Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Jälgime siin kasvava imestusega, kui kuum on praegu ilm Eestis. Vaatan, et täna on Võrus 27 kraadi ja üks sõber Facebookis isegi kiitis, et varjus on juba 29. No mida imet? Siin, Hispaania külakeses, on täna igatahes ainult 24 ja eile oli 22.

Mõtlesime täna Portugali Castelo de Vide’i Pingo Doce’i süüa ostma minna, sest meil on seal müüdavad ülihead supid otsas ja Roosi armastab neid väga, aga siis vaatas juba autorooli istunud Inno, mis Castelos ka ilm võiks olla. Ja pidi šoki saama. Hommikul ainult 18!! Innol kiskus nina kohe vingu ja ta ütles, et pöörame tagasi (olime oma külakesest juba välja sõitnud). Tal on nimelt väike nohu ja soojendusdressi polnud ka seljas. Mulle iseenesest 18 kraadi külm ei tundunud, aga olin päri. Sest eelmisel korral, kui me seal Castelo de Vide’is käisime, puhus seal 18 kraadiga jahe tuul ja Inno sai külma. Meie külakeses oli täna hommikul palju mõnusam – päike paistis, tuul oli leebe ja sooja üle 20 kraadi.

Inno aga torises, et tema tuli ju siia sooja otsima, aga nüüd, näe, on Võrus palju soojem kui siin. Minul oli jälle salamisi hea meel, et jumal tänatud, et ma praegu Võrus pole, mulle see 28 kraadi ei meeldi kohe üldse. Mul hakkab siis pea ringi käima. Tuletasin siis Innole meelde, kuidas ta peab mulle alati 28 kraad ja rohkemaga vett pähe valama, ja see natuke lepitas teda. Sest ega see teisele pidev vee pähe valamine kerge töö ei ole. Pead kogu aeg valvel olema ja saad lõpuks veel ise sellest suurest närveldamisest rabanduse.

Jalutasime siis lihtsalt niisama küla vahel ja ostsime paarist poest süüa. Inno mõtles täna sardiine teha ja ostis neid ühe kilo – läks 2.80. Lisaks sellele ostsime veel Roosile juurviljasuppi (pakk 2 eurot) ja Juulile tortillasid (kartuli-sibula-muna vorm) – kaks 300 grammist tortillat maksid kokku 1. 50. No ja siis veel muud nipet-näpet. Hea Portugali kohvi 250-grammise paki saab siin aga kätte ainult 1.60 eest. Võtsime kohe mitu pakki – sõpradele kingiks ka. Ja hea, värskelt pressitud apelsinimahla pakk maksab vaid 80 senti kuni üks euro.

Lapsed on meil siin mõnusasti pruuniks saanud ja meie ise ka. Juuli nohu kadus juba Prantsusmaal ja minu kõrvakuulmine, mis niiske Eesti talvega vahel peaaegu et täiesti ära kadus, tuli samuti tagasi. Innol veel natuke nohu on selle Castelo de Vide’i päeva pärast, aga juba homme on siin 27 kraadi ning kuna me veel nädala lõpuni siin oleme, siis kaob see ka temal loodetavasti varsti ära. Peab ainult vaatama, et siesta ajal ehk kella kahest viieni välja ei tüki, sest siis on päike eriti ere ja uimastav. Ka kohalikud kaovad selleks ajaks oma kodudesse sööma ja pikutama. Uuesti välja tullakse alles kella viie-kuue ajal, kui on jahedam. Minu meelest on see väga mõistlik, sest kahest viieni ongi inimene kõige uimasem ning väike lõunauni mõjub igale inimesele hästi. Magavad ju ka väikesed lapsed lõunaund ja hispaanlased võtavad siin lastest eeskuju. Otsustasime, et kui Eestisse tagasi jõuame, siis hakkame ka seal regulaarselt siestat pidama, vähemasti suvel.

Roosile on see reis olnud aga ka väga elamusterohke. Ta on saanud palju uusi tuttavaid ja avastanud palju uusi paiku. Eile õhtul rääkis ta mulle pikalt ja laialt sellest, mida vahvat ta kõike oma uue sõbra Juliaga ette võttis. Julia ratas on endiselt Roosi kasutuses ja ta on sellega sõitmise juba peaaegu et ära õppinud.

Siin küla vahel on ka palju toredaid loomi, keda Roosile meeldib piilumas käia. Poodi minnes ütleme alati tere naabermaja armsatele kitsekestele, keda on siin terve kari, ja neid valvavatele kutsadele. Roosi eriline lemmik on aga poe juures rohtu krõmpsutav hobune, kellele Roosi on andnud nime Twilight Sparkle. Twilight Sparkle on tegelane „Minu väikese poni” multikast, mille suur fänn Roosi on. Kuigi tõele au andes tuleb tunnistada, et ühel päeval oli hobune ka Rainbow Dash ja teisel Applejack (samuti tegelased poni multikast). Kui keegi teab, kus Võrumaal poniga sõita saab, siis ma arvan, et Roosi on teile väga tänulik.

Jälgin siin vahel ka Eesti uudiseid ja tore on näha, et kõik on armsalt endine. Võrus on vaikne nagu siin külakeses ja Eesti kõige suurem poleemika keerleb Yana Toomilt kodakondsuse ära võtmise ümber.

Kõige rohkem rõõmustab mind aga see, et esimesed Eesti maasikad on juba valmis saanud, Facebookis oli juba pilt üleval. Eesti marjad on ikka üle kõige – siinsed ei saa ligilähedalegi. Loodetavasti on neid meie kojujõudmise ajaks juba palju.

Nii palju siis tänaseks. Vaatame, mis homne päev toob. Kas saame siis juba ka kuskile sõita või mitte.

Täna on aga Võru Stedingu majas kella kuue ajal õhtul järjekordne luuleõhtu, kus esineb Eesti üks osavamaid sõnaseadjaid Wimberg ehk Jaak Urmet. Minge kindlasti vaatama, kel võimalust on! Järgmiseks luuleõhtuks, mis toimub juuni keskpaiku, oleme ka meie kindlasti kohal.

Kohtumiseni juba homme!

IRJA TÄHISMAA

Kommentaarid

Viimased uudised