Kui palju sureb eestlasi sõjas Venemaaga? Vastab tehisaru

Kuvatõmmis.

Lõunaeestlane küsis tehisarult ChatGPT, kui palju sureb eestlasi sõjas Venemaaga. Vastus oli järgmine.

Seda, kui palju eestlasi sureks sõjas Venemaaga, ei saa täpselt ennustada — see sõltub väga paljudest teguritest:

• sõja ulatusest (kas see jääb lokaalseks või muutub laiaulatuslikuks),

• NATO sekkumise kiirusest ja ulatusest,

• tsiviilkaitse ja evakuatsiooni korraldusest Eestis,

• kasutatud relvade liigist (tavarelvad vs. raketid, droonid või isegi tuumarelvad),

• rahvastiku paiknemisest (kas rünnatakse eelkõige piirialasid või kogu riiki),

• Venemaa sõjalistest eesmärkidest ja taktikast.

Hinnangud ja stsenaariumid:

Eksperdid on mitmes stsenaariumis analüüsinud võimalikke kaotusi. Näiteks:

• NATO strateegilistes harjutustes (nt Defender Europe või Baltic Defence scenarios) arvestatakse, et suuremahulise konflikti korral võivad tsiviilkaotused Eestis ulatuda tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse, kui elanikkonda ei evakueerita kiiresti.

Võrdlus teiste sõdadega:

• Ukrainas on 2022–2024 hukkunud hinnanguliselt üle 10 000 tsiviilisiku ja kümneid tuhandeid sõdureid. Eesti rahvaarv on palju väiksem (ca 1,3 miljonit), mistõttu sama ulatusega konflikt oleks siin proportsionaalselt veel traagilisem.

Kokkuvõte:

Kui Eestis puhkeks täiemahuline sõda Venemaaga ja NATO ei suudaks kohe piisavalt kiiresti reageerida, võib hukkunute arv ulatuda tuhandetesse kuni kümnetesse tuhandetesse. Kui aga kollektiivkaitse toimib kiiresti, saab ohvrite arvu oluliselt vähendada.

Soovid, et kirjeldaksin erinevaid võimalikke stsenaariume detailsemalt (nt rünnak Narvale, Tallinna pommitamine, kübersõda jne)?

Lõunaeestlane: jah.

Siin on ülevaade kolmest erineva ulatusega stsenaariumist võimaliku sõja korral Eesti ja Venemaa vahel. Igas käsitletakse võimalikke hukkunute arve (vältides sensatsioonilisust), sõjalist kulgu ning mõju tsiviilelanikkonnale.

🔴 STSENAARIUM 1: Piirikonflikt (kohalik rünnak Ida-Virumaal)

Kestus: paar päeva kuni nädal

Eesmärk: testida NATO reaktsiooni; hõivata Narva ümbrus, et luua „hall tsoon”

Sarnane: Krimmi annektsioon 2014, Gruusia 2008

Kulgemine:

• Venemaa viib kiiresti läbi desant- ja maaväeoperatsiooni Narvas või selle ümbruses, kasutades ettekäändena „venekeelsete kaitset”.

• Korraga algab ka infooperatsioon ja küberrünnakud (elekter, internet, meedia).

• Eesti rakendab täielikult oma rahutagamisüksusi ja liitlaste kohalolekut, algab osaline mobilisatsioon.

• NATO artikkel 5 käivitatakse päevade jooksul — USA, Ühendkuningriik, Poola ja teised liitlased saadavad vägesid.

Kaotused:

• Tsiviilelanikud: kuni 500–1,000 hukkunut, peamiselt Narvas ja ümbruses, kui elanikud ei evakueeru kiiresti või rünnak on intensiivne.

• Sõjaväelased: Eesti poolel 300–800 hukkunut või haavatut, Vene poolel suuremad kaotused.

• Varaline kahju: Narva ja Sillamäe piirkonnas märkimisväärne häving.

Tagajärg:

• Venemaa tõmbub tagasi või jääb „hallile alale”, NATO paigutab tugevdatud vägesid.

