Meedia: Kallasega ei olda Euroopa Liidu juhtkonnas rahul
Avaldatud: 26 märts, 2025
Foto: Euroopa Liit Kaja Kallase hädad said alguse juba ametisoleku esimesel päeval.
EL-i tippdiplomaat oli reisil Kiievis, kui säutsus sotsiaalmeedias: „[Euroopa Liit] tahab, et Ukraina võidaks selle sõja” Venemaa vastu.
Mõned EL-i ametnikud ütlesid, et tunnevad end ebamugavalt, et Euroopa välisteenistuse juht, kes oli vähem kui päev oma ametikohal töötanud, tundis vabadust minna rohkem kui kaks aastat pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kaugemale sellest, mida nad pidasid väljakujunenud keeleks, vahendab Politico.
„Ta (Kallas) käitub endiselt nagu peaminister,” ütles üks ELi diplomaat, kellele, nagu ka teistele selles artiklis tsiteeritud isikutele, anti anonüümsus, et arutada bloki sisemist dünaamikat.
Eespool nimetatud diplomaat ja veel üheksa EL-i diplomaati ja ametnikku juhtisid tähelepanu sellele, mida nad pidasid Kallase esimestel töökuudel tehtud vigadele, alates probleemsetest ettepanekutest ilma toetuseta kuni karmide välispoliitiliste avaldusteni, ütlesid nad Politicole. (Kallasel on endiselt EL-i põhja- ja idaosariikide seas oma kaitsjaid, sealhulgas Taani peaminister Mette Frederiksen. Teine diplomaat ütles: „Üldiselt oleme temaga väga rahul.”)
Sel ajal, kui Kallas oma ametikohale pitseri vajutas, survestades EL-i riike Ukrainale rohkem sõjalist abi andma, häbenesid mitmed diplomaadid tema juhtimisstiili, kurtes tundlikel teemadel konsulteerimise puudumise üle. Järgnevatel kuudel on mured ainult kasvanud, sealhulgas seoses Kallase vastuseisuga Venemaa suhtes, mis on olnud ebameeldiv Hispaaniale ja Itaaliale, kes ei jaga tema hinnangut Moskvast kui otsesest ohust EL-ile.
„Kui teda kuulata, tundub, et oleme sõjas Venemaaga, mis ei ole EL-i poliitika,” kurtis üks EL-i ametnik.
Veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsilt naastes koostas Kallas ettepaneku EL-i riikidele anda Ukrainale miljardeid kiireloomulist sõjalist abi pärast seda, kui USA asepresident JD Vance ei pidanud Venemaad murekohaks.
Eesti poliitik reageeris nii nagu peaminister – saatis USA võimaliku puudujäägi kiireks kompenseerimiseks laiali 2-leheküljelise dokumendi, milles palus bloki 27 liikmesriigil leida muuhulgas ka vähemalt 1,5 miljonit suurtükimürsku.
Ettepanek tuli pühapäeva õhtul ilma hoiatuseta vaid mõni päev enne välisasjade kohtumist, ja see ajas suhted sassi. Mõnede jaoks oli veelgi hullem viis, kuidas Kallas oli oma ettepaneku üles ehitanud: see nõudis iga riigi panust, mis on proportsionaalne nende majanduse suurusega.
Põhjendus oli, et see sunniks suuremaid EL-i riike, näiteks Prantsusmaad, kes on panustanud elaniku kohta vähem kui Põhja- või Ida-Euroopa riigid, süvitsi minema. Mõnele tundus see aga sunnina. Kriitika tõusis eelmisel nädalal kõrgele, kui Kallas nõustus alandama oma plaani eesmärki otsida esimese sammuna vaid 5 miljardi euro väärtuses suurtükimürske.
Kaks diplomaati Ida- ja Põhja-Euroopast märkisid, et Kallasel ei õnnestunud enne ettepaneku esitamist hankida toetust suurriikidelt, näiteks Prantsusmaalt. „Selline tuli nagu eikusagilt. Protsessi oleks saanud paremini juhtida, et vältida inimeste üllatust,” ütles üks neist ja lisas Kallase kaitseks: „Kui ta oleks teinud läbi täiusliku protsessi, oleks nad seda niikuinii vihanud.”
Üks Euroopa välisteenistuse ametnik pisendas kriitikat, öeldes, et liikmesriigid valisid Kallase, sest nad tahavad sõjaaja juhti.
„Nad palkasid peaministri mingil põhjusel, mitte selleks, et vaikselt modereerida ja leida madalaim ühisosa, vaid selleks, et asju edasi lükata,” ütles ametnik. „Paljud väidavad, et oleme 1938. või 1939. aastas. Praegu pole aeg protsesside taha peitu pugeda. Euroopa liidrid nõuavad Ukrainale rohkem abi, okei lahe, aeg on tegudeks, mitte ainult sõnadeks.”
See on konarlik algus Eesti endisele peaministrile, kes võttis üle Euroopa välisteenistuse, EL-i diplomaatilise haru, samal ajal, kui tehti ettepanek kärpida selle personali ja rahastamist.
Väikesest riigist (1,4 miljonit elanikku, Eesti rahvaarv on väiksem kui Pariisil) ja liberaalsest parteist, millel viimastel üleeuroopalistel valimistel läks kehvasti, on Kallas autsaider EL-is, kus praegu domineerivad konservatiivsed liidrid ja kus riigiliidrid nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa tulevane kantsler Friedrich Merz juhivad kaitsepoliitikat.
Kallase plaani läbikukkumine tulenes veebruari lõpus tühistatud kohtumisest USA välisministri Marco Rubioga, kes jättis Washingtonis toimuma pidanud kohtumise ära viimasel hetkel.
Viies EL-i diplomaat ja endine kõrge EL-i ametnik nõustusid mõlemad, et Kallas ei olnud kohtumiseks korralikult pinda ette valmistanud, et pakkuda USA poolele selget tulemust.
„Ta läks, käed taskus,” ütles endine kõrge EL-i ametnik – selle hinnangu Kallase pressiesindaja vaidlustas, väites, et kohtumine oli kinnitatud ja „hästi ette valmistatud”.
Seejärel tuli Vance’i ja USA presidendi Donald Trumpi kurikuulus sõnavahetus ovaalses kabinetis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Keset Zelenskiga seotud laialdast šokki säutsus Kallas sotsiaalmeedias, et „vaba maailm vajab uut juhti” – kommentaar, mis võis ühtida meeleoluga mitmel pool Euroopas, kuid ärritas ka riike, kes soovisid säilitada silda Trumpi Valge Maja juurde.
„Enamik riike ei taha Ameerika Ühendriikidega asju üles kütta,” ütles kuues diplomaat. „Kui öeldakse, et vaba maailm vajab uut juhti, pole see lihtsalt see, mida enamik juhte tahtis.”
Mõned diplomaadid möönavad, et Kallase jaoks on alles algusaeg uuel ametikohal. Ja nagu Brüssel on näinud, võib lühikese ajaga palju juhtuda.
„Midagi pole veel otsustatud,” lisas üks EL-i kõrge diplomaat.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
