuvõttes vähenes elanike arv ühe inimese võrra 4799-ni. Vähem kui kümne elaniku võrra vähenes ka Haanja valla elanike arv (-8).

Maakonna suurimas omavalitsuses Võru linnas kahanes elanike arv 261 inimese võrra 12 367-ni. Samas võrreldes 2015. aastaga Võru elanike kahanemise kiirus aeglustus ning ilmselt suudab linn ka alanud aasta lõpetada elanike arvuga üle 12 000 piiri.

Võru maakonna rahvaarv langeb käesoleval aastal aga suure tõenäosusega alla 34 000 elaniku nivoo.

Arved Breidaks

Võrumaa elanike arv 1. jaanuaril 2017

OMAVALITSUS	ELANIKE ARV (muutus)
Antsla vald	3376 (-22)
Haanja vald	1099 (-8)
Lasva vald	1726 (+16)
Meremäe vald	1075 (-18)
Misso vald	630 (-15)
Mõniste vald	845 (-28)
Rõuge vald	2201 (-12)
Sõmerpalu vald	1775 (-24)
Urvaste vald	1273 (-19)
Varstu vald	1036 (-39)
Vastseliina vald	1975 (-29)
Võru vald	4799 (-1)
Võru linn	12 367 (-261)
KOKKU	34 186 (-451)

Allikas: Võru maavalitsus, rahvastikuregister

Võru maavanem Andres Kõiv teeb ettepaneku liita ühinevad Vastseliina-Orava vald Võhandu vallaga, Meremäe vald Mikitamäe ja Värskaga ning soovitab valitsusel jätta Antsla-Urvaste sundliitmata.

„Olen seda meelt, ja keegi pole komisjonis vastu olnud, et Vastseliina-Orava vald liidetakse nn Võhandu vallaga,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele.

Võhandu valla moodustaksid sellisel juhul Võru, Sõmerpalu, Lasva, Vastseliina ja Orava vald, kuid tänini pole täit selgust, kas nad võivad nime Võhandu vald ka tegelikult kasutusele võtta, sest riiklik nimekomisjon sellist nime ei soovita.

Antsla võiks jääda erandiks

Kuigi Võrumaa omavalitsuste elanike arv aastavahetuse seisuga pole veel teada, on kindel, et lisaks Vastseliina-Orava ühendusele jäi 5000 elaniku piiri nõue täitmata ka maakonna teises servas asuval Antsla-Urvaste tulevasel ühendvallal.

Loodava Antsla valla osas tuleks Kõivu hinnangul valitsusel teha erand ning jätta see vald sundliitmata.

„Kui vaadata territooriumi ja asustustihedust, siis Antsla-Urvaste vallal on 11,2 inimest ruutkilomeetri kohta, samas näiteks Haanjamaa valla asustustihedus on 5,6 inimest ruutkilomeetri kohta,” rääkis Kõiv. „See näitab, et haldusvõimekus on [Antslal] täiesti olemas.”

Meremäe ja Luhamaa liigub Setomaa poole

Põlva maavanem Igor Taro teatas esmaspäeval, et teeb nädala pärast kogunevale haldusreformi Lõuna-Eesti komisjonile ettepaneku sundliita Mikitamäe, Värska, Meremäe ning Misso valla Luhamaa nulk Setomaa vallaks.

„Toetan seda,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele. Tema sõnul on nii peaminister kui riigihalduse minister avaldanud valmisolekut asutada Setomaa vald.

Riigihalduse minister Mihhail Korb teatas eelmisel nädalal, et Eestis ootab sundliitmine eest 25 omavalitsust. Neile valdadele tehakse ettepanek, millise omavalitsusega nad võiksid ühineda ning hiljem toimub kas vabatahtlik ühinemine, vald sundliidetakse või kui omavalitsus suudab tõestada enda võimekust, jätkata ka iseseisvalt.

Alamõõdulistele omavalitsustega edasise toimimise osas teeb uuel aastal riigihalduse ministrile ettepaneku piirkondlik reformikomisjon ning seejärel langetab otsuse valitsus.

„Ehk kõik omavalitsused, kes ei täida 5000 kriteeriumi, saavad ülesande läbi rääkida naabervaldadega ja selleks neile antakse kolm kuud aega,” selgitas Korb valitsuse pressikonverentsil. „Kui need kolm kuud mööduvad, siis vabariigi valitsusel on jälle ülesanne ühinemised kinnitada või n-ö sundliita neid, kes oma ühinemisülesandega ei saa hakkama või ei leia ühist keelt või ei lepi omavahel kokku.”