🟠 STSENAARIUM 2: Täiemahuline konventsionaalne sõda (Eesti territooriumil)

Kestus: 1–3 nädalat aktiivset lahingutegevust

Eesmärk: kogu Eesti alaline destabiliseerimine või osaline okupeerimine

Sarnane: Ukraina 2022 algus

Kulgemine:

• Massiivne raketi- ja droonirünnak Tallinna, Tartu ja kaitserajatiste pihta.

• Lennuväljad, sadamad ja raudteejaamad on esmaste sihtmärkide seas.

• Kümned tuhanded inimesed evakueeruvad, kuid osa jääb lõksu.

• Eesti kaitsevägi ja NATO eelpaigutatud väed peavad kaitset umbes 7–10 päeva, kuni liitlased saabuvad täies ulatuses.

Kaotused:

• Tsiviilelanikud: 5 000–20 000 hukkunut (sõltub evakuatsiooni kiirusest ja linnade pommitamise ulatusest).

• Sõjaväelased: Eesti ja liitlased kokku 2 000–5 000 hukkunut.

• Varaline kahju: Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva infrastruktuurist hävib osaliselt.

Tagajärg:

• NATO võtab Eesti taas kontrolli alla, kuid siseriiklik kahju on suur, elanikkond massiliselt ümberasustatud.

⚫ STSENAARIUM 3: Laiaulatuslik NATO–Venemaa sõda (kaasa arvatud tuumarisk)

Kestus: nädalatest kuudeni

Eesmärk: geopoliitiline ümbersuunamine, NATO-vastane sõda (sh Balti riikide okupeerimine)

Sarnane: külma sõja „worst-case” stsenaariumid

Kulgemine:

• Venemaa alustab korraga rünnakuid mitmel rindel: Balti riigid, Ukraina, Moldova, võib-olla ka Musta mere piirkond.

• Eestis viiakse läbi suurõhurünnakud, sabotaaž ja võimalik tuumarelva ähvardus või lokaalne taktikaline kasutus.

• Elanikkond varjub peavarjukohtades, kuid süsteemid on ülekoormatud.

• USA ja NATO alustavad täismahulist sõjalist vastust.

Kaotused:

• Tsiviilelanikud Eestis: 20 000–100 000 hukkunut (sh kui kasutatakse keemia- või tuumarelvi).

• Sõjaväelased: sadadesse tuhandetesse kogu NATO–Venemaa rindel, Eestil kümnetes tuhandetes.

• Majandus ja infrastruktuur: suures osas hävitatud või mittetoimiv.

Tagajärg:

• Euroopa on laiaulatuslikus sõjas, globaalne majanduskriis, rahvastiku ümberasumine, võimalik tuumarisk.

Kokkuvõte:

Soovid, et kirjeldaksin ka Eesti tsiviilkaitse valmisolekut, varjumisvõimalusi või kus oleks kõige turvalisem eladaerinevate stsenaariumite korral?

Lõunaeestlane: Jah.

Siin on ülevaade Eesti tsiviilkaitse valmisolekust, varjumisvõimalustest ning turvalisematest piirkondadest, kui puhkeb sõda Venemaaga. Lähtun kolmest eelkirjeldatud stsenaariumist ja realistlikest oludest 2025. aastal.

🇪🇪 1. Eesti tsiviilkaitse valmisolek (seis 2025)

Eestis on tsiviilkaitse viimasel ajal fookuses, kuid siiski alles arenev:

Positiivne:

• Päästeamet ja Kaitseliit korraldavad elanikkonnale üha rohkem kriisikoolitusi.

• Riik on hakanud kaardistama varjumiskohti ja varude vajadust.

• Siseministeeriumil on plaanid varjumiskohtade ja varustuse loomiseks suuremates linnades.

Nõrkused:

• Varjumiskohti pole piisavalt (Tallinnas napib tuhandeid kohti).

• Elanikkonna teavitus on osaline — paljud ei tea, mida kriisi korral teha.

