Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Täna esitletud PISA 2015 uuringu viimasest osast selgus, et Eesti 15-aastased õpilased on meeskondliku probleemilahendamise oskusega Euroopas esikohal ning maailmas kuuendad.

Uuringust selgus, et tüdrukud on tugevamad meeskondlikult probleemide lahendamises, poisid individuaalselt.

Probleemilahendamises on paremad need õpilased, kes on motiveeritud, õpivad rõõmuga, on käinud lasteaias ja saavad hästi läbi õpetajate ning koolikaaslastega, lisaks õpivad positiivse õhkkonnaga koolis. Samuti suhtlevad nad sõpradega nii sotsiaalmeedias kui tavaelus ning kodus täidavad ka omi kohustusi. Ka nende vanemad tunnevad lapse päeva ja tegemiste vastu huvi. Samuti on paremad meeskonnas probleemi lahendajad need õpilased, kes kasutavad arvutit küll suhtlemiseks, kuid mängivad vähem arvutimänge.

Uuringust tuli ka välja, et meeskondliku probleemilahendamise oskusega on tüdrukud paremad, eriti eestikeelsetes koolides.

PISA 2015 uuring näitas ühtlasi seda, et Eesti läks mööda Soomest, mida on peetud seni hea hariduse etaloniks. Eesti kerkis maailmas hariduse kvaliteedi poolest 6. kohale, Soome jäi 7. kohale. Loodusteadustes kerkis Eesti koguni 2. kohale Jaapani järele, matemaatikas on Eesti aga Jaapani, Korea ja Šveitsi järel 4. kohal, Soome aga langes 8. kohale. Seejuures on Eestis eriti tubli arengu teinud poisid.

PISA 2015 test viidi Eestis läbi täies mahus elektrooniliselt. Uuringu peamine fookus oli loodusteadustel, lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja oskusi funktsionaalses lugemises ning õpilaste meeskondlikku probleemilahendusoskust. Probleemilahendamise ülesande puhul oli üheks meeskonnaliikmeks õpilane, kelle sooritust hinnati, teised kaks kuni neli meeskonnaliiget olid nö virtuaalsed kaasõpilased ehk arvutisimulatsioonid.

Meeskondlikku probleemilahendusoskust defineeritakse kui õpilase võimet olla tõhusalt kaasatud protsessi, mille käigus kaks või enam meeskonnaliiget üritavad lahendada probleemi, ühendades oma teadmised, oskused ja jõupingutused, et jõuda lahenduseni.

TAUST:

  • PISA uuring mõõdab, kuidas 15-aastased õpilased rakendavad õpitut igapäevaelus, üldistavad ning seostavad teadmisi ja oskusi. Uuring ei keskendu teadmiste kontrollile, vaid õpitu rakendamisele.
  • Eestis osales testis pool kõikidest meie 15-aastastest ehk 5587 noort (2788 tüdrukut ning 2799 poissi) 206st koolist.
  • Uuringus osales 2015. aastal 72 riiki, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Probleemilahendustesti kohta on andmeid 51 riigi kohta.
  • 78% õpilastest sooritas testi eesti ja 22% õpilastest vene keeles.Mis on hea Eesti hariduse taga?
    1. Eesti haridussüsteem lähtub võrdsuse ja ühtluskooli (comprehensive school) põhimõttest. Kooli ülesanne on tagada igaühele parimad õpivõimalused, hoolimata perekonna elukohast või sissetulekust. Lapsi ei eristata akadeemiliste võimete alusel ja klassikursuse kordamist rakendatakse erandjuhul. Väga palju toetatakse hariduslike erivajadustega õpilasi.
    2. Õpetajad on valdavalt nõutava kvalifikatsiooniga ja kõrge professionaalsusega.
    3. Eesti koolil ja õpetajal on suur autonoomia. Õppekavas on kokku lepitud, millised tulemused peab õpilane saavutama, kuid viisid, kuidas eesmärgini jõuda, on kooli juhtkonna ja õpetaja otsustada. Samal ajal toimib nii kooli kui ka riigi tasandil regulaarne tulemuslikkuse seire.
    4. Eestis väärtustatakse haridust kõrgelt ning põhiharidus on olnud väga tugev juba aastakümneid. PIAAC-i uuringu järgi on ka Eesti 50−60-aastaste põhiharidusega täiskasvanute oskused OECD riikide tugevaimate seas. Naiste haridustase on kõrge − 5−64aastastest naistest on kõrghariduse omandanud 45%. Toetatakse õpilaste huviharidust, mis toetab nende võimete ja huvide arengut.
    5. Haridus on nii valitsuse kui ka omavalitsuste prioriteet. Hoolimata vahepealsest majanduskriisist tõstis Eesti aastatel 2005 − 2012 kulutusi õpilase kohta 30 protsenti. Eesti õpetajate palk on viimase viie aasta jooksul tõusnud 50%, OECD riikide hulgas on selline palgakasv olnud üks kiiremaid.

Viimased uudised