Tel. 56068384
info@lounaeestlane.ee

Helme valla aukodanik ja teadlane Peep Leppik kirjutab Tõrva-Helme näitel elust maal ning sellest, et on tekkinud „kolmas Eesti”, kuhu kuuluvad põhiliselt maal elavad pensionärid.

Leppik kirjutab Õhtulehes avaldatud lugejakirjas, kuidas ta kuulub Eestis tekkinud uude ühiskonnagruppi, nn kolmandasse Eestisse. Sellesse gruppi kuuluvad eelkõige maal elavad pensionärid, kel vanaduse või mõne puude tõttu raskusi liikumisega.

„Tõsi, need sitked, eluaeg rasket tööd teinud eided-taadid rühivad poliitikute kiuste, oma teed, aga… Kui praegune valitsusliit Keskerakonna vedamisel tahab maakonnaliinidel viia sisse tasuta bussiliiklust (tegelikult sotsiaalse õigluse nimel), siis algas meedia vahendusel ametnike-poliitikute hädakisa: kas sel on ikka mõtet, meil on tähtsamaid asju jne. Need linnatädid-onud (siin olen irooniline!) on võtnud endale õiguse otsustada Eesti ühiskonna ühe eluterve sotsiaalse grupi tegevuse üle. Jättes Tallinna kõrvale, on linnades (isegi Valgas) pensionäridel bussisõit tasuta, aga maakonnaliinidel pole (vähemalt Valgamaal) pensionäril isegi soodustust! Paras! – Mis te seal maal kükitate (nii väitiski kunagi üks parempoolse ilmavaatega tuttav)?” märgib Leppik.

Leppik kirjutab, kuidas tal tuleb iga nädal 2–3 korda sõita Helme–Tõrva vahet (apteeki, toidupoodi, rahaautomaati,  raamatukokku jne). Nooremalt kõndis ühe otsa (3 km) jalgsi, nüüd on asi keerulisem – valib busse, kuis odavamalt (50 senti kuni 1,30 eurot ots) ja kiiremini edasi-tagasi ära käia… Kaks eurot on talle Tõrva-käiguks juba palju – sissetulek ei luba. „Mõistagi olen ise süüdi,” jätkab Leppik, „miks jäin 25 aastat tagasi edasi õpetajaks ja jätkasin uurimistööd koolis? Paras!”

Leppik kirjeldab, kuidas septembris algasid Tõrva linna keskuses ehitustööd ja kesklinna bussipeatus viidi ligi poole kilomeetri kaugusele Loosi tänavale. Nüüd peavad vanad ja puuetega inimesed koperdama uuest bussijaamast kesklinna ja hiljem oma kompsudega tagasi. Leppik saatis kohe septembri lõpus linnavalitsusele e-kirja, milles palus teha kesklinna nõudepeatus. Vastust ei tulnud nädal aega, siis saatis uue meeldetuletuse, millele saabus linnapea digiallkirjastatud vastus, et peatus on eemale viidud ehitustööde tõttu. Sellele peale saatus Leppik uue kirja, millele pole veel vastust tulnud.

Sama kirja saatis Leppik ka maavanemale, aga ka sealt ei tulnud mingit vastust. „Paras!” jätkab Leppik, „Aeg on aru saada, et kolmandast Eestist inimestega on ametnikel ja poliitikutel isegi alandav suhelda ja mis neile eriti solvav – ei küsita ju raha (selle „jagamine“ neile meeldiks). Soovitakse hoopis mõtestatud tegusid.”

Selle peale meenus Leppikule ühe aastate eest Soome kolinud tuttava põhjendus – seal tunnevad nad end inimestena, aga Eestis ametnike-poliitikute segajana nende tähtsa töö juures.

Lugejakiri | Maal on olemas isegi kolmas Eesti

Üle kümne aasta tagasi hakkasid meie sotsioloogid rääkima esimesest ja teisest Eestis, mis pahandas neid, kel meeldib eputada kõige välisega ja pidada meid arenenud Euroopa riigiks. Ametnike armee on tänaseks (raha! raha!) sellise jagunemise „summutanud”… Ärksamad sotsiaalteadlased on märganud, et viimasel aastakümnel on „tekkinud” ka kolmas Eesti, kuhu allakirjutanugi kuulub.

Viimased uudised