Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuidagi märkamatult on asjalood arenenud sinnamaale, kus Eesti presidendi töö tegemisest on saanud suursündmus või lausa sensatsioon.

„President töötab!”, „President teeb tööd!” kõlasid hüüdlaused eelmisel aastal, kui president lühikest aega Ida-Virumaal viibis. Ajakirjandus oli aetud täiesti pöördesse sellest, et president teeb oma tööd. Ja veel Ida-Virumaal, justnagu see koht ei asukski Eestis, vaid mõnes teises riigis või lausa teisel planeedil.

Nüüd kordus sama asi Kagu-Eestiga. Sellest hakati pasundama juba tükimaad varem, et president tuleb ja töötab. Ja siis ta muudkui tuli, tuli, tuli, kuni lõpuks oli kohal ja sellest sai taas meediasündmus. Mis on loomulikult hea, et elu Kagu-Eestis kajastatakse. Kurvem on muidugi see, et suured meediaväljaanded kajastasid Kagu-Eestis presidendi tegemisi, selle asemel, et kirjutada sellest, mis elu Kagu-Eestis tegelikult elatakse. Aga selleks, et kirjutada sellest, mis elu Kagu-Eestis päriselt elatakse, tuleb mõnda aega kohapeal viibida, mida aga suurlinna eluga harjunud ajakirjanikud teha ei viitsi.

Ajakirjanikke oleks patt milleski süüdistada, nemad lihtsad inimesed, luust ja lihast tegelased ning olukorras, kus president ja kõik muud tähtsad ninad on end Tallinnas või selle ümbruses sisse seadnud, ei sobi neilgi trende murda. Mis seal salata, paljude Lõuna-Eesti noortegi jaoks on ajakirjaniku amet Tallinnas hüppelaud ellu. Üüritakse omale hinge hinnaga väike korter mõnes haisvas Lasnamäe tornelamus, kannatatakse õhtuti valdavalt venekeelset joodikute mulinat ning nositakse oma viimaste veeringute eest ostetud saiakest, et päeval väljaande omaniku suuniste ja truu toimetaja juhiste järgi kirja panna, kui ilus ja tore on elu pealinnas ning järjest paremaks läheb.

Eks samasugune tegelane on ka president ise, üksikema kasvatatud vaesest perest tüdruk, kes tänu nõukogude korrale sai maailma parima hariduse, aga kes seda nüüd häbeneb. Siit võib otsida ka Kagu-Eesti majandusliku allakäigu põhjuseid: see tuleb piirkonnast lahkunud noorte inimeste, praeguste otsustajate häbist. Nad häbenevad oma juuri, kõike seda, tänu millele nad on elus edasi jõudnud. Aga neidki oleks patt milleski süüdistada, nad on lihtsalt väiksed asjapulgad massis, mis karjana kuhugi jookseb. Antud juhul kõik koos kuristiku poole. Sest kõik saavad aru ja mõned on nõus isegi mokaotsast tunnistama, et Eesti parim elukeskkond on nii kliima kui geograafia poolest Lõuna-Eesti. Ja et Tallinn oma lageda ja madala reljeefi ning jahedate ja niiskete põhjatuultega on soodne ainult haiguste, see on kroonilise nohu ning vanemas eas radikuliidi tekkimiseks. Kõigele lisaks veel radioaktiivsest diktüoneemakildast pärinev radoon, mis Põhja-Eesti ranniku elanikel kopsuvähki soodustab.

Rumaluses presidenti süüdistada ei saa, sest ta on õppimisvõimeline. Kui veel eelmisel aastal käis ja kuulutas ta Ida-Virumaal, kui tore on seal elada ja et see (Ida-Viru) on järgmine edulugu, siis Kagu-Eestis ta seda viga enam ei teinud. Sest siis oleks kohe küsitud, et kui elu siin nii tore on, nagu ta väidab, siis miks ta ise piirkonda elama ei tule. Loogiline ju on, et inimene elab seal, kus väidab elu kõige parem olevat. Vastasel korral on ta kas idioot või valetab.

Tuntud lapsesuu, eelmine riigihalduse minister Janek Mäggi käis ja kuulutas veel eelmisel aastal, kui tore on elu Eesti erinevates kohtades, et Valga on Eesti uus edulugu jne, ise samal ajal kinnitades otsuseid sünnitusosakonna sulgemise kohta sealsamas Valgas. Lõpuks oli tal suu vett täis ja enese õigustuseks polnud muud öelda kui legendaarseks saanud sõnad, et sünnitada saab ka põllu peal.

Eesti sõjajärgne esimene president Lennart Meri on küll põhiliselt tuntud oma värvikate välisvisiitide poolest, aga muul ajal käis ta pidevalt mööda Eestit ringi, ilma erilise kisa ja kärata. Sest see oli tema töö. Presidendi töö on inimestega kohtuda ja suhelda. Eestis on see ülimalt lihtne, kuna Eesti on väga pisike, ühest otsast teise vaid mõnisada kilomeetrit. Kannatab läbida isegi jalgsi või jalgrattaga. See, et president oma tööd teeb, peaks olema igapäevane praktika, mitte mõned korrad aastas esinev sensatsiooniline sündmus.

Lisaks võiks president rohkem kaasa elada meie sportlastele. Maailma seksikaimaks riigijuhiks peetav Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović on tuntud selle poolest, et käib ja elab kaasa jalgpalli rahvusmeeskonna mängudele. Rootsi kuningas käib kohal hokimänge vaatamas, nii nagu ka Soome president. Eesti edukaim ala on võrkpall ja äsja osales Eesti meeskond Hollandis EMi finaalturniiril. Eesti presidenti seal näha polnud. Eesti jaoks otsustavate mängude ajal valmistas president Setomaal Inara Luigase juures kodukohvikus pelmeene.

LÕUNAEESTLANE

Kommentaarid

Viimased uudised