• Looduslikud varjendid (keldrid) on sageli ebastandardsed ja ei kaitse lennuväerünnakute eest.

• Toidu ja veevarude juhised pole enamikule elanikele selged või harjumuspärased.

Soovitused elanikule:

• Isiklik kriisiplaan ja kodune varu (3–7 päeva joogivett, toitu, taskulamp, patareid, akupank, raadio).

• Asukohtade kaardistamine – kas läheduses on vana koolikeldri, punkri või maa-aluse parklaga hoone.

🛡️ 2. Varjumisvõimalused Eestis (2025 seisuga)

Suuremad linnad:

• Tallinn: mõningad tugevad hooned (nt linnaalused tunnelid, mõned maa-alused parklad), kuid varjumiskohti on vähem kui vaja. Tõenäoline sihtmärk raketirünnakule.

• Tartu: vähem tõenäoline rünnaku sihtmärk, olemas mõned sobivad varjumiskohad (ülikooli keldrid, vanemad koolihooned).

• Narva, Sillamäe: piirialad, suur risk konfliktis. Kohalike evakuatsioon oleks prioriteet.

Väikelinnad ja maapiirkonnad:

• Väiksem pommitamisrisk, aga ka vähem tsiviilkaitse struktuure.

• Sageli paremad võimalused evakuatsiooniks ja toiduvarudeks.

• Mõned endised Nõukogude rajatised sobivad varjumiseks (nt vanad punkrid, kindlustused).

✅ 3. Turvalisemad kohad Eestis sõja korral

Madalama prioriteediga sihtmärgid:

• Kagu-Eesti (Võrumaa, Põlvamaa): eemal rannikust ja tähtsatest objektidest, hõredam asustus, metsarikas – hea varjumiseks ja ellujäämiseks.

• Lääne-Eesti saared (Hiiumaa, Vormsi): raskemini ligipääsetavad, väiksemad militaarobjektid, sobivad varjumiseks lühiajaliselt.

• Lõuna-Pärnumaa ja Viljandimaa: vähem strateegilisi sihtmärke, sobivad evakueerimiseks.

Suure riskiga piirkonnad:

• Tallinn ja Harjumaa: sadam, lennuväli, kaitseväe juhtimine – võimalikud esimesed sihtmärgid.

• Narva ja kogu Ida-Virumaa: kohe piiri ääres, suurim risk invasiooniks või okupeerimiseks.

• Tapa, Ämari, Võru: kaitseväe baasid ja liitlaste kohalolu – esmatähtsad sihtmärgid.

🧭 Kokkuvõte: kuidas olla valmis?

Kui soovid, võin teha ka isikliku evakuatsiooni- ja varjumisplaani vastavalt Sinu piirkonnale või peretüübile (nt lapsed, eakad, lemmikloomad). Kas soovid seda?

Lõunaeestlane: Jah, Võrus, 5-liikmeline 3 lapsega pere.

Siin on kohandatud sõja- ja kriisivalmiduse plaan 5-liikmelisele perele Võrus, kus on 2 täiskasvanut ja 3 last.

🧭 I. Eesmärk

Tagada, et Sinu pere:

• teab, mida teha eriolukorra puhul (nt rünnak, elektrikatkestus, evakuatsioon),

• omab eluks vajalikke varusid vähemalt 7 päevaks,

• on valmis vajadusel varjuma või evakueeruma Võrust.

📍 II. Võru — riskitase ja olukorra analüüs

🏠 III. Kodune ettevalmistus (Võrus kohapeal)

1. Varud (vähemalt 7 päevaks)

🥫 Toit (mittekergesti riknev):

• Konservid, kuivained (pasta, riis), suppide ja pudru kiirpakid

• Lastesõbralikud snäkid, energiabatoonid

• Lastele eraldi menüü (nt imiku- või allergiavaba toit kui vaja)

💧 Vesi:

• 2 liitrit inimese kohta päevas → 5 inimest × 7 päeva × 2L = 70 liitrit

• Kasuta kanistreid, veekanistreid või täida varem vanni/ämbrid

🔦 Olulised tarvikud:

