Koolilaste terviseuuring 2018: riskikäitumine väheneb, aga kehakaal tõuseb

Sotsiaalne keskkond

Laste heaolu ja tervist mõjutab oluliselt kodune õhkkond ja perekonna tugi. Oma muredest on bioloogilise emaga kerge või väga kerge rääkida 86 protsendil noortest. Vanuse kasvades on tüdrukutel oma muredest emale rääkida raskem kui poistel. Kui alates 2006. küsitlusaastast on noorte hinnang emaga muredest rääkimisele jäänud samaks, siis isaga muredest rääkimist kergeks või väga kergeks hinnanud noorte hulgas on täheldada kasvu. Enamik noortest (81 protsenti) nõustus, et nende pere tahab neid tõepoolest aidata, mis näitab head perekonnapoolset toetust. Siiski leiavad noored, et vanemad ei ole teadlikud nende sõpradest ja õpilase vanusega see teadmatus kasvab, samuti teavad vähesed vanemad noorukite tegevusest Internetis.

Eesti kooliõpilastele pigem meeldib koolis käia: 58 protsenti õpilastest peab kooliskäimist meeldivaks, koolis ei meeldi üldse käia kümnendikule õpilastest. Võrreldes 2014. aastaga meeldib õpilastele koolis käia vähem, seda just tüdrukute seas. Ligikaudu neli õpilast kümnest peab koolitööd pingeliseks. Mida vanemad õpilased, seda pingelisem on nende jaoks koolitöö. Kõige enam pingeliseks peavad koolitööd 15-aastased tüdrukud (60 protsenti). Üle poolte õpilastest (56 protsenti) tunnevad, et saavad oma õpetajaid usaldada, samas kui iga viies õpilane aga mitte (19 protsenti).

On rõõmustav, et kaks kolmandikku õpilastest hindab oma suhteid klassikaaslastega positiivselt: neile meeldib üksteisega koos olla (71 protsenti), nad peavad klassikaaslasi lahkeks ja abivalmiks (66 protsenti) ning tajuvad, et kaaslased tunnustavad neid (65 protsenti). Sõprade toetust hindas kõrgeks üle poole, 59 protsenti vastajatest. Tüdrukud tajuvad poistega võrreldes sõprade toetust rohkem, samuti 15-aastased õpilased võrreldes noorematega.

Uuringu käigus hinnatud koolikeskkonna tegurid on oluliselt seotud õpilase hinnangutega oma tervisele, elule ja peresuhetele. Koolikeskkonnale annavad positiivsema hinnangu õpilased, kes tarvitavad harvem uimastavaid aineid.

Nii kiusamise ohvriks sattumine kui ka ise teiste kiusamine on alates 2006. aastast olnud langustrendis. Kolmandik õpilastest on viimasel paaril kuul koolis kiusamist kogenud vähemalt korra, 15 protsenti õpilastest vähemalt kaks korda kuus. Samas ka kaasõpilaste kiusamisest on vähemalt korra osa võtnud ligikaudu kolmandik õpilastest, rohkem poisse (37 protsenti) kui tüdrukuid (19 protsenti). Kümnendik vastajatest on osalenud teiste küberkiusamises ja 16 protsenti on sattunud ise küberkiusamise ohvriks. Nii kiusajad kui ka kiusatavad on uuringu andmete põhjal oma elu, tervise, koolikeskkonna ja peresuhetega vähem rahul ning nad on sagedamini kogenud depressiivseid episoode. Teisi kiusavad õpilased on kõrgema riskikäitumisega: nad tarvitavad sagedamini alkoholi ja kanepit ning suitsetavad.

Terviseseisund

Väga heaks või heaks hindab oma tervist 86 protsenti noori ja oma eluga on üle keskmise rahul samapalju (87 protsenti). Subjektiivseid tervisekaebuseid esineb peaaegu iga päev ligi kolmandikul õpilastest. Kahel kolmandikul õpilastest esineb mingi terviseprobleem kord nädalas või sagedamini. Vähemalt kord viimase aasta jooksul vajas vigastuse tõttu arstiabi veidi üle poolte vastanutest.

