Minister: Hea kodu ei tohi olla pealinna luksus
Avaldatud: 9 juuni, 2026Kliimaministeeriumis valmis Eesti eluasemevaldkonna teekaart 2035. aastani, mille eesmärk on tuua turule rohkem kvaliteetseid ja taskukohaseid kodusid nii suuremates linnades kui ka väiksemates piirkondades.
„Viimasel kümnendil on suuremates linnades kodude hinnad ja üürid kasvanud umbes kolm korda, inimeste sissetulekud aga umbes kaks korda. Väljaspool suuremaid linnu on eluruumid küll taskukohasemad, kuid valdavalt vanemad, kehvemas seisukorras ja suuremate ülalpidamiskuludega. Hea kodu ei tohi olla luksus ega eeldada kolimist Tallinna või Tartu külje alla. Eesti inimesel peab olema võimalus elada taskukohases, kvaliteetses ja turvalises kodus sõltumata sellest, kas ta elab Põlvas, Tallinnas või Sillamäel,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
Eestis esmakordselt valminud eluasemevaldkonna teekaart käsitleb tervikuna eluasemete ehitamise, renoveerimise, planeerimise, rahastamise ja regionaalarengu küsimused ning pakub välja konkreetsed lahendused, kuidas tuua turule rohkem kvaliteetseid ja taskukohaseid kodusid.
„Riik ei hakka ise kodusid ehitama, kuid peame eemaldama võimalikult palju takistusi,” rõhutas minister Leis. „Kodu hind ja kättesaadavus ei sõltu ainult ehitushinnast. Seda mõjutavad ka planeeringud, maakasutus, rahastusvõimalused ja menetluste kiirus. Riigi roll on kogu see süsteem paremini toimima panna ning teha seda koostöös kohalike omavalitsuste, korteriühistute, arendajate, pankade ja teiste osapooltega.”
Teekaart sisaldab üle 30 tegevuse. See seab esiplaanile planeerimis- ja ehitusmenetluste kiirendamise ning muud leevendused ehitamisega seotud kuludes. Selleks lihtsustatakse ehitus- ja renoveerimisprojektidega seotud menetlusi, vähendatakse dubleerivaid või liigselt piiravaid nõudeid ning panustatakse ehitustehnilisse ja digitaalsesse innovatsiooni. Lisaks tuleb riigi ja kohalike omavalitsuste maad kasutada senisest aktiivsemalt piirkondades, kus kvaliteetseid kodusid napib, kuid turg neid üksi juurde ei too.
„Rahvusvaheline kogemus näitab, et kõige tõhusam viis eluasemete taskukohasuse parandamiseks on suurendada kvaliteetsete eluasemete pakkumist,” lausus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Kalmer Gross. „Erinevad toetusmehhanismid ja rahastusmudelid võivad turutõrkepiirkondades olla vajalikud, aga põhiliste hoobadena näeme menetlusprotsesside lihtsustamist, menetlusaegade lühendamist, arendusprotsesside suuremat prognoositavust ning asulate mõistlikku tihendamist – see vähendab arendajate jaoks riske ja lisakulu.”
Kvaliteetsete üürikodude rajamise hoogustamiseks väljaspool suuremaid linnu teeb riik koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et luua toimiv madalate riskidega arendusmudel. Lisaks tavapärasele ostmisele ja üürimisele soovitakse arendada üüri-et-osta lahendusi. Need aitaksid inimesi, kellel on igakuine maksevõime olemas, kuid kelle suurim takistus on kodulaenu sissemakse kogumine.
Samuti pöörab teekaart tähelepanu olemasoleva elamufondi renoveerimisele, sest taskukohasus ei tähenda vaid väiksemat ostu- või üürihinda, vaid ka jooksvaid kulusid. Elamumajanduse kompetentsikeskuseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskus, kuhu viiakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-st elamuvaldkonna teenused. Teekaart näeb ette ka renoveerimise toetamise jätkamist, tehaselise rekonstrueerimise laiemat kasutamist ning renoveerimisgiidi ja -passi loomist.
„On viimane aeg, et Eesti astuks nende arenenud Euroopa riikide sekka, kellel on selge ja terviklik eluasemepoliitika,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu asepresident Siim Tanel Tõnisson. „Kvaliteetsed ja kättesaadavad kodud ning hästi kujundatud avalik ruum on maakonnakeskuste arengu eelduseks – need aitavad elavdada majandust, luua ja säilitada töökohti ning vähendada ühiskondlikke pingeid, sealhulgas ruumilist ja sotsiaalset segregatsiooni. Eesti Arhitektide Liit on valmis igati kaasa töötama eluasemepoliitika elluviimisel ning panustama selle rakendamisse.”
„Eesti eluasemevaldkonna teekaart 2035” on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel.
Teekaardi üheks aluseks on Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia 2025. aastal koostatud „Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs”. Teekaardi valmimisse panustasid ministeeriumid ja nende allasutused, kohalikud omavalitsused ja nende koostööorganisatsioonid, Eesti Pank, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit ning paljud teised.