Arved Breidaks

 

Võru vallavolikogu kiitis kolmapäeval heaks ühinemislepingu Lasva ja Sõmerpalu vallaga, kellega kolme peale soovitakse moodustada 8300 elanikuga Võhandu vald. Millised mõõtmed ja nime Võrumaa suurim vald lõpuks saab, pole veel selge.

Kolmest ühinejast oli Lasva valla volikogu ühinemisotsuse heaks kiitnud juba 25. novembril ning kui üllatusi ei juhtu, annab Sõmerpalu volikogu oma õnnistuse uuele omavalitsusele 16. detsembril.

„Kõige raskem oli algus, sest see oli meie jaoks täiesti uus teema,” tunnistas Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden Lõunaeestlasele liitumisläbirääkimisi kokku võttes. „Keegi meist ei tahtnud vabatahtlikult kellegagi liituda – kõik kolm valda on tegelikult sellised, kes saavad iseendaga väga hästi hakkama.”

Praeguseks ollakse Süüdeni kinnitusel ühinemismõttega juba harjunud ning seda võetakse paratamatusena. „Kui on käsk ja teisiti ei saa, siis tuleb see ära teha,” lausus ta.

Võhandu või Võru?

Kuigi ühinejad on otsustanud panna uuele vallale nime Eesti pikima jõe järgi, pole praeguseks veel kindlust, et nii ka läheb.

„Nime poolest on meil, jah, praegugi veel teema üleval,” nentis Süüden. Tema sõnul ei poolda riigi kohanimekomisjon uutele omavalitsustele nimede panekut, mis tuletatakse mõnest suurest loodusobjektist, nagu näiteks Peipsi järv või ka Võhandu jõgi.

Seega pole võimatu, et kolme valla esindajail tuleb nime-küsimuse juurde tagasi tulla ning siis tõstetakse lauale Võru valla nimi.

„Ei rutta asjakäikudest ette, vaatame, mida otsustab vabariigi valitsus,” rõhutas Süüden. „Kui vabariigi valitsus otsustab, et see ei sobi, siis ma olen aru saanud, et meie partnerid on valmis sellisel juhul kaaluma Võru valla nime.”

Süüdeni hinnangul räägib Võru valla nime säilitamise poolt tõik, et ligi 58 protsenti tulevase valla elanikest on praegused Võru valla elanikud, kes ühtlasi oma vallanimest loobuda ei soovi.

Teisalt pole ka selgust, kas Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald saavadki vaid kolmekesi uude valda kuuluma, sest pole võimatu, et nendega liidetakse ka haldusrefomi seaduse mõistes alamõõdulised Vastseliina-Orava ühendvald ning Meremäe vald.

Sellisel juhul tõuseks uue valla elanike arv suurusjärku 11 400, mis ei jääks enam palju maha Võru linnast, kus tänavu aasta alguses elas pealt 12 600 inimese.

„See oli selge, et tekivad kohad, kus lihtsalt ei ole võimalik 5000 elaniku künnist täita,” on Võru vallavanem Georg Ruuda varem Lõunaeestlasele öelnud. „Kui sundliidetakse, siis on meil veel võimalik natuke vaielda, aga seadus on seadus ja kui sundliidetakse, siis tuleb sellega leppida.”

Arved Breidaks

Riigihalduse minister Mihhail Korb kutsub omavalitsusi ühinemistega sel aastal ise lõpuni minema, et mitte jääda valitsuse algatatud ühinemiste vooru, kus tingimused on ühinejate jaoks ebasoodsamad.

„Kutsun kõiki omavalitsusi üles leidma ühiselt parim lahendus oma kodukandi jaoks,” ütles Korb omavalitsustele saadetud kirjas. „Vaid teie ise teate, kellega koostöös saate kõige paremini edendada oma piirkonna arengut. Kohalike elanike huvides on, et võimalikult paljud kokkulepped, kellega ja mis tingimustel ühinetakse, sünniksid veel enne selle aasta lõppu ehk seaduses määratud omaalgatuslike ühinemiste tähtaega.”

Vastavalt haldusreformi seadusele tuleb kohalike volikogude endi algatatud ühinemised lõpule viia selle aasta lõpuks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.