Tüdrukute kurvameelsuse ja depressiivsete episoodide sagedus on ajavahemikus 2010–2018 tõusnud 8 protsendi võrra. Poiste kurvameelsuse ja depressiivsete episoodide näitajad suurenesid samal ajavahemikul vastavalt 8 protsendi ja 6 protsendi võrra. 13–15-aastastel tüdrukutel oli suitsiidimõtteid viimase aasta jooksul 26 protsendil ja poistel 13 protsendil, seega on suitsiidimõtteid poistel kaks korda vähem kui tüdrukutel. Perekonna struktuur mõjutab laste suitsiidimõtteid: kasuvanemaga peres kasvavatel lastel oli suitsiidimõtteid ligi kaks korda rohkem kui neil, keda kasvatasid kaks bioloogilist vanemat.

Tervisekäitumine

Igal koolipäeval sööb hommikusööki 60 protsenti õpilastest ja nädalavahetuse mõlemal päeval 80 protsenti õpilas- test. Aasta-aastalt on sagenenud köögi- ja puuviljade tarbimine. Neid on alati söödud sagedamini tüdrukute hulgas, kuid ka poisid on hakanud järjest enam tarbima köögi- ja puuvilju. Siiski söövad õpilased jätkuvalt liialt sageli maiustusi ja väga vähe kala. Aastatega on vähenenud õpilaste seas leiva söömine, kuid näiteks piima tarbimine on sagenenud iga uuringuaastaga. Energiajookide tarbimine on mõnevõrra tõusnud võrreldes eelmiste uuringuperioodidega, sealjuures on poiste hulgas selliste jookide tarbijaid üle kahe korra enam kui tüdrukute hulgas.

Muret tekitav on, et ülemäärase kehakaaluga (s.o ülekaaluline ja rasvunud) oli 21 protsenti poistest ja 14 protsenti tüdrukutest ning see näitaja on tõusnud iga uuringuaastaga. Liigse kehakaaluga õpilaste hulgas on rohkem neid, kes söövad harvem hommikusööki, nad on vähem aktiivsed ja veedavad rohkem aega televiisori- ja/või arvutiekraani ees võrreldes normaalkaaluliste õpilastega.

Soovitustele vastaval määral (vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas) liigub 16 protsenti 11−15-aastastest kooliõpilastest, sh 17 protsenti poistest ja 14 protsenti tüdrukutest). Vähemalt tund aega viiel ja enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivseid noori oli 41 protsenti. Vanuse kasvades mõõdukas kehaline aktiivsus langeb: 11-aastastest lastest on vähemalt tund aega viiel ja enamal päeval nädalas mõõdukalt aktiivsed 48 protsenti, 13-aastastest 40 protsenti ja 15-aastastest 35 protsenti. Mõõdukat kehalist aktiivsust suurendavad pere hea majanduslik olukord ja piisav uni.

Vabal ajal vähemalt kaks korda nädalas intensiivselt kehaliselt aktiivseid noori on 70 protsenti. Intensiivset kehalist aktiivsust vabal ajal soodustavad suur sõprade toetus ning hea või väga hea edasijõudmine koolis.

Ekraaniaja kasutamises on tüdrukud poistest aktiivsemad sotsiaalmeedias, samas kui poisid mängivad tüdrukutest rohkem arvutimänge. Üle poole õpilastest kasutavad Internetti üle kahe tunni päevas. Neli õpilast viiest teevad koolitöid arvutis ja neist kolmveerand kulutavad selleks kuni kaks tundi. Pikem ekraaniaeg mõjub negatiivselt nii õpilaste tervisele, heaolule kui ka õppimisele.

Pidev elektroonilise meedia kasutamine lühendab ka uneaega koolipäevadel. Soovituslikust uneajast vähem magavad koolipäevadel peaaegu kolmandik õpilastest (28 protsenti).

On rõõmustav, et vähemalt kord päevas peseb hambaid enamik vastanutest (94 protsenti). Soovitustele vastavalt kaks korda päevas hoolitsevad hammaste eest aga 64 protsenti noortest. Kõrge tervisealase kirjaoskusega on 16 protsenti 13- ja 15-aastastest noortest.

