Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Häirekeskus

Alates tänasest on võimalik saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul (näiteks suurem tulekahju, massiline korratus, ohtlik toit vms) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohuteavituse lühisõnumit saatjalt EE-ALARM. Tekst sisaldab hoiatust ja tegutsemisjuhiseid üleriikliku või piirkondliku ohu korral. 

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul oli tegemist vältimatu arendusega, mis annab edaspidi võimaluse teavitada elanikke ohust kiirelt ja konkreetselt. „SMS teavituses on toodud, milline on oht ja konkreetne ohupiirkond, peamised käitumissoovitused, eeldatav ajaline mõõde, teavitav asutus ja lisainformatsiooni saamise võimalused,“ selgitas siseminister.

Ohuteavituse tehnilise lahenduse arendasid välja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ning Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) koostöös Häirekeskuse ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT). Oluline roll partnerina on mobiilsideoperaatoritel, kellel ainsana jääb oma klientide andmete töötlemise õigus, et ohupiirkonnas asuvatele inimestele sõnumeid saata.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul saavutati tehniline valmisolek mitmete asutuste vahelises heas koostöös tegelikult juba enne eelmise aasta jõule, aga õigusliku aluse sõnumite saatmiseks andis täna jõustunud elektroonilise side seaduse muutmise seadus. „Järjekordne näide, kuidas õigete prioriteetide seadmisel on võimalik vajalikud IT-lahendused teha kiirendatud tempos kvaliteeti kaotamata ja anda oluline panus riigi arengusse,“ ütles Järvan, kes tunnustas ka RIKS-i, kes ohuteavituse süsteemi tehnilise lahenduse välja töötas.

Kui vajalike platvormide hoolduse ja mitmete uute arenduste vastutus on SMIT-i kanda, siis kinnitusfunktsioon, aga ennekõike suhtlus elanikega jääb Häirekeskusele. Sõnumijärgset lisainfot saab riigiinfo telefonilt 1247.

Pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd möönis, et edasine praktika kujuneb aja jooksul välja, millistes olukordades konkreetselt ohuteavituse sõnumeid saata, aga elanikel tuleb igatahes valmis olla. „Sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus saab teha otsuse ohuteavituse saatmiseks. Eesti lähiregioonist on kohe võtta hiljutisteks näideteks Leedu gaasitoru lõhkemise juhtum ja Lätis linna üleujutuse oht. Ka meil oli eelmisel aastal sündmusi, kus oleks saanud teavitust kasutada: näiteks erinevad laohoone ja rabade põlengud, torm Birgit või Hiiumaa rannikureostus,“ selgitas Murd.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on tegu siiski kõigest ühe pusletükiga suuremas elanikkonnakaitse tervikpildis. „Laiem kontseptsioon sisaldab veel hulgaliselt elemente, näiteks sireenid, varjumiskohad, elanike üldine teadlikkuse tõstmine, kohalike omavalitsuste kriisivalmidus, vajalike varude piisav olemasolu ja muud riiklikud ohuteavitused. Sellest lähtuvalt olen teinud ka ettepaneku eraldada pikemas perspektiivis elanikkonnakaitse püsirahastuseks 0,5% SKP-st, et saaksime tagada Eesti inimeste parema kaitstuse mistahes ohuolukorras või kriisis,“ lausus Läänemets.

Ohuteavituse süsteemi kasutusse võtmise eel viis Siseministeerium läbi uuringu lühisõnumite märgatavuse ja sõnumi sisu arusaadavuse kohta, millele andis tagasisidet üle 5000 inimese. Põhjalik ülevaade tagasiside kohta valmib veebruari lõpuks.

Viimased uudised