Maablogi: Lõviosa Euroopas tarbitavast toidust on mürgivaba
Avaldatud: 14 aprill, 2021
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud pestitsiidijääkide aruande kohaselt ei sisaldanud 2019. aastal suurem osa Euroopas söödavast toidust pestitsiidide toimeainejääke või sisaldas neid piirnormide piires.
Analüüsitulemuste põhjal hindas EFSA pestitsiidide toimeainete jääkide saadavust toidu kaudu ning jõudis järeldusele, et 2019. aastal analüüsitud toiduainetega tõenäoliselt terviseriski ei kaasnenud, kirjutab Maablogis maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Sille Vahter.
Enamik proovidest vastas nõuetele
Kokku analüüsiti 2019. aastal 96 302 proovi, millest 96,1 protsendil jäid pestitsiidide (taimemürkide) toimeainete jääkide sisaldused piirnormide piiridesse. Uuritud proovidest analüüsiti 799 eri pestitsiidi ja ühest proovist analüüsiti keskmiselt 233 eri pestitsiidi. 63,4 protsenti analüüsitud proovidest pärines Euroopa riikide toodetest ja 25,3 protsenti kolmandatest riikidest imporditud toodetest. Proovide päritolu oli teadmata 11,3 protsenti juhtudest.
Lisaks ELi koordineeritud programmile sisaldab EFSA aruanne ka liikmesriikide, Norra ja Islandi riiklike programmide käigus kogutud andmeid. Riiklikud programmid on riskipõhised ja suunatud toodetele, mis tõenäoliselt sisaldavad pestitsiidide jääke või mille puhul on eelnevatel aastatel tuvastatud rikkumisi.
ELi koordineeritud programmi raames analüüsiti 12 579 proovi, millest 98% jäid sisaldused piirnormi piiresse. Analüüsiti proove 12 toiduainest – õun, peakapsas, salat, virsik, spinat, maasikas, tomat, kaer, oder, valge ja punane vein, lehmapiim ja searasv. Proovide analüüsi tulemused olid järgmised:
- 6674 ehk 53 protsenti ei sisaldanud jääke mõõdetavas koguses;
- 5664 ehk 45 protsenti sisaldas üht või enamat jääki piirnormi piires või alla selle;
- 241 ehk 2 protsenti sisaldas jääke üle piirnormi ning 1% puhul võeti meetmeid.
Võrreldes 2016. aastaga langes piirnormi ületamiste arv virsikul (1,9% vs 1,5%), salatil (2,4% vs 1,8%), õunal (2,7% vs 2,1%) ja tomatil (2,6% vs 1,7%). Piirnormi ületamiste arv tõusis maasikal (1,8% vs 3,3%), peakapsal (1,1% vs 1,9%), veiniviinamarjadel (0,4% vs 0,9%) ja searasval (0,1% vs 0,3%). Nagu ka 2016. aastal, ei tuvastatud ületamisi lehmapiimal.
Kõige rohkem tuvastati piirnormide ületamisi töötlemata toodetest (üle 15 protsendi) viinamarjalehtedes, spargeloas, koriandrilehtedes, tšillipipras, ürt-allikkressis, grenadillis, draakoniviljas, sellerilehtedes, granaatõunas, basiilikus ja söödavates õites, tees, maniokis ja kaktusviljas. Töödeldud toodete puhul olid tulemused paremad kui töötlemata toodetel: piirnormi ületamist tuvastati vaid 8 protsendis proovidest. Mitut jääki sisaldas 27 protsenti proovidest (2018. aastal 29 protsenti). Pestitsiididest tuvastati kõige rohkem vaseühendeid, fosetüüli, fosfaani, bromiidiooni ja kloraate.
Pestitsiidijääke leiti väikelastetoidust vähem kui varem
Imiku- ja väikelastetoidust võeti analüüsimiseks proove 1513. Neist 97,8 protsenti ei sisaldanud mõõdetavas koguses jääke – see oli parem tulemus kui eelnenud aastatel (2018. a 90,3 protsenti ja 2017. a 94,6 protsenti). Piirnormidele mittevastavate toodete arv on jäänud samaks (1,3 protsenti).
Meest ja mesindustoodetest analüüsiti 1301 proovi, millest 78,7 protsenti ei sisaldanud mõõdetavas koguses jääke. Piirnorm oli ületatud 0,9 protsendis proovides. Põhiliselt leiti mees neonikotinoide (tiaklopriid, atsetamipriid) ja veterinaarravimite jääke (amitraas, kumafoss).
