Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eestis on kombeks, et kui ühe või teise asja jaoks raha ei jätku, siis korraldatakse selleks annetusi. Näiteks korraldab riigitelevisioon annetuste kogumise kampaaniaid erivajadustega laste jaoks, riigi juhtivad institutsioonid koguvad raha sõdades hukkunud Eesti kaitseväelaste laste toetuseks. Haiglad ise on asutanud erinevaid fonde ja sihtasutusi, et soetada mõnda vajalikku asja, näiteks beebimonitore või liikumispuudega lastele kärusid.

Aga nüüd, kus abi vajab Eesti riigile ja rahvale kõige elutähtsam valdkond – sünnitus – on inimesed, see on emad jäetud oma hädas täiesti üksi. Välja arvatud mõned erandid nagu Põlva vallavanem Igor Taro ja Riigikogu liikmed Heimar Lenk ja Rein Randver, kes on aga jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes.

Me näeme Eesti presidenti õhtusöögil kogumas raha hukkunud kaitseväelaste lastele ja lipitsemas Narvas sealsete venelaste ees, aga me ei näe teda Põlvas ega Valgas, kus on ohus kõige tähtsam – eesti perekonnad ja nende heaolu.

Põlva ja Valga sünnitusosakondade kinnipanek peaks olema üleriigilise tähtsusega otsus, mis peaks olema kõige kõrgemal Riigikogu, Valitsuse ja Presidendi tasemel läbi kaalutud ja arutatud, mitte nii, et kolm-neli inimest tuleb kokku ja teeb tsiuh-tsäuh otsuse ära. Või et lastakse ühel poluvernikust ministril see rumal otsus ära teha ja siis areenilt kaduda.

Eestis räägitakse ühelt poolt pidukõnedes, kui olulised on lapsed ja et sünde on vähe ning otsitakse võimalusi sündide arvu suurendamiseks, samas pannakse kergekäeliselt kinni haiglate sünnitusosakonnad.

Pole vist eriline saladus, et sünnitusosakondade sulgemise taustal kumab veel karmim asi: nimelt haiglate endi sulgemine. See on üldteada, et sünnituste tarbeks peab haiglas olema valves terve brigaad arste, ehk tänu sünnitusosakonnale püsivad Põlva ja Valga üldhaiglad üldse elus. Kui osakonnad kaovad, pannakse kinni ka üldhaiglad, nagu on juhtunud juba Jõgeval, Haapsalus ja Keilas. Peale sünnitusosakondade sulgemist saavad neist haiglatest tavalised hooldushaiglad ehk rahvakeeles vanadekodud. Kuhu minnakse surema.

Igor Taro juhtis tähelepanu õigele asjale: kui kohalikud ettevõtjad ja inimesed on valmis haiglat toetama, miks siis ikkagi sünnitusosakonnad kinni pannakse. Loomulikult, kui taustal poleks soovi need haiglad üldse nimekirjast kustutada, siis sünnitamise võimalust ära ei võetaks.

Sünnitusosakondade sulgemise puhul on toodud argumendiks, et Põlva ja Valgas on liiga vähe sünnitusi ja see ei tasu end ära. Aga paneme siis Eesti ka kinni, sest Eesti riigis elab igasuguste rahvusvaheliste arvestuste järgi liiga vähe inimesi – samapalju kui mõnes linnaosas. Siin meenuvad ekspresidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnad: Väike riik ei saagi olla odav. Miks aetakse nüüd sünnitusosakondade puhul pikka rubla taga?

Kui Põlva ja Valga haiglas pole iga päev sünnitusi, siis on võimalik arstidel tegeleda muude asjadega, näiteks traumadega. Kõiki inimesi pole nagunii mõttekas Tartusse sõidutada, eriti arvestades Eesti maapiirkondade teede kehva olukorda. Kui tänu neile haiglatele õnnestub päästa mõni inimelu, siis on nad enda olemasolu juba õigustanud. Asjaolu, et Põlvast ja Valgast käiakse Tartus sünnitamas ei tohiks olla sünnitusosakondade sulgemise puhul piisav argument – riik on ise Põlva ja Valga haiglaid materdanud ja sisendanud sellega sünnitajatesse ebakindlust. Selle kõrval jäetakse märkimata, et Põlvasse tullakse sünnitama üle Eesti, isegi Tallinnast, ja seda just sealse sooja õhkkonna tõttu, mida Tallinnast ega Tartus ei leia. Põlvast on saanud sobiv koht neile, kes ei soovi oma last sünnitusvabrikus ilmale tuua.

Kui aga sünnid ja lapsed on Eestile olulised, nagu räägitakse, siis ei peaks Põlva ja Valga sünnitusosakonnad olema mitte käputäie emade ja nende toetajate, vaid terve Eesti, see on ka Riigikogu, Valitsuse ja Presidendi probleem. Vabariigi president on see, kes peaks Põlva ja Valga emade eest seisma, ta on ise ju samuti ema.

LÕUNAEESTLANE.

Viimased uudised