Sel aastal volikogude endi algatusel toimuvaid ühinemisi toetab ka haldusreformi seaduse kohaselt ühinemistoetus, mis on olenevalt elanike arvust vahemikus 300 000 kuni 800 000 eurot iga ühineva omavalitsuse kohta, kui ühinemise järgses omavalitsuses elab vähemalt 5000 inimest. Lisaks kaasneb täiendav ühinemistoetus 500 000 eurot iga enam kui 11 000 elanikuga uue omavalitsuse sünniga. Seevastu valitsuse algatatud ühinemiste vooru jäädes kaetakse ühinejatele ainult ühinemisega seotud otsesed kulud.

Üle Eesti toimuvad praegu umbes 140 valla ja linna vahel liitumisläbirääkimised 40 piirkonnas, teatas rahandusministeerium. Eestis on 213 omavalitsust, eeldatavalt väheneb nende arv ühinemiste tulemusena kuni kolm korda.

Lõunaeestlane

Kuna maa on varajase lumevaiba all veel sula, kasutavad põllumehed ära võimaluse maakamar enne õige talve saabumist pahupidi pöörata.

Esmaspäeval võis lumisel põllul tehtavat sügiskündi näha Võrumaal Väimelas.

Ilmajaam lubab lähemateks ööpäevadeks juba krõbedamat talveilma, mis küllap ka maakamara ära külmutab.

Arved Breidaks

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv kommenteerib Lõunaeestlases Kagu politseijaoskonna loomist, mis moodustatakse praeguse Põlva, Valga ja Võru jaoskonna varal.

Kagu jaoskonna loomise projektimeeskonna eesmärgiks on pakkuda järgmise aasta kevadeks välja terviklik kontseptsioon, kuidas jaoskondade liitmise tulemusel saaks regioonis olev politseiressurss parima rakenduse ning juhtimine muutuks seejuures lihtsamaks.

Rõhutan, et [25. oktoobri] Postimehes avaldatud joonis Kagu jaoskonna võimalikust ülesehitusest on esialgne, pooleliolev tööversioon ehk üks võimalikest nägemustest, kuidas võiks Kagu jaoskond funktsioneerida.

Juhtimismudel vaadatakse üle

Praegu on talituse juhi alluvuses väiksemates jaoskondades keskmiselt 30, suuremates ka kuni 75 inimest. Seda on ilmselgelt palju ning juhil ei ole sellise koormuse juures võimalust oma inimesi suunata, abistada, toetada ega kuulata. Lisaks töötab patrulltalituse juht päevasel ajal kabinetis, kui enamik tema meeskonnast on välitööl ja neist pooled öisel ajal.

Seega on juba praegu reaalseks vahetuste töö korraldajaks ja inimeste eest vastutajaks välijuht, piirkonnapolitseinike puhul piirkonna vanem. Seda vaatamata sellele, et tänases struktuuris neil juhtimisõigust või -kohustust ei ole.

Praeguse juhtimismudeli kitsaskohtade lahendamiseks analüüsitakse erinevaid lahendusi ning pakutakse välja struktuur, kus juhtimine liigub kabinetist inimestele lähemale ning iga juht veab eest kümmekonna liikmega tiimi. Seda mudelit hakkame rakendama pilootprojektina Lõuna prefektuuris, kus praeguste Võru, Valga ja Põlva jaoskondade jätkusuutlikkuse küsimust on ka varasemalt arutatud.

Need keskmiselt 60 töötajaga jaoskonnad on olukorras, kus lähiaastatel võib kolmest jaoskonnast kokku pensionile siirduda üle 30 inimese ning juba praegu on näha, et samas tempos inimesi värvata pole võimalik. Kolme jaoskonna ühendades tekib võimalus ressurssi paindlikumalt kasutada ning samuti on asendamist ja maakondadeülest üksteise toetamist lihtsam korraldada.

Jäävad nii inimesed kui majad

Kagu-Eesti jaoskonna loomisega ei kao praegustest asukohtadest teenindused ega inimestega täidetud politseimajad. Olulisel määral muutub vaid jaoskonna juhtimisstruktuur. Praeguse Valga jaoskonna menetlejad ja piirkonnapolitseinikud jäävad oma praegustele töökohtadele samades ruumides. Välitöö inimeste jaoks muutuvad teeninduspiirkonna piirid, kuid endiseks jääb vahetuse algus ja lõpp-punkt.