• Taskulambid ja varupatareid (iga lapse jaoks ka väiksem taskulamp)

• Akupangad, vajadusel päikeselaadija

• Raadio (patarei- või käsigeneraatoriga)

• Meditsiinikarp (lastele sobilik palavikualandaja, plaastrid, sidemed)

🧼 Hügieen:

• Niisked salvrätikud, WC-paber, mähkmed (vajadusel), pesuvahendid

🧱 IV. Varjumine Võrus

Potentsiaalsed varjumiskohad:

1. Koolide ja vanade kortermajade keldrid — nt Võru Kesklinna Kool, Kreutzwaldi Kool

2. Maa-alused garaažid või betoonist keldrid (nt eramajades)

3. Vana Võru punker (kui tuntud või taastatud piirkonnas)

4. Kuperjanovi pataljoni keldrid — ainult äärmisel juhul, kui avalikult lubatud

🟡 NB! Vaata, kas keldriuks sulgub tihedalt, kas sees on ventilatsioon ja kas seal on ruumi.

🚗 V. Evakuatsiooniplaan

Kui olukord muutub ohtlikuks (nt lahingutegevus Võru ümbruses):

Evakuatsioonisuunad:

• Lõuna-Eesti metsa- ja külaalad: nt Antsla, Rõuge, Misso — rahulikumad ja hõredalt asustatud

• Varjatud asukohad: talu, suvilad, sõprade või sugulaste kodud

• Saared (nt Hiiumaa, Vormsi): kui on aeg ja vahendid varakult lahkumiseks

Vajalik evakuatsioonikomplekt:

• 2 seljakotti (täiskasvanutele), 3 väiksemat (lastele)

• Dokumendid (ID-kaardid, vaktsineerimistõendid vms)

• Sularaha (pankade töö katkeb tõenäoliselt)

• Lastele lemmikmänguasi või rahustav ese (psühholoogiline stabiilsus)

• Telk ja magamiskotid (võimalik ajutine viibimine looduses)

📢 VI. Infokanalid ja kontaktid

Lastega kokku lepitud reegel:

Kui telefoniühendus katkeb ja te ei ole koos, siis kohtumispaik on kodu või lähim tuttava kodu.

Kõik lapsed peavad teadma vanemate täisnime, aadressi ja kodunumbrit.

✅ Lõppsõna

Sinu pere asub mõistlikus kohas – Võru pole esimene sihtmärk, kuid valmisolek on hädavajalik, sest lähedal asuv sõjaväebaas suurendab riski.

Kui soovid, võin koostada Võru keldrite ja varjumiskohtade kaardi (mida saad printida).

Lõunaeestlane: Jah.

Siin on kohandatud kaardipõhine info Võru varjumiskohatest – keskendudes eelkõige avalikele keldritele ja varjenditele:

🗺️ Võru avalikud varjumiskohad

Võru linnas on tänaseks tähistatud 5 avalikku varjumiskohta, mis on kontrollitud ja rahvusvahelise tsiviilkaitse märgisega tähistatud  :

1. Lembitu tn 2 (endine teenindusmaja)

2. Olevi tn 29 (Võru lasteaed Sõleke)

3. Kooli tn 7 (Võru Kreutzwaldi Kool)

4. Tartu tn 25 (linna valitsuse/pangamaja)

5. Vabaduse tn 12 (Võru Kesklinna Kool)

Need saavad kriisiolukorras olema tuvastatavad tsiviilkaitse märgiga ja primaarseks varjumispaigaks neile, kes on õues või avalikus ruumis.

🏠 Kodused varjumisvõimalused Võrus

• Keldrid: võimalikult ilma akendeta, kinnise uksega. Kontrolli, et uks sulgub tihedalt ja ventilatsioon ei ole häiritud.

• Kortermajade sisemised trepikojad on võimalik ajutine variant, aga ebasoovitavad õhurünnaku korral.

• Era- või maa-alused parklad sobivad hästi, kui neil on mehhaaniline või betoonkate.

