Läti lennufirma airBalticu võlakirjade hind turul vabalanguses

Deutsche Börse andmetel on Läti riikliku lennufirma airBaltic emiteeritud võlakirjade hind alates esmaspäevast, 10. augustist langenud 42,1 protsenti – tasemele 16 500 eurot võlakirja kohta.

Alates aasta algusest, mil võlakirja hind oli 99 750 eurot, on see langenud 83,5 protsenti. Juuli lõpus oli võlakirja hind 36 000 eurot, vahendab lsm.lv.

2024. aastal emiteeris airBaltic 380 miljoni euro väärtuses võlakirju, mille aastane intressimäär on 14,5 protsenti ja nimiväärtus 100 000 eurot, riik omandas võlakirju 50 miljoni euro väärtuses.

airBaltic on juba mõnda aega otsinud võimalusi ettevõtte finantsolukorra stabiliseerimiseks, vaadates üle oma äriplaani ning kaasates investoreid ja uut rahastust.

Samuti on teatatud, et airBaltic Grupi käive kasvas eelmisel aastal 4,2 protsenti, ulatudes 779 miljoni euroni. Samal ajal ulatus airBaltic Grupi kahjum eelmisel aastal 44 miljoni euroni, mida on 2,7 korda vähem kui 2024. aastal. Lennufirma teenindas 2025. aastal kokku 5,2 miljonit reisijat, mida on 1 protsent rohkem kui 2024. aastal.

Eelmise 2025. aasta suvel sai Saksamaa riiklik lennufirma Lufthansa airBalticu aktsionäriks. Praegu kuulub Läti riigile 88,37 protsenti airBalticu aktsiatest, Lufthansale 10 protsenti, finantsinvestorist Taani ärimehele Lars Tussenile kuuluvale ettevõttele Aircraft Leasing 1 aga 1,62 protsenti, ülejäänud 0,01 protsenti kuulub teistele osapooltele. Ettevõtte aktsiakapital on 41,819 miljonit eurot.

Pärast airBalticu kavandatavat esmast avalikku aktsiate pakkumist (IPO) sõltub Lufthansa osaluse suurus IPO käigus kujunevast turuhinnast. Tehing näeb samuti ette, et pärast võimalikku IPO-t kuulub Lufthansale vähemalt 5 protsenti airBalticu aktsiakapitalist. 30. augustil 2024 otsustas Läti valitsus, et pärast airBalticu IPO-t peab riigile ettevõtte kapitalis jääma vähemalt 25 protsenti pluss üks aktsia.

Eelmise aasta augustis otsustas valitsus, et Läti teeb sarnaselt Lufthansaga enne võimalikku IPO-t airBalticusse 14 miljoni euro suuruse kaasinvesteeringu. Siiski, võttes arvesse 2025. aasta majandustulemusi ja turuolukorda, on airBaltic vastavalt oma aastaaruandele peatanud võimalikud ettevalmistused esmaseks avalikuks aktsiapakkumiseks (IPO) ega pea seda praegu 2026. aastal võimalikuks kapitali kaasamise allikaks.

Aruandest selgub, et vaatamata oodatavale paranemisele tegevus- ja äritulemustes, on lennufirma vaba rahavoog 2026. aastal negatiivne ning praeguste prognooside kohaselt vajab juhtkond 2026./2027. aasta talvehooaja tegevuse rahastamiseks täiendavat kapitalisüsti vahemikus 100–150 miljonit eurot.