Praegu määratleme Kagu jaoskonna pilootprojektis, millised on selle peamised tööpõhimõtted. Edasiselt moodustab tulevane jaoskonna juht selle aasta lõpuks oma meeskonna, kellega koos sisustada töökohad ning planeerida vajadusel töötajate liikumised teistele ametikohtadele.

Seda arvesse võttes on täna ennatlik spekuleerida, kas või mitu piirkonna välijuhti või talituse juhi ametikohta kaotatakse või mitte, sest need sisulised otsused on veel tegemisel. Äsja käivitunud pilootprojekti osas on praegu sisuliselt kaks kindlat otsust: 1) antud pilootprojekti raames ühendame Põlva, Võru ja Valga jaoskonnad Kagu jaoskonnaks; 2) kolme senise jaoskonna juhi asemel asub tööle üks Kagu jaoskonna juht. Nendele juhtidele, kelle ametikoht kaob, pakume uues struktuuris teist töökohta.

Pilootprojekti eesmärk ei ole inimeste vähendamine või teeninduskohtade kaotamine, vaid juhtimisfunktsiooni viimine töötajale lähemale ning mõistliku suurusega tööperede loomine. Samuti on meie huviks tagada oma inimestele jätkusuutlik politseiteenus, milleks jaoskondade jõudude ühendamine ning sellest tekkiv paindlikkus on ainuke väljapääs.

Pilootprojekt ei ole vahetult tingitud ei haldus- ega riigireformiga kaasnevast uuest haldusjaotusest. Seda enam, et praegu pole teada, millised valdade ühinemised võivad maakonnapiire ületada. Põhimõtteline küsimus mõlema muudatuse puhul on: kuidas oma jõude paremini ühendada? Arvestades, et Põlva, Võru ja Valga jaoskondadel on pikka aega olnud palju ühiseid toimetamisi, võimaldab nende ühendamine ja ühtne juhtimine politseil tulevikus tõhusamalt reageerida.

Kagu-Eesti jaoskonda ei looda kokkuhoiu eesmärgil, kuid tehtud on põhimõtteline otsus, et kogu raha, mis muudatusega õnnestub säästa, jääb jaoskonna palgafondi. Vähemotiveeriv töötasu on peamine põhjus, miks inimesi on raske värvata.

Politseinikul peavad olema põhiteadmised juriidikast, ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt väga heas vormis ning saama hakkama pideva stressiolukorra ja inimlikult raskete situatsioonidega. See töö peab olema vääriliselt tasustatud, mistõttu otsib PPA pidevalt võimalusi välitööametnike palga suurendamiseks.

Võrumaa liikluses on tänavu elu kaotanud juba neli inimest ehk kaks korda rohkem kui mullu kogu aasta jooksul. Viimati juhtus traagiline õnnetus 22. oktoobri öösel, kui Antsla vallas hukkus 22-aastane mees.

„Varasematel aastatel – möödunud ja ülemöödunud aastal – oli kaks hukkunut aasta jooksul, täna ei ole kümme kuudki läbi, aga meil on neli noort inimest hukkunud,” rääkis Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Anti Paap Lõunaeestlasele.

Kõige traagilisem kuu liikluses oli juuli, kui Võrumaal hukkus õnnetuse tagajärjel kaks inimest. Neist ühe puhul sai saatuslikuks autojuhi üleväsimus ning teisel puhul juhi raske alkoholijoove.

Kahe viimase traagilise õnnetuse uurimiseks algatatud kriminaalmenetlused veel käivad, ent juba praegu võib Paabi hinnangul arvata, et kui 22. oktoobri öösel Antsla vallas hukkunud noorel mehel olnuks turvavöö sõidu ajal kinni, võinuks ta õnnetusest pääseda eluga.

Mida saab politsei teha selleks, et liiklusõnnetusi vähem juhtuks?

„Politsei on järjepanu rohkem panustanud liiklusjärelevalvesse,” kinnitas Paap.

Lisaks on tema sõnul kavas koos Võrumaa autokooliga alustada ohutusprogrammi, mille käigus räägitakse ja näidatakse algajatele autojuhtidele videosid, kuidas liiklusõnnetused on juhtunud ning mida saab nende ärahoidmiseks ette võtta. „Et panna inimesi mõtlema enne seda kui nad esmase juhiloa kätte saavad,” lisas Paap.

Vaata jutuajamist Anti Paabiga järgnevast videost.

Arved Breidaks