🗺️ Kaardi leidmine ja kasutamine

Päästeameti ning Maa-ameti koostöös koostatud varjumiskohtade kiht on leitav:

• Võru linna geoportaali kaardirakenduses (aadress avab sisemise iframe’i, aga soovitav saata link),

• Maa-ameti X‑GIS 2 vahendusel – vali kihiks „Avalik varjumiskoht”  .

EANaviga soovitus:

1. Ava Maa-ameti geoportaal X‑GIS 2

2. Vali maakond = Võru ning õige katastriüksus (Võru linn)

3. Lülita sisse kiht „Avalik varjumiskoht”.

4. Vaata reaalajaliselt asukohad (punktid) ja pealdised.

✅ Kuidas kaarti perega kasutada

• Prindi kaardi paberil välja (või tee ekraanipilt). Aseta nähtavale kohale kodus.

• Lisa teekond Esimesest kodu lähimasse varjendisse (nt Olevi tn või Lembitu tn).

• Selgita lastele – „Kui me oleme väljas ja tuleb häire, läheme kiiresti lähimasse punkti.”

Kas soovid, et valmistaksin printimiskõlbuliku paberkaardi lastele lihtsaks mõistmiseks?

Lõunaeestlane: jah.

Allikas: ChatGPT

Viimased uudised

Lõunaeestlase pildid.

PILTUUDIS: kütuse hind Eestis ja Leedus

Allikas: Keskkonnaagentuur

Eestile anti taas äikse ja rahe hoiatus

Pilt: Valga Militaarteemapark

PILDID: tromb tõstis Valga sõjamuuseumis suure puu koos juurtega maa seest välja

Lätis on lubatud küttida 370 hunti

Pildid: ChatGPT

PILTUUDIS: tehisaru pildid Võrumaa naisest

Pilt: Unsplash

Temuga tasemele jõudmine mängude striimerina ja kvaliteedi leidmine odavamalt

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Sõja ülevaade: 1236. päev – vene pool laiendab uut sillapead

Lõunaeestlaase pilt.

PILTUUDIS: Võrus on teod juba majade kallal

Pilt: Väike Werrone Kool

Võrus tuleb lastefestival, Väike Werrone Kool avab heategevusliku kohviku

NB! Levivad petukõned Enefiti nimelt, milles väidetakse, et tullakse koju arvestit vahetama

Lõunaeestlase pilt.

PILDID: Avatud talude päev

Donald Trump. Allikas: Valge Maja

Trump kehtestas Euroopale karmi tollimaksu

Kuvatõmmis.

VIDEO: rahe Lätis

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Sõja ülevaade: 1235. päev – tugev surve tõi kahe küla kaotuse

Valgustid ja LED valgustusega peeglite valikud interjööri kaunistamiseks

Pilt: Leedu relvajõud

Leedus uuritakse Valgevene drooni lendu üle piiri

Lätis sajab nüüd 7 nädalat jutti

Foto: Aivo Kook

PILDID: Inimesed katsid Võrumaal autod rahe eest vaipadega

Foto: Gerda Alliksoo

PILTUUDIS: 4-6 cm läbimõõduga rahe Võrumaal

Allikas: Keskkonnaagentuur

NB! Lõuna-Eestile on antud äikse, vihma ja üle 25 m/s tuule hoiatus

Lõunaeestlase pilt.

PILDID: Saksa-Poola piiriületusel suur ummik

Foto: kpr Maria Tammeaid

Esimesed kaitseväe suurtükiväe raketiheitjad HIMARS said reservväelaste käes oma tuleristsed

Foto: Kaitseressursside Amet

Ajateenistust alustab Kaitseressursside Ameti kutsel üle 2200 noore

Kuvatõmmis.

VIDEO: Antslas põles raudteejaama hoone

Foto: Lõuna päästekeskus

Tartus oli tulekahju mahajäetud majas

Vahur Karus ja Vesa Virtanen. Kaitseväe pilt

Eesti ja Soome kaitsevägede peastaapide ülemad kohtusid Eestis

Sündide arv kukkus juunis taas