Lõunaeestlane (ikka veel!) Poolas. Õuduste öö surnuaia vastas
Avaldatud: 25 mai, 2018
Dzień dobry, ei väsi poola keeles tervitamast, kui tsiteerida üht head sõpra Võrust 🙂 Tõsi, tema armastab öelda: „Ei väsi tervitamast!” Just, Jüri, ma mõtlen Sind! 🙂
Oleme ikka veel Poolas ja seda konnasööjate süül, kes ei ole broneeringuid vabastanud. Lisaks automaattanklale, kust me saime 0 liitrit bensiini, aga mis võttis ikkagi pelgalt kaardi sisse pistmise tõttu minu arvelt ära üle saja euro, istub mu kaardi peal kinni ka Limoges’i öömaja raha. Prantslastel nimelt on kombeks võtta sult alati topeltraha – kõigepealt nad broneerivad su arvel öömaja maksumuse, siis sa maksad neile hotellis öömaja eest ära, aga see broneering jääb ikka kuni kaheks nädalaks kinni. Nii on hetkel konnasööjate käes mitusada eurot. NB! Jäta meelde! Prantsusmaale võta alati ühes rohkem raha, kui sa arvad endal vaja minevat!
Nüüd on meil väiksemad võimalused, aga saime hakkama. Tšekkisime end oma armsast odavast Lodzi öömajast välja ja läksime lähedalasuvasse McDonalds’isse sööma. Seal lähedal oli jälle üks üliarmas mänguväljak, kus Roosi sai tunnikese hullata, enne kui taas edasi sõitma hakkasime.
Kuid oot, ma tahtsin teile veel üht nalja rääkida! See Lodzi öömaja oli nii odav, et me täitsa imestasime kohe. Tuba oli avar ja vannitoas oli isegi mullivann, kus ma terve eilse õhtu tšillisin. Aga maksis ca 30 eurot. Öö oli samas rahutu, sest esimest korda meie reisi jooksul ja üldse üle hulga aja nägin ma unes ehtsaid painajaid. Ma enam ei mäleta, mida, sest õudukad kustuvad mälust kiiresti, aga ma jooksin kellegi eest ära ja karjusin appi. Üles ärgates vaatasin hirmunult ringi ja tuletasin endale meelde, kes ma olen. Olin täielikus hämmingus, et nii armsas külalistemajas, mille trepil olid lillekesed pottides, võib painajaid näha.
Hommikul üles ärgates ja hotelli ümber ringi vaadates sain aga hea suutäie naerda. Hotelli vastas oli suur surnuaed. Ikka VÄGA SUUR SURNUAED. Praktiliselt terve tänava pikkune. Ja terve tänav oli täis lilleärisid, kus müüdi pärgi ja muid surnuaiaasju. Ilmselt mõned vaimud tõusid lihtsalt öösel oma haudadest üles ja tulid mind mu unedesse kollitama 😀 Tekkis sama tunne, mis siis, kui lapsena Tom Sawyerit lugesin – üks hirmsamaid kohti oli seal see, kus Tom ja Huck Muff Potterit ja Indiaani Joe’d surnuaial luurasid 😀 Tegime pärast surnuaial ühe tiiru ka. Peab ütlema, et Poola hauaplatsid on äärmiselt ilusad ja hoolitsetud, kõikidel haudadel olid värsked lilled. Ma ei näinud ühtegi kordategemata hauda. Hauakivid olid suuremad kui Eestis ning paljudele oli jäädvustatud lahkunu pilt.
Roosi oli surnuaiast suures vaimustuses ja tahtis igale kivile ja lillele pai teha. Küllaltki raske oli kolmeaastasele seletada, et surnuaia kivid ei ole selleks, et nende peal liugu lasta. Ma ole päris kindel, et ta sõnade „haud” ja „püha” tähendusest õieti aru sai. Ühel hetkel lõppes see surnuaed lõpeks ära, mis oli suur kergendus. Aga ma olen täitsa kindel, et just selle surnuaia vahetu läheduse tõttu oli see tore hotellike nii odav. Ma ei ole ise ka kindel, et päevavalguses sinna öömajale oleksin jääda tahtnud (kui meie Lodzi saabusime, oli juba pime ja ma ei näinud surnuaeda).
