MTA: Varimajanduse küsitlusuuringu järgi on ümbrikupalga saajate arv kerges langustrendis

2026. aasta varimajanduse küsitlusuuring näitab, et inimeste kokkupuude varimajandusega on viimaste aastatega sarnasel tasemel või mõnevõrra vähenenud. Küsitlusuuring käsitleb ümbrikupalga, deklareerimata üüritulu ning ebaseadusliku alkoholi-, tubaka- ja kütuseturu levikut.

Üle 1200 vastajaga küsitluse järgi sai 2025. aastal regulaarselt või aeg-ajalt ümbrikupalka 4% töötasu saajatest. Ka 2024. aastal oli ümbrikupalga saajaid 4%, 2022. aastal 5%. Küsitluse tulemustest nähtub, et ümbrikupalga risk on suurim ehituses, majutuses ja toitlustuses ning töötlevas tööstuses.

Ümbrikupalgaga nõustumise põhjustena toodi peamiselt välja kaks väidet: „ise soovis, kuna ei taha Eesti riigile makse maksta” ning samaväärselt „tööandja ei pakkunud ametlikku palga maksmist”.

Küsitluses uuriti ka seda, kas vastaja teab oma tutvusringkonnas kedagi, kes ümbrikupalka saab. 23% küsitletutest vastas jaatavalt. Eelmisel aastal oli see näitaja 24%, aastal 2018 aga 27% ja 2019 29%.

„Varimajanduse küsitlusuuringu puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on vastajate endi antud infoga. Siiski annab see küllalt hea tunnetuse varimajanduse levikust ning on Maksu- ja Tolliametile üheks sisendiks riskipildi loomisel,” ütles MTA maksuauditi osakonna juhataja Marju Vahing-Mõttus.

„Küsitluse järgi näitab ümbrikupalga saajate arv stabiilsust või kerget langevat trendi, kusjuures probleem on koondunud teatud tegevusaladele. Nagu näeme ka MTA enda andmetest, on suurimad ümbrikupalga riskid sellistes valdkondades, kus liigub palju sularaha ning esinevad lühiajalised töösuhted,” lisas Vahing-Mõttus. „Seetõttu pöörame ka praegu, suvekuudel, erilist tähelepanu hooajatöödele ning kontrollime töötamise registreerimist ja töötasude korrektset deklareerimist.”

Küsitlusest selgus ka, et töötajate teadlikkust tuleb suurendada. „Paljud inimesed ei tea, et kui tööandja jätab nende eest tulumaksu tasumata, tuleb see töötajal endal deklareerida,” märkis Vahing-Mõttus.

Üüritulu valdkond lisati küsitlusele esimest korda. Tulemused näitasid, et eelmisel aastal sai kinnisvara väljaüürimisest tulu 4% vastanutest. Enamasti üüriti välja korterit ning üüritulu teeniti 1200–8000 eurot aastas. Saadud üüritulu deklareeris enda sõnul 90% üürileandjatest. Küsitlusest tuli ka välja, et iga kümnes inimene teab oma tutvusringkonnas kedagi, kes üüritulu ei deklareeri.

Aktsiisikaupade puhul on pilt valdkonniti erinev. Küsitlus näitab, et salaalkoholi tarbimine on muutunud marginaalseks, eelmisel aastal ostis salaalkoholi 1% tarbijatest ning sama tulemus oli ka 2024. ja 2022. aastal. Aasta-aastalt teatakse ka oma tutvusringkonnas vähem neid, kes salaalkoholi tarbivad.

Ka Lätist kütuse ostmine on vähenenud nii ostukordade kui ka koguste poolest. Eelmisel aastal ostis Lätist mootorikütust 6% vastanutest.

Tubakaturul on salasigarettide tarbimine pikemas vaates langustrendis, kuid tähelepanu vajab alternatiivsete tubakatoodete turg, sest illegaalseid ühekordseid e-sigarette on küsitluse järgi tarbinud 32% e-sigareti kasutajatest. Kuigi tarbimine on enamasti juhuslik, on risk seotud nooremate tarbijatega ja muutuvate tarbimisharjumustega.

Täpsemalt saab küsitlusuuringu tulemustega tutvuda MTA kodulehel.

2026. aasta varimajanduse küsitlusuuringu viis läbi Turu-uuringute AS. Küsitluse eesmärk on hinnata ümbrikupalga, deklareerimata üüritulu ning illegaalse tubaka, alkoholi ja kütuse tarbimise levikut Eesti 18–74-aastaste elanike hulgas. Andmed koguti 2026. aasta märtsis ning kokku vastas uuringule 1210 inimest, mis on representatiivne valim arvestades Eesti elanikkonda.