Kõige levinum vähk on kopsuvähk. Mis on kopsuvähi sümptomid?
Avaldatud: 26 november, 2017
Kopsuvähk on kõige levinum vähitüüp nii meeste kui naiste hulgas. Kopsuvähi peamisteks põhjustajateks on suitsetamine, õhu saastatus ja radioongaas.
Kopsuvähki põhjustab eelkõige sigarettide suitsetamine, sest neis sisalduvad vähki tekitavad kemikaalid. Kopsude sisepind on kaetud väikeste ripsmetega, cilia-ga, mis kaitsevad kopsusid väliste ärritajate nagu viiruste, bakterite ja mürkainete vastu. Tubakasuits kahjustab seda loomulikku kaitsemehhanismi. Seetõttu hakkavad kopsu kuhjuma vähki tekitavad kemikaalid.
Kopsuvähk algab vaikselt ilma eriliste sümptomiteta varajastes staadiumites. Kui vähk edasi areneb võib märgata järgmist:
- köha, mis ära ei lähe
- valu rinnus, eriti sügaval sissehingamisel
- vilistamist ja hingamistakistust
- koos köhaga tulevat verist lima
- nõrkust
Varases staadiumis on vähki väga raske tuvastada, aga suitsetajatel vanuses 55-80 on soovitav lasta end kontrollida igal aastal, samuti neil, kes jätsid suitsetamise maha vähem kui 15 aastat tagasi.
Diagnoosi panemiseks tehakse rindkerest röntgenipilt. Lisaks kontrollitakse kopsudest välja köhitud lima. Kui need analüüsid osutavad vähile, siis tehakse kopsubiopsia ehk võetakse kopsust tükike. Selle tükikese põhjal tehakse täpselt kindlaks, millega tegu.
Kopsuvähki on kahte tüüpi: väikserakuline ja mitte-väikserakuline. Väikserakuline on agressiivsem ja esineb peamiselt suitsetajatel. Agressiivsus tähendab seda, et see levib kiiresti edasi teistesse elunditesse. Mitte-väikserakuline kopsuvähk on levinum ja see moodustab 85 protsenti kõikidest juhtudest.
Vähi staadium tähistab vähi levikut. Väikserakulise kopsuvähi puhul eristatakse kahte staadiumit: „piiratud”, mis tähendab, et see on ühes kopsus ja selle ümber olevates lümfisõlmedes. „Ulatuslik” tähendab seda, et vähk on laienenud mõlemasse kopsu ja kaugemale. Mitte-väikserakulise kopsuvähi puhul eristatakse staadiume I-IV lähtuvalt sellest, kui kaugele see on arenenud.
Kui arstid tuvastavad mitte-väikserakulise kopsuvähi varajases staadiumis on teinekord abi lõikusest. Eemaldatakse kas kasvaja või terve kops. Mõned inimesed saavad pärast seda kiiritus- ja keemiaravi, et eemaldada allesjäänud vähirakud. Väikserakulise kopsuvähi puhul pole lõikusest enamasti abi, sest vähk on juba edasi arenenud.
Kui vähk on juba edasi arenenud, siis aitab ravi elada kauem ja paremat elu. Kiiritus- ja keemiaravi aitab vähi arengut vaos hoida, samuti vähendada luuvalu ja vabastada hingamisteid. Väikserakulise kopsuvähi puhul on keemiaravi peamine ravimeetod.
Kopsuvähi puhul aitavad ka uued ravimeetodid nagu suunatud ravi koos keemiaraviga, mis aitab takistada vähirakke toitvate veresoonte kasvu. Teine tüüp ravimeid piirab vähirakkude paljunemist. Immunoteraapia aitab organismi immuunsüsteemi mitte-väikserakulise kopsuvähi hilistes staadiumites. See ei aita kõigi puhul, aga tulemused on seni olnud paljulubavad. Lisaks kasutatakse keemiaravi.
Vähihaigetel on võimalus osaleda uute ravimite väljatöötamisel ja vastavatel uuringutel. Enda registreerimiseks tuleb ühendust võtta raviarstiga.
Kopsuvähi diagnoos võib olla šokk, aga kunagi pole hilja suitsetamist maha jätta. Uuringud näitavad, et neil vähihaigetel, kes pärast diagnoosi saamist suitsetamise maha jätsid läks paremini kui neil, kes seda ei teinud.
Lisaks suitsetamisele on kopsuvähi riskifaktor passiivne suitsetamine. Suitsetajaga abielus olevatel inimestel on 20-30 protsenti suurem tõenäosus haigestuda kopsuvähki kui neil, kes pole suitsetajaga abielus.
Kopsuvähi riski tõstavad teatud ametid ja tööd, näiteks need, kus puututakse kokku radioaktiivse uraani või mürgise arseeniga. Asbest on varasemast tuntud kopsuvähi põhjustaja. Seda küll enam ei kasutata, aga see võib mõjutada vähi teket aastaid hiljem.
Üks peamisi kopsuvähi põhjustajaid on radoongaas, mida esineb teatud piirkondades. Gaas koguneb elamutesse ja võib põhjustada kopsuvähki. Radoon on paljudes riikides suitsetamise järel teine peamine kopsuvähi põhjustaja. Radoon on nähtamatu ja lõhnatu, aga seda saab tuvastada spetsiaalsete testkomplektide abil.
Lisaks mõjutab kopsusid õhu saastatus. Ekspertide arvates mõjuvad autode ja tehaste heitgaasid kopsudele samamoodi nagu passiivne suitsetamine.
Lisaks on riskifaktorid kopsuvähi puhul vähi varasem esinemine perekonnas ja arseeni sisaldav joogivesi. Samuti võib kopsuvähk tekkida neil, kel pole mingeid riskifaktoreid, seejuures naistel rohkem kui meestel. Üks kopsuvähi tüüp – adenokartsinoom on mittesuitsetajatel tavalisem kui suitsetajatel.
Kopsuvähi ärahoidmiseks on parim viis suitsetamisest loobumine.
Allikas: WebMD
https://www.webmd.com/lung-cancer/ss/slideshow-lung-cancer-overview
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
