Riigikogus on läinud rabelemiseks euroraha pärast. Marrandi: Äkki teeks midagi regionaalarengu heaks?
Avaldatud: 20 veebruar, 2018
Kui seni toetasid poliitikud üksmeelselt Tallinna eelisarendamist, kiitsid takka maaelu laastavale haldusreformile ja vaatasid käsi laiutades pealt Lõuna-Eesti väljasuremist, siis nüüd ollakse justkui nagu eile sündinud. Nüüd on asutud võitlema Eesti kaheks jagamise ning suuremate toetuste eest, kuigi aastateks 2021-2025 on rong juba läinud.
Riigikogus on läinud suuremaks rabelemiseks euroraha pärast. Nimelt on Eestil oht suurematest eurotoetustest ilma jääda, kuna riigi majanduse tase elaniku kohta tervikuna on jõudnud 3/4-ni Euroopa Liidu keskmisest. Nüüd aga tahetakse Eesti kaheks jagada, kuna Tallinna tase on juba Euroopa Liidu keskmisest kõvasti üle, aga ülejäänud Eesti on alles kusagil poole peal. Ärganud on sotsid, kelle toetus kukub kolinal seoses valitsuse aktsiisipoliitikaga ja kel on vaja midagi murrangulist ette võtta, et tuleval aastal valimistel üldse Riigikokku pääseda.
Järgneb Riigikogu SDE fraktsiooni liikme Jaanus Marrandi arvamuslugu Eesti kaheks jagamise teemal.
Pärast sotsiaaldemokraatide volikogu hiljutist ettepanekut jagada Eesti eurotoetuste taotlemisel kaheks piirkonnaks käivitus usin debatt. Regionaalpoliitikale alati suhteliselt põlastava pilguga vaadanud reformierakondlased on opositsioonis olles muutunud vähemalt Aivar Sõerdi suu läbi sellise jagamise toetajaks. Teisalt on keskerakondlased sattunud skisofreenilisse positsiooni, kus riiklikult mõeldes võiks justkui toetada suuremat regionaalsust, kuid Tallinnas võimul olles peaks nagu rääkima teistmoodi juttu.
Tõsiasi on aga see, et Tallinn ja Harjumaa on ülejäänud Eestist pikalt eest ära läinud: sealne sissetulekute tase moodustab 108 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Mujal Eestis on see pigem 50 protsenti. Tallinn on muust Eestist poole rikkam! Tallinnas liigub kaks kolmandikku rahast ja sinna on koondunud 60 protsenti majanduspotentsiaalist. Õieti ongi Tallinn kogu muu Eesti jaoks justkui omaette maailm. Seal on piisav asustustihedus ja kogus inimesi ning ärilist aktiivsust selleks, et turg toimiks. Ja Tallinnas turg toimibki. Provintsis ohatakse tšehhovlikult Tallinnasse, Tallinnasse ja need, kes tahavad oma aktiivsust valla päästa ja teadmisi rakendada, leiavadki pealinnas võimaluse. Tallinn ruulib täiega, ütlevad noored! Muu Eesti suhtes oleme harjunud liigagi sageli kuulama, kuidas haritud inimesed ei leia rakendust, kuidas kinnisvaratõrge ei lase ehitada kaasaegseid elamuid ja kuidas pole võimalik investeeringuid teha, sest pole head tööjõudu.
Hopsti, ongi ring täis ja provintsil jääb üle edasi provintsistuda. Tundub, et tõeks on saamas kunagise IRLi siseministri ja hilisema Edgar Savisaare kambajõmmi Jüri Mõisa ennustus, et las kõik inimesed tulevadki Tallinnasse ja polegi miskit häda. Ka pikaajaline Tallinna linnapea Savisaar rääkis ise sellest, kuidas kogu Eesti peaks tegema nii nagu Keskerakond on teinud Tallinnas. Nüüd leiabki noor Tallinna kommunaalpoliitik Tõnis Mölder samas tuules, kuidas ikka kuidagi ei saa nõustuda Tallinnalt euroraha äravõtmisega, sest see kahjustavat Tallinna arengut ega ole põhjendatud.
Teised keskerakondlased eesotsas minister Jaak Aabiga kõnelevad aga sellest, kuidas tuleb valitsusasutusi pealinnast välja viia ja väiksematesse linnadesse vägisi aktiivsust tekitada. Lisaks on Keskerakonnale iseloomulik jagada pea alati suure kisa ja käraga ära mõned miljonid regionaalseteks projektideks ja eelistada samal ajal vaikselt sadade miljonite eurode ulatuses pealinna. Selline kurb regionaalpoliitiline skisofreenia. Äkki lõpetaks selle jama ära ja teeks teistmoodi!
Teeks niimoodi, et tõepoolest jagaks Eesti ausalt kaheks piirkonnaks ja juhiks eurotoetused pealinnast kaugematesse piirkondadesse. Paneks euroraha toel aluse piirkondade järeleaitamisele nii, et me näeksime 15 aasta pärast, kuidas Eestisse paigutatud 700 miljonit lisaeurot on käivitanud suurema majandusaktiivsuse ja inimeste jõukus on kasvanud sedavõrd, et enam ei jääda Tallinnast poole võrra maha.
Vaimusilmas kujutan juba ette, kuidas Tallinnaga seotud poliitikud kurdavad pealinna vaesumise pärast. Ilmselt on mures ka pealinna kõrgkoolid ja muud asutused, sest euroraha kahanemine võiks oluliselt mõjutada nende tegevust. Tegelikult pole asi muidugi kaugeltki nii hull. Kui euroraha hulk saab olema summaarselt suurem, siis igal juhul väheneb teatud valdkondades vajadus Eesti enda eelarvest jagatava raha järele. See tähendab aga seda, et meie riigieelarvest on võimalik praegusest märksa suuremal määral rahastada teadus- ja õppeasutusi. Raha, mida Eesti arengusse suunata, on lihtsalt rohkem.
Eesti jagamine kaheks piirkonnaks toob meile tublisti enam euroraha ja lubab saavutada vähemalt 75-protsendilise elatustaseme Euroopa Liidu keskmisest ja seda mitte Tallinna armust, vaid piirkondade tegeliku kasvu tulemusena. See peabki eesmärk olema. Tallinn riigi peamise keskusena saab niikuinii oma, sest siin on tugevam ettevõtluskeskkond ja pole põhjust arvata, et see nõrgeneks. Tallinna puhul peab ka edaspidi paika ütlus, et raha teeb raha.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