Üks tähelepanek veel! Lodzi linnapeal jalutades olin väga üllatunud, et kui mulle mõni jalgrattur vastu tuli, siis jäi ta alati seisma ja ootas, kuni mina koos Juuliga temast mööda läksin. Ehk andis invakärule aupaklikult teed. Sellist asja pole ma varem kusagil näinud. Poolakad on üldse väga viisakad, nagu ka tšehhid; leedukatel on siin, millest eeskuju võtta. Kui keegi otsib lõunaeuroopalikku soojust ja boheemlikku õhkkonda, aga raha nii kaugele sõitmiseks ei jätku, siis kinnitan, et Poolas ja Tšehhis saate sama tunde kätte ja maksate palju vähem.
Pärast jalutuskäiku (mille kestel Roosi sai jälle oma tõukerattaga sõita) läksimegi McDonalds’isse sööma ja mängima ning pärast seda, nii umbes kella viie ajal, kruiisisime edasi. Ilm oli superluks – päike paistis ja väljas oli 25 kraadi, mis meeldis väga Innole. Eriti meeldib Innole aga see, et ka Võrus, kuhu poole teel oleme, on mõnusalt soe – täna 22 ja homme juba 25 kraadi. Ning sealt edasi läheb ainult soojemaks! Pühapäeval on 26 ning teisipäeval – !!! – 28 kraadi. Hispaanlased võivad sellisest ilmast ainult unistada, näiteks ses külakeses, kus meie viibisime, on täna 20 ja sajab, homme 22 ja sajab, pühapäeval 23 ja sajab ning teisipäeval 21 ja sajab. Lissabonis on täna 20 kraadi ning teisipäeval, kui Võrus päike sirab ja tuleb 28 kraadi, on Lissabonis 19 kraadi JA SAJAB. „Brrr,” ütles Inno hambaid plagistades. „Jumal tänatud, et läheme Võrru!” No ok, soe ilm on tõesti tore, aga ainult siis, kui pidada päeva ajal siestat, kella kahest viieni! Kavatsen valvata, et ta oma lubadusest kinni peab – iga päev sel ajal puhata ja pikutada.
Nii. Mis siis veel? Inno ütleb, et Poolas on kahekümne aastaga samuti uskumatu edasiminek toimunud, nagu ka Tšehhis. Tõesti – on rõõm siin Ida-Euroopa otsas seigelda. Igal sammul ootab sind positiivne üllatus, erinevalt Prantsusmaast, kus pead kogu aeg peast kinni hoidma ja oma rahakotti valvama. Soovitan soojalt Poola väikelinnu, neist leiab väga soodsa hinnaga korralikke öömaju. Tšehhis leiab aga sama soodsaid öömaju ka Prahast.
Lapsed, Juuli ja Roosi, on olnud väga vahvad reisisellid. Juulikese juuksed on selle reisi ajal ilusasti lainesse läinud, päike on talle hästi mõjunud. Ja saab küll erivajadustega lapsega ka pikki maid reisida – vaja on vaid mugavat turvatooli ja käru, mõnusat reisivoodit ja sõitmise vahepeal peatusi teha. Roosi puhul on olnud suur abi kaaasavõetud telefonist, millest ta on saanud sõidu ajal multikaid vaadata.
Ahjaa! Eile ostsime teel Bialystokisse tee pealt poola maasikaid, mis olid ISUÄRATAVAD. Palju paremad kui need poola maasikad, mida ma olen Eestist ostnud. Ma ei tea, kas need üldse ongi poola maasikad, mida Eestis Poola omade pähe pakutakse? Kahtlustan, et tegu on pigem Hispaania või Kreeka omadega, mis ei kõlba kuskile – ei Eestis ega ka Hispaanias. Kõige paremad maasikad on aga ilma igasuguse kahtluseta Eestis. Oodake parem need ära! Või ostke Poola maasikaid Poolast!
Tänase öö veetsime Bialystoki lähedal, ühes teeäärses külalistemajas, sest kell oli juba üheksa ja me ei jaksanud enam Bialystokisse edasi sõita. Õnneks oli tegemist väga väärt öömajaga – hind soodne ja hommikusöök oli ka hinna sees. (NB! Booking.com’is kasutage seda linki, et veel 10 protsenti alla saada!) Saime ka õhtust süüa, sest kohvik-baar oli lahti 24 tundi. Seal oli ka lastenurk, kus Roosi hommikusöögi ajal mõnusasti mängida sai.
Aga nüüd siis juba edasi Leetu! Innol on plaan külastada Vilniuse IKEAt. Ma mäletan, et sealses sööklas on oivalised lihapallid. Lõunaks jõuame ilmselt pärale. Kohtumiseni homme!
Läbitud on 8000 kilomeetrit.
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