Riskikäitumine

Uuringus osalenud õpilastest 91 protsenti on mittesuitsetajad ning suitsetamise populaarsus noorte seas langeb. Esimest sigaretti proovitakse võrreldes varasemate uuringutega hilisemas vanuses. 15-aastaste vastajate osakaal, kes on elu jooksul kolmel ja enamal päeval sigarette suitsetanud, on võrreldes 2014. aastaga vähenenud 39 protsendilt 30 protsendini.

Vesipiipu suitsetanud noorte hulk on võrreldes 2014. aastaga langenud nii poiste kui ka tüdrukute hulgas ligikaudu poole võrra. E-sigarettide tarvitamine on veidi langenud (36 protsenti poistest ja 24 protsenti tüdrukutest) võrreldes eelmise uuringuperioodiga ja huuletubaka tarvitamine on veidi tõusnud (15 protsenti poistest ja 11 protsenti tüdrukutest). Nii huuletubaka kui ka e-sigareti tarvitajaid on ka nende noorte seas, kes ei suitseta traditsioonilisi sigarette ning mida noorem vanuserühm, seda suurem osa neist on suitsetanud e-sigaretti enne kui traditsioonilist sigaretti.

Uuringuaastate jooksul on langenud iganädalaselt alkoholi tarvitavate ja purjus olnud õpilaste osakaal. Võrreldes 2014. aastaga on kasvanud õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi oma elu jooksul tarvitanud alkoholi. Ligi kolmandikule õpilastest oli alkoholi pakkunud tema lapsevanem. Noortel, kellel on vanematega alkoholitarvitamise osas selged piirid ja vanematega kokkulepe alkoholi mitte tarvitada, joovad alkoholi vähem kui noored, kelle vanemad on lubavama suhtumisega.

Võrreldes eelmise uuringuaastaga on oluliselt langenud elu jooksul kanepit tarvitanute/proovinute osakaal, kuid langenud ei ole kanepi tarvitamine viimase 30 päeva jooksul. Uimastite tarvitamine, sh sigarettide suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine on omavahel seotud.

Võrreldes varasemate uuringuaastatega on vähenenud seksuaalvahekorras olnud õpilaste osakaal. Vanus esimese seksuaalvahekorra ajal on püsinud stabiilsena, 81 protsenti 15-aastastest oli 14–15-aastaselt esimest korda seksuaalvahekorras. Muret tekitav on, et võrreldes varasemate uuringuaastatega on langenud kondoomi kasutamine viimase vahekorra ajal ja seda eriti tüdrukute hulgas. Seksuaalva- hekorras olnutest iga neljas ei kasutanud või ei olnud teadlik tõhusast rasestumisvastasest meetodist (kondoom, rasestumisvastased tabletid). Noorte seksuaalkäitumine seostub ka muu riskikäitumisega: varajases eas seksuaalvahekorras olemine on seotud õpilase alkoholi ja kanepi tarvitamisega.

Uuringu eesmärgiks on koguda perioodiliselt üleriigilist teavet põhikooliõpilaste tervisekäitumise, tervisliku seisundi ja heaolu kohta. Lisaks subjektiivsetele hinnangutele oma tervise- ja riskikäitumise kohta küsitakse ka vastajate hinnanguid pere- ja sõprussuhetele ning koolikeskkonnale. Küsitluses osalevad anonüümselt 11-, 13- ja 15-aastased eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide õpilased. Küsitlusse on kaasatud statistilise valiku printsiibil enamus vastava vanusgrupi õpilastest üle kogu Eesti. Viimane uuringulaine toimus 2018. aasta veebruarist aprillini ning analüüsitavas andmestikus on 4727 õpilase andmed (vastamismäär 76 protsenti). 2018. aasta uuringus kasutati esmakordselt ka veebiküsitlust, kus osales 21 protsenti vastanutest.

Uuringu raportiga saab tutvuda TAI kodulehel: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/157970053289_eesti_kooliopilaste_tervisekaitumine.pdf