Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti kutsel kogunesid sotsiaalministeeriumis Tallinna EMO-de ja kiirabi juhid ning Eesti Perearstide Seltsi esindajad. Kohtumisel arutati võimalusi EMO-sse pöördumiste vähendamiseks, lisaks juba töös olevatele algatustele.

Kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et edasilükkamatu – vältimatu ja erakorraline abi peab olema inimestele kättesaadav ja juurdepääsu sellele ei tohi piirata. Selliste tervisemurede korral, mis kohest ja erakorralist sekkumist ei vaja, annab aga inimese jaoks kõige parema ravitulemuse tema tervise terviklik ja järjepidev käsitlus ja jälgimine perearsti juures, mida ei asenda visiidid EMO-sse.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut toonitas kohtumisel, et on meie ühine ülesanne tagada kõigile inimestele turvatunne, et vajadusel on abi tagatud. „Meil on töös mitmed lahendused, mis võiksid lähiaastatel EMO koormust leevendada – tugevdame perearstisüsteemi nii investeeringutega taristusse kui perearstide sisuliste pädevuste laiendamisega, mitme perearstiga tervisekeskustes on paindlikumad võimalused töö korraldamiseks, otsime ka koostöös võimalusi perearstide koormuse ühtlustamiseks. Muudatused ootavad ees perearsti nõuandetelefoni, kust alates 2019. aasta 1. juulist saab personaalsemat nõu ja tulevikus näiteks ka lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele,“ ütles Sikkut lisades, et iga inimese heaolu ja tervis on oluline.

„Tallinnas on olukord, kus paljudel inimestel on perearst kaugel ja ka lihtsama tervisehädaga abi saamiseks ongi EMO ainus võimalus. Seetõttu käidi kohtumisel uue lahendusena välja mõte luua sellisteks juhtudeks võimalus saada abi väljaspool EMO. Täpsemas teenuse sisus peame veel osapooltega koostöös kokku leppima,“ ütles minister Riina Sikkut.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novaki sõnul on EMO praegu olukorras, kus püüdes anda patsiendile parimat, pole talle alternatiivi pakkuda – tuleb aidata kohapeal, aga selline olukord pikendab ooteaegu ja koormab üle erakorraliseks abiks mõeldud ravidiagnostilist ressurssi: valvearste, diagnostikaseadmeid ning kohti EMOs. „Riigikontrolli audit toob välja, et vältimatut abi vajavate patsientide osas praegu hästi ei tööta üldine tervishoiukorralduse kontseptsioon, et esmalt tuleb pöörduda perearsti juurde. Lahendusi on mitmeid,“ ütles dr Vassili Novak. „Üks võimalus vähemalt Tallinna piirkonnas oleks üldarstiabi pakkuvate valvekeskuste loomine. Teine võimalik suund on saatekirjade ja e-konsultatsiooni süsteemi parem rakendamine erakorraliste haigete puhul. Kolmas tee on omaosalustasu tõstmine põhjendamatute EMO visiitide korral. Ideid ja võimalusi on veel, mida hetkel intensiivselt arutatakse.“

Minister julgustas EMO-de koormuse vähendamiseks parandama koostööd EMO-de ja perearstide vahel. Perearstide esindajad rõhutasid vajadust infosüsteemide arendamiseks, samuti vajadust vaadata üle perearstide uuringufondi põhimõtted.

Perearst dr Karmen Jolleri sõnul algab praeguse olukorra lahendamine patsiendile kindlustunde loomisest, et terviseprobleemi puhul saab ta kiire professionaalse nõuande, kuhu pöörduda. „Meil on olemas hästi töötav perearsti nõuandetelefon, igal inimesel on oma perearstikeskuse kontakt ning erakorralise abi jaoks on avatud EMO. Meil on vaja kaasata patsient, et tekitada arusaam, millal ja kuhu pöörduda,” ütles dr Karmen Joller.

Möödunud nädalal avaldatud Riigikontrolli EMO auditis leiti, et 57 protsendil juhtudest võiksid EMO-sse pöördunud patsiendid saada abi perearsti juurest. Kuna Riigikontrolli EMO auditis väljatoodud murekohad puudutavad ennekõike Tallinna linna, siis olid kohtumisele kutsutud Tallinna kiirabi ja EMO-de juhid ning Tallinna perearstide esindajad. Edasiste lahenduste arutelu jätkatakse koostöös Tallinna linna esindajatega.

Vaata ka Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi koostöös valminud juhendmaterjali: Millal pöörduda perearsti poole, millal EMO-sse?

Kommentaarid

Viimased uudised