Lõunaeestlane läheb Eurovisioonile. Sünnipäev
Avaldatud: 12 mai, 2018
Ehh, armsad sõbrad! Täna on minu sünnipäev ja ma võin kätt südamele pannes öelda, et see on üks paremaid sünnipäevi mu elus. Tegelikult alustasime tähistamisega juba eile õhtul. Inno tegi jälle bacalhao’d ja kartuleid värske spargliga, mis on mu lemmiktoit. Ma olen väga õnnelik naine, sest mu mees teeb ülihästi süüa ja mis peaasi, talle ka meeldib süüa teha. Kuigi ega ma vist teistsuguse mehega elada oskakski, sest ka mu Võrumaal, Osulas sündinud isa Georg tegi ülihästi süüa. Mu ema oli ka väga rahulolev naine ja keetis ise ainult vahel harva suppi. Innot võiks muidugi pikalt kiita, aga las jääb teiseks korraks ka midagi :).
Kuna Eesti aeg on siinsest üks tund ees (Portugalist kaks tundi), siis sain juba kella üheteistkümne ajal Facebookis õnnitlusi vastu võtma hakata. Esimene õnnitleja oli Hillar Kohv. Täna hommikuks oli juba 65 õnnitlejat, kellele siis ka jõudumööda vastata püüdsin. Huvitava faktina märgin ära, et minuga ühel päeval on sünnipäev Võru linnavolikogu esimehel Ülo Tulikul, kes mind samuti hommikul esimeste seas õnnitles. Palju õnne ka sulle, armas Ülo!
Seejärel jätkus mu sünnipäev traditsioonilise hommikuse kohvijoomisega meie majakese trepil. Inno tegi veel natuke tööd, mina söötsin lapsed ära ning seejärel otsustasime võtta ette retke siinse maakonna Extremadura pealinna Badajoz’i. Ma olen seal varem ka käinud, kui 2003-2005 aastatel Portugalis elasin, koos oma tollase portugallasest elukaaslase Joao’ga.
Käisime sealses ühes suuremas kaubanduskeskuses El Corte Ingles, mille kohvikus sai Inno jälle natuke tööd teha. Meie Roosiga vaatasime seal üle mänguasjaosakonna, kust sai Roosi tungival nõudmisel ostetud kutsa pildiga õhupall. Roosi oleks tahtnud ka jalgratast osta, aga selle jätsime siiski pärast väikest nõudpidamist ostmata, sest see ei mahuks meil lihtsalt pagasnikusse ära. Lubasin, et ostan talle jalgratta Eestis.
Siis läksime ühte armsasse tapasekohta ja võtsime seal ühe taldrikutäie riisi chorizo vorstiga ning teise kaheksajalaga. Arvasin, et pisikesed portsjonid, aga tegelikult olid päris suured. Jätkus meile kõigile ja ega enam poleks ausalt öeldes süüa jaksanudki.
Siis hüppasime veel läbi Badajoz’i Lidlist, kust ostsime natuke süüa koju kaasa, ning sõitsime külakesse tagasi. Siesta oli läbi ja inimesed kõndisid rahulolevate nägudega külatänavatel. Baarid, kohvikud ja poed olid jälle lahti tehtud. Istusime esmalt ühes ja siis ühes teises baaris. Siin on huvitav see, et lapsed võetakse õhtul välja sööma minnes kaasa ning on täiesti tavapärane, et kui vanemad koos sõpradega õlut või veini joovad, ajavad nende lapsed sealsamas elavalt üksteist taga. Roosi ei mõelnud ka pikalt ja hakkas kahe hispaania poisikesega tagaajamist mängima. Kella kümne paiku, kui meie juba koju minema asutasime, olid kõik tänavad veel lapsi täis ning mitte keegi ei näidanud üles väsimuse märki. Elu käib Hispaania tänavatel hiliste õhtutundideni.
Koduteel nägin jälle üht vaimustavat päikeseloojangut. Oli tõeliselt tore päev. Kindlasti üks ilusamaid sünnipäevi mu elus. Inno viitsis õhtul isegi veel turska teha. No mida sa, hing, veel tahad? Lõpetangi nüüd ja hakkan seda sööma. Kõike kaunist teile, kohtume juba homme! Lissabon, siit ma tulen!
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
