Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vaktsineerimine on ja jääb Eestis vabatahtlikuks. Koolides COVID-19 vastast vaktsineerimist ei ole plaanis. Sotsiaalministeerium ei ole soovinud ühegi muudatusega seda põhimõtet muuta. Kavandatava koolides vaktsineerimise määruse muutmise eesmärk on viia see kooskõlla kehtiva seadusega, mis juba praegu lubab erandina arstiabi ja vaktsineerimise üle otsustada ka kaalutlusvõimelisel noorel, kui mingil põhjusel vanema nõusolekut ei ole.

„Praegu kehtiv koolis vaktsineerimist reguleeriv määrus tuleb viia kooskõlla kehtiva võlaõigusseadusega, sest kooliõed vajavad selgeid reegleid selleks soovi avaldavate kooliõpilaste vaktsineerimiseks koolis. Kooliõdedel peab olema üheselt selge, millistel tingimustel võib kooliõde alaealist õpilast koolis vaktsineerida. Üldreegliks jääb ka edaspidi see, et vaktsineerimisotsuse teevad laps ja vanemad ühiselt. Seaduse kohaselt tuleb arvestada kaalutlusvõimelise noore soovi. See on nii kehtivas Eesti seaduses ja selline on ka parim rahvusvaheline praktika,“ selgitas õiguskantsler Ülle Madise.

Juba praegu on alaealistel, kes on võimelised vastutustundlikult kaaluma vaktsineerimise poolt- ja vastuargumente, võimalik võlaõigusseaduse järgi end vaktsineerida perearsti juures. Ka siis, kui vanem pole nõusolekut andnud. Kooliõdede praktika seevastu erineb – osad lähtuvad võlaõigusseadusest ja teised vaktsineerivad üksnes siis, kui on olemas lapsevanema nõusolek.

„Meie eesmärk on hoida noorte elusid ja usaldada nende valikuid. Noored on järjest taibukamad. Sotsiaalministeerium algatas määruse muutmise, kuna meie poole on pöördunud nii õiguskantsler kui mitmed arstide erialaliidud, kes on palunud määruse seadusega kooskõlla viia, et koolides vaktsineerimise reeglid ühtlustada,“ selgitas tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Sotsiaalministeerium on alati pidanud oluliseks vaktsineerimise vabatahtlikkuse põhimõtet. Vaktsineerimise vabatahtlikkus aitab luua ja hoida usaldust, vaktsineerima survestamine annab tagasilöögi.

Koolis vaktsineerimine puudutab 13-aastastele tehtavat mumpsi, leetrite ja punetiste vastast vaktsiini, 15-17- aastastele tehtavat difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiini ning 12-aastastele tehtavat HPV-vastast vaktsiini. Samuti võimaldatakse erandjuhtudel vaktsineerimist ka koolieelsete vaktsineerimistega hilinenud lastele.

Sotsiaalministeerium saatis eelmisel nädalal ühekorraga kooskõlastusringile kaks vaktsineerimisega seotud määrust, millest ühes täpsustatakse koolis vaktsineerimise korraldust. Teise määruse muudatused on eeskätt seotud vaktsineerimise korraldamise ülesannete üleandmisega terviseametist haigekassasse. Samuti tehakse kolmas muudatus, millega lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse COVID-19 vaktsiinid, et neid oleks ka 2023. aastal võimalik haiguse riskirühma kuuluvatele inimestele tasuta pakkuda.

Sotsiaalministeerium kahetseb, et kolme omavahel mitteseotud vaktsineerimist puudutava muudatuse korraga tegemine andis võimaluse nende sidumiseks ja väärtõlgendusteks. Koolides COVID-19 vastast vaktsineerimist ei ole plaanis.

Sotsiaalministeerium tutvub määruse kooskõlastusringil tulnud tagasisidega ning plaanib koos Õiguskantsleri Kantselei esindajatega algaval aastal kohtuda nii kooliõdede kui teiste osapooltega täiendavateks aruteludeks.

Viimased uudised