Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eestis on oodata alates 2020. aastast seoses eurotoetuste ärakukkumisega samasugust kaost, kui oli eufooria seoses eurotoetuste tulekuga alates 2004. aastast. Erinevalt Leedust ei taotlenud Eesti mitmeks piirkonnaks jagamist, mistõttu kukkumine on suur. Lõuna-Euroopa vajus pärast eurotoetuste äralangemist 2000ndate aastate algul suurde kriisi, millest hakatakse alles nüüd toibuma. Ehk toetuste äralangemisest toibumine kestis ligi 20 aastat.

Tõsi, Ida-Euroopas pole olnud toetused nii suured kui need olid Lõuna-Euroopas, samas on Ida-Euroopa riikide demograafiline olukord raskem – palju noori inimesi on juba välja rännanud. Lõuna-Eesti on samuti noortest tühjaks voolanud ja need, kes jäänud, on seotud eurotoetustega. Ilma toetusteta jäävad aga ellu vähesed, mis tähendab lähiaastatel tööpuuduse hüppelist kasvu. Lõuna-Euroopas kerkis tööpuudus kolmandikuni tööealisest elanikkonnast ning sadu tuhandeid inimesi rändas tööotsingutel välja.

Seetõttu on eurotoetusi kritiseeritud, kuna need lõid majanduse täielikult sassi. Ühelt poolt kiideti, et Eesti sai juurde miljard eurot aastas, aga selle peale ei mõeldud, mis saab siis, kui see miljard ära kukub. Millega see auk kaetakse? Mis saab neist tuhandetest ettevõtetest, mida on toetustega aastaid vee peal hoitud?

Sedalaadi toetusi võib võrrelda püksi pissimisega: algul lühiajaliselt hea ja soe, pärast aga külm ja märg. Toetustega on nüüd juba ligi 15 aastat solgitud turgu ja suretatud neid, kes ilma toetusteta hakkama said. Paljud endised edukad ettevõtted on pannud pillid kotti, kuna ei suutnud võistelda nendega, kes toetusi said. Võib arvata, et Lõuna-Eestis jäävad ilma toetusteta ellu ainult puidu- ja metsatööstuse ettevõtted, osad põllumajandusfirmad ning mõned majutus- ja meelelahutusasutused. Kõik kohalike omavalitsustega seotud MTÜ-d ja muud nn puukfirmad lõpetavad tegevuse.

Hea näide sellest, mis ilma toetusteta juhtuma hakkab on Pokumaa. Algselt upitati asi toetuste najal üles ja kiideti taevani, ilma toetusteta aga kustus mõne aastaga. NB! Sama juhtub kõigi teiste ettevõtetega, mis seni on toetusi saanud ja neist ilma jäävad. See on majanduse karm tõde ja reaalsus. Lottemaa, mis samuti hiilglaslike toetustega Pärnumaal püsti pandi, on ilma toetusteta käpuli. Samas Nõiariik ja Liikluslinn, mis pole toetusi saanud, on jäänud ellu ja arenevad edasi. Aga kui palju kahju suutsid toetustega projektid Nõiariigile ja Liikluslinnale teha! Nõiariigi peremees Aivo Värton oli üksvahe juba meelt heitmas ja kaalus Austraaliasse kolimist. Värton on vastu pidanud, aga paljud temasugused on tegevuse lõpetanud ja ära kolinud.

Selles mõttes on kurjast paljud omavalitsuste loodud ettevõtted, näiteks Võru Linna Leht. Kõik omavalitsuste sellised ettevõtmised on kas otseselt või kaudselt seotud eurotoetustega, kuna omavalitsustel ilma toetusteta selleks lihtsalt raha poleks. Seoses toetustega on nüüd aastaid turgu solgitud ja nõrgendatud neid, kes toetusi ei saa, aga on pidanud toetustega võistlema nagu on näiteks Võrumaa Teataja ja Lõunaleht. Võru Linna Lehe sugused väljaanded on aastaid kurnanud Lõunalehte ja Teatajat. Kui toetused kaovad, viskab Võru Linna Leht sussid nurka, linna juhid põgenevad vastutuse eest ja kättemaksu hirmus suurde linna või välismaale, ülejäänud inimesed ja ettevõtted peavad aga sellises olukorras hakkama saama. See saab olema väga raske ja keeruline aeg. Kes tahab, võib uurida, mis toimus pärast toetuste kadumist Portugalis, Hispaanias ja Kreekas, sealt saab mahlakaid kirjeldusi. Mõnda linna ei leita siiani linnapead, kuna keegi ei julge vastutust võtta.

LÕUNAEESTLANE.

Viimased uudised