Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

President kuulutas välja riigihangete seaduse muutmise seaduse, mis toob kaasa viimase kümnendi suurima reformi riigihangete korralduses. Tänavu 1. novembril jõustuvad muudatused kaotavad liigse siseriikliku bürokraatia, tõstavad piirmäärasid ning lühendavad hangete keskmist menetlusaega poole võrra.

„Riigi eesmärk on olla ettevõtjatele kiire ja usaldusväärne partner, mitte tekitada põhjendamatuid bürokraatlikke takistusi. Kui kulutame liiga palju aega ülearustele vormitäidetele, nihkub teenuste ja investeeringute jõudmine inimesteni edasi,” ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.

Uue seaduse eesmärk on viia ajale jalgu jäänud, alates 2017. aastast muutumatuna püsivad reeglid vastavusse tänase majandus- ja hinnatasemega. Suurima muudatusena kaovad senine kolmetasandiline süsteem ja siseriiklik riigihanke piirmäär. Edaspidi jäävad alles vaid kaks hanke taset: lihthange Eesti-siseste paindlike reeglite järgi ning Euroopa Liidu reeglitele vastav rahvusvaheline hange.

Menetlusaeg lüheneb poole võrra

Reform lihtsustab statistiliselt ligikaudu poolte (49%) siseriiklike hangete korraldamist, mis moodustavad rahaliselt umbes 10% lepingute kogumahust. See võimaldab hoida haldusressurssi kokku eelkõige väiksemate hangete arvelt,  lühendades menetluse keskmist kestust 87 päevalt märkimisväärselt – ligi 50 päevani.

Lihthanke uued piirmäärad on edaspidi asjade ja teenuste puhul 50 000 eurot, ehitustööde puhul 100 000 eurot ning võrgustikusektoril vastavalt asjad ja teenused 100 000 eurot ning ehitustööd 500 000 eurot. See võimaldab näiteks koolidel, lasteaedadel ja omavalitsustel igapäevaseid oste ja remonttöid korraldada lihtsamalt ja kiiremini.

Samuti muutuvad reeglid ausa konkurentsi tagamiseks selgemaks. Lõppeb olukord, kus maksuvõlga saab hankemenetluse jooksul korduvalt viimasel minutil „parandada”. Lisaks kaob väiksemate hangete puhul kohustuslik ja sageli formaalne lisakontroll, näiteks alapakkumuste selgitamine või hanke osadeks jagamise põhjendamine. Eraldi tähelepanu on pööratud riigikaitsele – kriitilisi ja julgeolekuga seotud hankeid saab edaspidi teha märgatavalt kiiremini ja paindlikumalt.

Lisaks menetluste kiirendamisele toovad seadusemuudatused kaasa olulise sammu turu läbipaistvuse suurendamisel ja ettevõtjate teavitamisel. Alates 1 jaanuarist 2027 muutub kõigile hankijatele kohustuslikuks oma hankeplaanide avaldamine riigihangete registris. See annab ettevõtjatele, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, parema ja varasema ülevaate riigi plaanitavatest tellimustest ning võimaluse oma tegevust ja pakkumusi ette planeerida.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. novembril 2026. Kõik hankemenetlused, mis on alustatud enne seda kuupäeva, viiakse lõpuni nende alustamise ajal kehtinud reeglite kohaselt. Seaduse rakendamine ei too kaasa otseseid lisakulusid riigieelarvele, vaid vähendab halduskoormust.

Viimased uudised