ELis kasvatatud põllukultuuridel leiti ka ELis heakskiitmata toimeainete jääke nagu atsefaat, karbofuraan, klorofenapüür, klorotaloniil, kloroprofaam, klotianidiin, tsüflutriin, dieldriin, iprodioon, metomüül, oksadiksüül ja triadimefoon. Imporditud toodetes leiti järgmisi heakskiitmata pestitsiide: atsefaat, klorofenapüür, klotianidiin, diklorofoss, fiproniil, permetriin ja tiametoksaam.
ELi riikidest tuvastati enim piirnormide ületamisi Malta, Küprose ja Poola päritolu toodetes, kus rohkem kui 5 protsendis proovidest ületas piirnorme. Kolmandatest riikidest pärit toodetest rikkusid 2019. aastal norme 5,6 protsenti, aasta varem 5,8 protsenti. Kõige rohkem oli piirnorme ületatud (üle 15 protsendi toodetest) Laose, Malaisia, Ghana, Uganda, Vietnami, Pakistani, Dominikaani Vabariigi, Tai ja Kambodža päritolu toodetes.
6048 analüüsitud mahetooteproovist ei sisaldanud 5254 proovi mõõdetavas koguses jääke; 718 proovi sisaldasid jääke, kuid alla piirnormi, ja 76 proovi (1,3 protsenti) sisaldasid jääke üle piirnormi. Loomse päritoluga toodete puhul on siiski trend muutunud, sest 15 protsenti mahetooteproovides tuvastati toimeainete (põhiliselt heksaklorobenseeni, DDT, tiaklopriidi ja vase) jääke – võrdluseks tavatooted, mille puhul 6 protsenti proovidest sisaldas mõõdetavas koguses jääke. Ka loomse päritoluga tavatoodetes (searasv ja lehmapiim) leiti kõige rohkem püsivate orgaaniliste saasteainete jääke (DDT ja dieldriin), mis ei ole enam pestisiididena kasutuses, kuid on looduses väga püsivad ja leiduvad toiduahelas tänapäevani.
Eestis ületati piirnormi vähem kui ühel protsendil juhtudest
Eestis analüüsiti kokku 367 erinevat pestitsiidijääki ja ühes proovis analüüsiti keskmiselt 301 pestitsiidi. Alla piirnormi või sellega võrdselt sisaldas pestitsiidide jääke 19,8 protsenti ja üle piirnormi 0,8 protsenti analüüsitud proovidest. Rohkem infot Eesti 2019. aasta seiretulemuste kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.
Risk tarbija tervisele on ebatõenäoline
ELi koordineeritud programmi tulemuste asjus viis EFSA läbi lühiajalise riskihindamise. Lühiajaline saadavus ehk pestitsiidi saadavus ühe päeva või ühe toidukorra jooksul oli ületatud 28 pestitsiidi korral 170 proovis (0,9 protsenti). Lühiajalise saadavuse ületamisi tuvastati õuna (45 proovi), salati (41 proovi), virsiku (40 proovi), tomati (24 proovi), spinati (13 proovi), maasika (6 proovi) ja peakapsa (1 proov) korral. Kõige rohkem oli akuutne doos ületatud järgmiste pestisiidide korral: kloropürifoss, lambda-tsühalotriin, püraklostrobiin, deltametriin, tebukonasool ja atsetamipriid. Kuna lühiajalise riski hindamisel lähtutakse konservatiivsetest põhimõtetest ning nõudeid rikkuvad tooted kõrvaldatakse turult, hindas EFSA riski tarbija tervisele ebatõenäoliseks.
Pikaajalist riski hindamisel võetakse aluseks eeldus, et pestitsiidi tarbitakse toidu kaudu kogu eluea jooksul. Arvutused tehti kolme stsenaariumi korral. Alamtõkendi stsenaarium eeldas, et pestitsiidi toidus mõõdetavas koguses ei leidu. Kohandatud ülemtõkendi stsenaariumi korral eeldati, et isegi kui pestitsiidijääki ei tuvastatud, siis see esineb määramispiiri (LOQ) tasemel. Kohandatud vaheväärtuse stsenaarium nägi ette, et isegi kui jääki ei tuvastatud, siis seda leidub toidus poole LOQ tasemel. Saadavus oli oluliselt madalam alamtõkendi stsenaariumi korral võrreldes kohandatud ülemtõkendi lähenemisega. Pikaajalist riski hinnati 2019. a ELi seireprogrammiga hõlmatud 182 pestitsiidi puhul ning järeldati, et pikaajalist terviseriski ELi tarbijale ei esine.
Koordineeritud programmi tulemused on kättesaadavad EFSA veebilehel interaktiivsena.
EFSA 2019. aasta pestitsiidijääkide aruanne on leitav EFSA kodulehelt.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
