Metsandusekspert: kodumaised istikutootjad soovivad ajada kätt sügavamale metsaomaniku taskusse
Avaldatud: 3 oktoober, 2023Metsauuendustoetuste piiramine, mida taotleb Eesti Metsataimetootjate Liit, ajaks käe sügavale metsaomaniku taskusse, hoiatab konsulent ja metsandusekspert Atso Adson.
Eesti Metsataimetootajte Liit on survestanud riiki võtma metsauuendustoetust metsaomanikelt, kes kasutavad Eesti seemnest välismaises taimlas kasvatatud istikuid. Adsoni kinnitusel on suurem metsaomanikud üldjuhul ise kõige pädevamad enda kasvukohta sobilikke istikuid valima.
„Eestis potitaimena kasvatatud istik pole tiheda alustaimestikuga piirkondades piisavalt konkurentsivõimeline,” rõhutas Adson. „Seal on vaja elujõulisemat istikut, mis on kasvatatud Eesti seemnest avajuursena.”
Toetustega diskrimineerimine vähendaks Adsoni sõnul metsaomaniku valikuvõimalusi ja kasvataks kulusid. „Turul on ruumi nii elujõulisele avajuursele taimele kui kodumaisele potitaimele. Kuniks tegu on Eesti seemnest pärit taimedega, teenib metsaomanike ja Eesti metsa huve kõige paremini istikutootjate aus konkurents.” Välismaal kasvanud Eesti istikuid kasutavalt metsaomanikelt toetuste äravõtmine teeniks Adsoni kinnitusel ainult isiklikke ärihuve, mitte aga Eesti metsa ega metsaomanike huve.
Eestis tuleb metsauuendamisel kasutada kohalikust seemnest pärit istikuid. Eesti seemneid kasvatatakse avajuurseks istikuks nii kohalikes kui välismaa taimlates, kuid näiteks Saksamaa taimlas kasvab Eesti päritolu taim istutusküpseks aasta kiiremini.
Kolme väike- ja kaht mikroettevõtet ühendav Eesti Metsataimetootjate Liit survestas mullu metsaomanike toetuse piiramiseks keskkonnaministeeriumit, mis kukkus aga läbi, kuna ettepaneku laitsid maha nii Keskkonnaamet, Eesti Erametsaliit kui Keskühistu Eramets. Hiljuti kordas ühenduse juhataja Richard Tomingas ajakirjanduses väiteid Saksamaa taimlas kasvanud Eesti istikute „kahtlase” päritolu kohta ja kutsus üles piirama metsauuendust vaid kohapeal kasvanud taimedega.
Eestis tuleb metsa uuendada Eesti seemneist pärit istikutega, et vältida sobimatu geenimaterjali toomist Eesti metsadesse. Kodumaised tootjad kasvatavad istikuid valdavalt potitaimena, mis sobib hõredama alustaimestikuga metsadesse. Mitmed tootjad kasvatavad seemned istikuks suurtes välismaistes taimlates, kus soojema kliima ja avajuursena kasvatamise tõttu sirgub Eesti seemnest elujõulisem tihedama alustaimestikuga piirkondadesse sobiv istik.